TEXT 24

Tekst

Text

avyaktaṁ vyaktim āpannaṁ
manyante mām abuddhayaḥ
paraṁ bhāvam ajānanto
mamāvyayam anuttamam

Synonyms

avyaktam — mitteavaldunud; vyaktim — isiksust; āpannam — saavutatud; manyante — mõtlevad; mām — Mind; abuddhayaḥ — vähem arukad inimesed; param — kõrgeimat; bhāvam — eksistentsi; ajānantaḥ — teadmata; mama — Minu; avyayam — hävimatut; anuttamam — parimat.

avyaktam — unmanifestiert; vyaktim — Persönlichkeit; āpannam — erreicht; manyante — denken; mām — Mich; abuddhayaḥ — unintelligente Menschen; param — höchste; bhāvam — Existenz; ajānantaḥ — ohne zu kennen; mama — Meine; avyayam — unvergängliche; anuttamam — die feinste.

Translation

Vähese arukusega inimesed, kes ei tunne Mind täiuslikult, arvavad, et Mina, Jumala Kõrgeim Isiksus, Kṛṣṇa, olin enne impersonaalne ning olen nüüd omandanud selle isiksusliku kuju. Oma teadmiste vähesuse tõttu ei tunne nad Minu kõrgemat loodust, mis on hävimatu ja kõrgeim.

Unintelligente Menschen, die Mich nicht vollkommen kennen, glauben, daß Ich, die Höchste Persönlichkeit Gottes, Kṛṣṇa, zuvor unpersönlich gewesen sei und nun diese persönliche Form angenommen habe. Aufgrund ihres geringen Wissens kennen sie Meine höhere Natur nicht, die unvergänglich und absolut ist.

Purport

Pooljumalate kummardajaid nimetatakse selles värsis vähese arukusega inimesteks ning sama öeldakse ka impersonalistide kohta. Jumal Kṛṣṇa räägib siin Arjunaga isiklikul kujul, kuid siiski väidavad impersonalistid oma teadmatuse tõttu, et Kõigekõrgemal Jumalal pole kuju. Yāmunācārya, Rāmānujācārya õpilasjärgnevusahelasse kuuluv Jumala suur pühendunu, on sellel teemal kirja pannud väga kohase värsi. Ta ütleb:

ERLÄUTERUNG: Diejenigen, die die Halbgötter verehren, sind als Menschen mit geringer Intelligenz bezeichnet worden, und hier wird Ähnliches über die Unpersönlichkeitsanhänger gesagt. Śrī Kṛṣṇa spricht hier in Seiner persönlichen Form zu Arjuna, und dennoch behaupten die Unpersönlichkeitsanhänger in ihrer Unwissenheit, der Höchste Herr habe letztlich keine Form. Yāmunācārya, ein großer Geweihter des Herrn in der Schülernachfolge Rāmānujācāryas, hat in diesem Zusammenhang einen sehr treffenden Vers geschrieben:

tvāṁ śīla-rūpa-caritaiḥ parama-prakṛṣṭaiḥ
sattvena sāttvikatayā prabalaiś ca śāstraiḥ
prakhyāta-daiva-paramārtha-vidāṁ mataiś ca
naivāsura-prakṛtayaḥ prabhavanti boddhum

„Mu kallis Jumal, sellised pühendunud nagu Vyāsadeva ja Nārada tunnevad Sind kui Jumala Isiksust. Erinevate vedalike pühakirjade mõistmise läbi võib inimene õppida tundma Sinu omadusi, kuju ja tegevusi ning seeläbi aru saada, et Sina oled Jumala Kõrgeim Isiksus. Kuid need, kes viibivad kire ja teadmatuse guṇade mõju all (deemonid ja mittepühendunud), ei suuda Sind mõista. Nad ei ole lihtsalt võimelised Sind mõistma. Ükskõik kui oskuslikud mittepühendunud „Vedānta", „Upaniṣadide" ning teiste vedalike pühakirjade arutamises ka oleks, ei suuda nad mõista Jumala Isiksust." („Stotra-ratna" 12)

„Mein lieber Herr, Gottgeweihte wie Vyāsadeva und Nārada wissen, daß Du die Persönlichkeit Gottes bist. Durch das Studium der verschiedenen vedischen Schriften kann man dahin gelangen, Deine Eigenschaften, Deine Gestalt und Deine Taten zu verstehen, und so kann man erkennen, daß Du die Höchste Persönlichkeit Gottes bist. Doch diejenigen, die sich in den Erscheinungsweisen der Leidenschaft und Unwissenheit befinden, die Dämonen und die Nichtgottgeweihten, können Dich nicht verstehen. Sie sind nicht qualifiziert, Dich zu verstehen. Ganz gleich wie kundig solche Nichtgottgeweihten darin sind, über den Vedānta, die Upaniṣaden und andere vedische Schriften zu diskutieren, es ist ihnen nicht möglich, die Persönlichkeit Gottes zu verstehen.“ (Stotra-ratna 12)

„Brahma-saṁhitās" öeldakse, et Jumala Isiksust pole võimalik mõista üksnes vedānta uurimise läbi. Jumala Isiksust on võimalik mõista üksnes Kõigekõrgema Jumala armu läbi. Seepärast öeldakse käesolevas värsis selgelt, et vähese arukusega inimesed on mitte ainult pooljumalate kummardajad, vaid ka mittepühendunud, kes spekuleerivad vedānta filosoofia üle, kuid kelles pole vähimatki jälge tõelisest Kṛṣṇa teadvusest ning kes ei suuda mõista Jumala isiksuslikku olemust. Inimestele, kes arvavad, et Absoluutne Tõde on impersonaalne, antakse käesolevas värsis nimetus abuddhayaḥ, mis tähendab „need, kes ei tea Absoluutse Tõe lõplikku olemust". „Śrīmad- Bhāgavatamis" öeldakse, et Kõrgeima teadvustamine algab impersonaalse Brahmani teadvustamisest ning jätkub iga elusolendi südames asetseva Paramātmā teadvustamisega, kuid Absoluutse Tõe lõplik teadvustamine tähendab Jumala Isiksuse teadvustamist. Tänapäeva impersonalistid on oma eelkäijatest veelgi väiksema arukusega, sest nad ei järgi isegi oma suurt eelkäijat Śāṅkarācāryat, kes rõhutas, et Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus. Impersonalistid, kes seega ei tea Kõrgeimat Tõde, arvavad, et Kṛṣṇa oli lihtsalt Devakī ja Vasudeva poeg või prints või väga võimas elusolend. Ka selline eksiarvamus mõistetakse „Bhagavad-gītās" (9.11) hukka: avajānanti māṁ mūḍhā mānuṣīṁ tanum āśritam. „Ainult rumalad peavad Mind tavaliseks inimeseks."

In der Brahma-saṁhitā wird gesagt, daß die Persönlichkeit Gottes nicht einfach durch das Studium der Vedānta-Literatur verstanden werden kann. Nur durch die Barmherzigkeit des Höchsten Herrn kann man die Persönlichkeit des Höchsten erkennen. Deshalb heißt es in diesem Vers, daß nicht nur die Verehrer der Halbgötter weniger intelligent sind, sondern auch die Nichtgottgeweihten, die sich ohne die geringste Spur wahren Kṛṣṇa-Bewußtseins mit dem Vedānta befassen und über die vedische Literatur spekulieren. Auch ihnen ist es nicht möglich, das persönliche Wesen Gottes zu verstehen. Menschen, die der Auffassung sind, die Absolute Wahrheit sei unpersönlich, werden als abuddhayaḥ bezeichnet, denn sie kennen den höchsten Aspekt der Absoluten Wahrheit nicht. Im Śrīmad-Bhāgavatam wird gesagt, daß die Erkenntnis des Höchsten mit der Erkenntnis des unpersönlichen Brahman beginnt und dann zur lokalisierten Überseele aufsteigt – doch der höchste Aspekt der Absoluten Wahrheit ist die Persönlichkeit Gottes. Die modernen Unpersönlichkeitsanhänger sind sogar noch unintelligenter, denn sie folgen nicht einmal ihrem großen Vorgänger, Śaṅkarācārya, der eindeutig gesagt hat, daß Kṛṣṇa die Höchste Persönlichkeit Gottes ist. Da die Unpersönlichkeitsanhänger die Höchste Wahrheit nicht verstehen, glauben sie, Kṛṣṇa sei einfach nur der Sohn Devakīs und Vasudevas oder ein Prinz oder ein mächtiges Lebewesen. Diese Haltung wird in der Bhagavad-gītā (9.11) ebenfalls verurteilt: Avajānanti māṁ mūḍhā mānuṣīṁ tanum āśritam. „Nur die Toren halten Mich für einen gewöhnlichen Menschen.“

On fakt, et keegi ei suuda mõista Kṛṣṇat ilma pühendunud teenimiseta ning Kṛṣṇa teadvuse arendamiseta. „Bhāgavatamis" (10.14.29) kinnitatakse seda:

Es ist also eine Tatsache, daß niemand Kṛṣṇa verstehen kann, ohne hingebungsvollen Dienst zu leisten und Kṛṣṇa-Bewußtsein zu entwickeln. Dies wird im Bhāgavatam (10.14.29) bestätigt:

athāpi te deva padāmbuja-dvaya-
prasāda-leśānugṛhīta eva hi
jānāti tattvaṁ bhagavan-mahimno
na cānya eko ’pi ciraṁ vicinvan

„Mu Jumal, kui inimesele saab osaks kasvõi tilgake Sinu lootosjalgade armust, siis võib ta mõista Sinu isiksuslikkuse ülevust. Kuid need, kes püüavad mõista Jumala Kõrgeimat Isiksust spekulatsioonide abil, ei suuda Sind tundma õppida, ehkki nad võivad tegeleda „Vedade" uurimisega aastaid." Keegi ei suuda mõista Kõrgeimat Jumala Isiksust, Kṛṣṇat, või Tema kuju, omadusi või nime lihtsalt spekulatsioonide või vedaliku kirjanduse arutamise läbi. Jumala Kõrgeimat Isiksust tuleb mõista Tema pühendunud teenimise läbi. Ainult siis, kui inimene on täielikult süvenenud Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimisse, mis algab mahā-mantra – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare – kordamisega, võib ta jõuda Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmiseni. Mittepühendunutest impersonalistid arvavad, et Kṛṣṇa keha oli loodud materiaalse looduse poolt ning et Tema tegevused, keha ja kõik muu on māyā. Selliseid impersonaliste nimetatakse māyāvādīdeks. Nad ei tea, mis on lõplik tõde.

„O mein Herr, selbst wenn man nur ein wenig von der Barmherzigkeit Deiner Lotosfüße begünstigt wird, kann man die Größe Deiner Persönlichkeit verstehen. Aber diejenigen, die spekulieren, um die Höchste Persönlichkeit Gottes zu verstehen, sind nicht in der Lage, Dich zu verstehen, selbst wenn sie für viele Jahre die Veden studieren.“

Man kann Kṛṣṇa, die Höchste Persönlichkteit Gottes, Seine Gestalt, Seine Eigenschaften und Seinen Namen nicht durch bloße mentale Spekulation oder Erörterung der vedischen Schriften verstehen. Man muß Ihn durch hingebungsvollen Dienst verstehen. Nur wenn man völlig im Kṛṣṇa-Bewußtsein beschäftigt ist, das mit dem Chanten des mahā- mantra – Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare – beginnt, kann man die Höchste Persönlichkeit Gottes verstehen. Die atheistischen Unpersönlichkeitsanhänger glauben, Kṛṣṇa habe einen materiellen Körper und all Seine Taten, Seine Gestalt und alles andere seien māyā. Diese Unpersönlichkeitsanhänger werden als Māyāvādīs bezeichnet. Sie kennen die endgültige Wahrheit nicht.

Käesoleva peatüki kahekümnendas värsis öeldakse selgelt: kāmais tais tair hṛta-jñānāḥ prapadyante 'nya-devatāḥ. „Need, kes on pimestatud ihadest, alistuvad erinevatele pooljumalatele." On teada, et lisaks Jumala Kõrgeimale Isiksusele eksisteerivad ka pooljumalad, kes elavad oma erinevatel planeetidel ning ka Jumalal endal on Oma planeet. Kahekümne kolmandas värsis öeldakse: devān deva-yajo yānti mad-bhaktā yānti mām api. „Pooljumalate kummardajad lähevad erinevate pooljumalate planeetidele ning Jumal Kṛṣṇa pühendunud lähevad Kṛṣṇaloka planeedile." Ehkki „Bhagavad-gītās" sellest kõigest selgelt räägitakse, kinnitavad arutud impersonalistid ikkagi, et Jumal on tegelikult kehatu ning et Tema avaldumisvormid on vaid väljamõeldis. Kas „Gītāt" uurides leiame me, et pooljumalad ja nende elupaigad on impersonaalsed? On täiesti ilmne, et ei pooljumalad ega Jumala Kõrgeim Isiksus Kṛṣṇa ei ole impersonaalsed. Nad on kõik isiksused: Jumal Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus ning Tal on Oma planeet, samuti on pooljumalatel oma planeedid.

Im zwanzigsten Vers dieses Kapitels heißt es: kāmais tais tair hṛta-jñānāḥ prapadyante ’nya-devatāḥ. „Diejenigen, die durch lustvolle Wünsche verblendet sind, ergeben sich den verschiedenen Halbgöttern.“ Wie wir wissen, gibt es neben der Höchsten Persönlichkeit Gottes viele Halbgötter, die alle ihren Planeten haben, ebenso wie auch Kṛṣṇa einen Planeten hat. In diesem Zusammenhang hieß es im dreiundzwanzigsten Vers: devān deva-yajo yānti mad-bhaktā yānti mām api. Diejenigen, die die Halbgötter verehren, erreichen die verschiedenen Planeten der Halbgötter, und diejenigen, die Geweihte Śrī Kṛṣṇas sind, gelangen auf den Planeten Kṛṣṇaloka. Obwohl dies unmißverständliche Aussagen sind, beharren die törichten Unpersönlichkeitsanhänger auf der Meinung, der Herr sei formlos und alle diese Formen seien Einbildung. Geht aus der Gītā etwa hervor, daß die Halbgötter und ihre Planeten unpersönlich seien? Es ist klar, daß weder die Halbgötter noch Kṛṣṇa, die Höchste Persönlichkeit Gottes, unpersönlich sind. Sie sind alle Personen; Śrī Kṛṣṇa ist die Höchste Persönlichkeit Gottes, und Er besitzt einen eigenen Planeten, ebenso wie auch die Halbgötter ihre jeweiligen Planeten besitzen.

Monistide väide, et lõplik tõde on tegelikult kehatu ning et kõik selle avaldumisvormid on väljamõeldised, ei pea seega paika. Käesolevas värsis öeldakse selgelt, et need pole väljamõeldised. „Bhagavad-gītāst" saame me teada, et nii pooljumalate kui ka Kõigekõrgema Jumala avaldumisvormid eksisteerivad üheaegselt ning et Jumal Kṛṣṇa on sac-cid-ānanda, igavesed õndsust täis teadmised. Ka „Vedad" kinnitavad, et Kõrgeim Absoluutne Tõde on ānanda-mayo 'bhyāsāt ehk Oma olemuselt täis õndsust ja naudinguid ning et Jumal on piiritute heade omaduste varamu. „Gītās" ütleb Jumal, et ehkki Ta on aja (sündimatu), ilmutab Ta End. Need on faktid, mida me peaksime „Bhagavad-gītāst" mõistma. Me ei saa aru, kuidas võiks Jumala Kõrgeim Isiksus olla impersonaalne. Impersonalistidest monistide teooria, et Jumala isiksuslik avaldumine on väljamõeldis, on vale, vähemalt seni, kuni me lähtume sellest, mida öeldakse „Gītās". Siin kinnitatakse selgelt, et Kõrgeim Absoluutne Tõde, Jumal Kṛṣṇa, on isiksuslik ning omab keha.

Deshalb ist die monistische Behauptung, die endgültige Wahrheit sei formlos und jede Form sei Einbildung, falsch. Hier wird eindeutig gesagt, daß sie keine Einbildung ist. Aus der Bhagavad-gītā geht klar hervor, daß die Form der Halbgötter und die des Höchsten Herrn gleichzeitig existieren und daß Śrī Kṛṣṇa sac-cid-ānanda, ewig, glückselig und voller Wissen, ist. Die vedische Literatur bestätigt, daß die Höchste Absolute Wahrheit Wissen und glückselige Freude ist, vijñānam ānandaṁ brahma (Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad 3.9.28), und daß Sie das unbegrenzte Behältnis aller glückverheißenden Eigenschaften ist, ananta-kalyāna-guṇātmako ’sau (Viṣṇu Purāṇa 6.5.84).

Und in der Gītā sagt der Herr, daß Er, obwohl ungeboren (aja), dennoch in Seiner persönlichen Form erscheint. Dies sind die Tatsachen, wie sie in der Bhagavad-gītā beschrieben werden, und wir sollten sie genauso verstehen. Es ist unmöglich, daß die Höchste Persönlichkeit Gottes unpersönlich ist; deshalb ist die Theorie der Einbildung, die von den monistischen Unpersönlichkeitsanhängem vertreten wird, nach dem Urteil der Gītā falsch. Es kann also keinen Zweifel geben, daß die Höchste Absolute Wahrheit, Śrī Kṛṣṇa, sowohl Form als auch Persönlichkeit besitzt.