Skip to main content

19. VERS

TEXT 19

Szöveg

Tekst

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Szó szerinti jelentés

Synonyms

iti – ily módon; kṣetram – a cselekvés mezeje (a test); tathā – is; jñānam – a tudás; jñeyam – a tudás tárgya; ca – és; uktam – elmondatott; samāsataḥ – összefoglalóan; mat-bhaktaḥ – az Én bhaktám; etat – mindezt; vijñāya – megértvén; mat-bhāvāya – az Én természetemhez; upapadyate – eljut.

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

Fordítás

Translation

Röviden beszéltem hát a tettek mezejéről [a testről], a tudásról, valamint a tudás tárgyáról. Teljességében csak bhaktáim érthetik meg ezt, s így elérhetik az Én természetem.

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Magyarázat

Purport

Az Úr összefoglaló leírást adott a testről, a tudásról és a tudás tárgyáról. A tudás három tényezőből áll: a tudóból, a tudás tárgyából és a tudás folyamatából. Együttesen ezeket vijñānának, vagyis a tudás tudományának nevezik. A tökéletes tudáshoz az Úr tiszta bhaktája közvetlenül jut, míg mások képtelenek rá szert tenni. A monisták szerint végső fokon ez a három tényező eggyé válik, ám a bhakták nem fogadják ezt el. A tudás és a tudás kibontakozása azt jelenti, hogy az ember Kṛṣṇa-tudatban felismeri, hogy kicsoda is ő. Mindenki az anyagi tudat irányítása alatt áll, ám amint Kṛṣṇa tetteire irányítjuk tudatunkat, s megértjük, hogy Ő minden, igazi tudáshoz jutunk. Más szóval a tudás nem más, mint az odaadó szolgálat tökéletes megismerésének előzetes szintje. A tizenötödik fejezet ezt világosan el fogja magyarázni.

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

Összegezve tehát, a 6. és a 7. vers (mahā-bhūtāni; cetanā-dhṛtiḥ) az anyagi elemeket és az életjelenségek különböző megnyilvánulásait elemzi. Ezek együttesen alkotják a testet, vagyis a cselekvés mezejét. A 8. verstől a 12-ig (amānitvam; tattva-jñānārtha-darśanam) a tudás folyamatáról olvashatunk, mely által megérthetjük a cselekvés mezejének mindkét ismerőjét, a lelket és a Felsőlelket is. A 13–18. vers (anādi mat-param; hṛdi sarvasya viṣṭhitam) a lélekről és a Legfelsőbb Úrról, azaz a Felsőlélekről beszél.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Három dologról esett tehát szó: a cselekvés mezejéről (a testről), a megismerés folyamatáról, valamint a lélekről és a Felsőlélekről. Ez a vers kijelenti, hogy kizárólag az Úr tiszta bhaktái érthetik meg ezt a három dolgot világosan. Az ilyen bhakták számára a Bhagavad-gītā tehát rendkívül hasznos; ők azok, akik el tudják érni a legfelsőbb célt, a Legfelsőbb Úr, Kṛṣṇa világát. A bhaktákon kívül senki sem képes megérteni a Bhagavad-gītāt s elérni a kívánt eredményt.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.