Skip to main content

TEXT 54

TEXT 54

Tekst

Texte

bhaktyā tv ananyayā śakya
aham evaṁ-vidho ’rjuna
jñātuṁ draṣṭuṁ ca tattvena
praveṣṭuṁ ca paran-tapa
bhaktyā tv ananyayā śakya
aham evaṁ-vidho ’rjuna
jñātuṁ draṣṭuṁ ca tattvena
praveṣṭuṁ ca paran-tapa

Synonyms

Synonyms

bhaktyā — pühendunud teenimise läbi; tu — ainult; ananyayā — vabana karmalistest tegevustest või spekulatiivsetest arutlustest; śakyaḥ — võimalik; aham — Mina; evam-vidhaḥ — sedasi; arjuna — oo, Arjuna; jñātum — teada; draṣṭum — näha; ca — ja; tattvena — tegelikult; praveṣṭum — siseneda; ca — samuti; parantapa — oo, vaenlaste alistaja.

bhaktyā: par le service de dévotion; tu: mais; ananyayā: sans mélange avec les actes intéressés ou avec la recherche spéculative de la connaissance; śakyaḥ: possible; aham: Je; evam-vidhaḥ: comme ceci; arjuna: ô Arjuna; jñātum: de savoir; draṣṭum: de voir; ca: et; tattvena: en fait; praveṣṭum: de pénétrer dans; ca: aussi; param-tapa: ô vainqueur de l’ennemi.

Translation

Translation

Mu kallis Arjuna, ainult kõrvalekaldumatu pühendunud teenimisega on Mind võimalik mõista sellisena nagu Ma olen, seistes sinu ees, ning näha Mind näost näkku. Ainult sel viisil võid sa mõista Minu isiksuse saladusi.

Mon cher Arjuna, ce n’est qu’en Me servant avec une dévotion sans mélange qu’on peut Me comprendre tel que Je suis vraiment et Me voir tel que Je suis devant toi. On ne saurait percer autrement le mystère de Ma personne, ô Parantapa.

Purport

Purport

Kṛṣṇa mõistmiseni on võimalik jõuda üksnes kõrvalekaldumatu pühendunu teenimisega. Käesolevas värsis ütleb Kṛṣṇa selgelt, et mitteautoriteetsed „Bhagavad-gītā" kommenteerijad, kes püüavad seda teost mõista spekulatsioonide kaudu, raiskavad vaid oma aega. Keegi ei suuda mõista Kṛṣṇat ega seda, kuidas Ta ilmus Oma vanematele neljakäelises kehas ning kuidas Ta seejärel omandas kahekäelise keha. „Vedade" uurimise ja filosoofiliste spekulatsioonide kaudu on seda väga raske mõista. Seepärast öeldakse siin selgelt, et mitte keegi ei saa Kṛṣṇat näha või Tema teadust mõista. Ometigi võivad inimesed, kes on väga põhjalikult uurinud vedakirjandust, leida sealt Kṛṣṇa kohta palju andmeid. Autoriteetses kirjanduses on ette kirjutatud suur hulk reegleid ning kui inimene vähegi tahab Kṛṣṇat mõista, tuleb tal neid reguleerivaid printsiipe järgida. Vastavalt neile printsiipidele võib sooritada askeese, näiteks paastuda Janmāṣṭamīl, s.o. päeval mil Kṛṣṇa ilmus siia maailma, ning kahel ekādaśī päeval (s.o. igal üheteistkümnendal päeval pärast kuu loomist ning pärast täiskuud). Mis puutub heategevusse, siis on selge, et annetusi tuleb teha Kṛṣṇa pühendunutele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse arendamise ning Kṛṣṇa filosoofia levitamisega üle kogu maailma. Kṛṣṇa teadvus on õnnistus kogu inimkonnale. Rūpa Gosvāmī pidas Jumal Caitanyat kõige heldemaks annetajaks, sest Ta jagas tasuta seda, mida on äärmiselt raske saavutada – armastust Kṛṣṇa vastu. Seega on suurimaks heategevuseks annetada osa oma sissetulekust inimestele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse levitamisega, aidates sedasi kaasa Kṛṣṇa teadvuse levikule maailmas. Ning kui inimene kummardab templis jumaluse ees ettenähtud kombel (Indias on templites alati mõni jumalus, tavaliselt kas Viṣṇu või Kṛṣṇa), siis sedasi Jumala Kõrgeimale Isiksusele oma lugupidamist avaldades on tal lootust vaimses elus arengut saavutada. Jumala pühendunud teenimisega algust tegevate inimeste jaoks on äärmiselt oluline kummardada templis jumaluse ees. Vedakirjanduses kinnitatakse seda järgmiselt („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.23):

Il n’est pas d’autre moyen pour comprendre Kṛṣṇa que de Le servir avec un amour et une dévotion sans partage. Voilà ce qu’explique ici le Seigneur de façon très nette afin de montrer aux commentateurs non autorisés qui cherchent à pénétrer le sens de la Bhagavad-gītā par la spéculation intellectuelle, que leurs efforts sont vains. Ils ne peuvent comprendre comment Kṛṣṇa a pu paraître devant Ses parents dans une forme à quatre bras, et prendre aussitôt après une forme à deux bras. Cependant, ceux qui sont très versés dans l’étude des Écrits védiques pourront, par maintes voies, apprendre à Le connaître. Ils trouveront de nombreuses règles, de nombreux principes, auxquels ils pourront se conformer pour orienter leurs austérités. Pour faire pénitence, par exemple, ils pourront jeûner le jour de Janmāṣṭamī (le jour d’apparition de Kṛṣṇa) et les jours d’Ekādaśī (le onzième jour après la nouvelle lune et le onzième jour après la pleine lune).

Les actes charitables, naturellement, doivent être accomplis au profit des dévots de Kṛṣṇa qui Le servent en se consacrant à la propagation de la science de Dieu – la conscience de Kṛṣṇa – à travers le monde. Cette conscience de Kṛṣṇa est un bienfait pour l’humanité tout entière. Rūpa Gosvāmī dit de Śrī Caitanya Mahāprabhu qu’Il fit preuve de la charité la plus libérale parce qu’Il distribua librement l’amour de Kṛṣṇa à tous les êtres – amour qu’il est d’ordinaire fort difficile d’obtenir. Ainsi, si l’on donne en charité à ceux qui répandent la conscience de Kṛṣṇa, on accomplit le plus bel acte charitable qui soit. Et se vouer à l’adoration de Dieu dans un temple (dans tous les temples en Inde, on trouve habituellement des formes sculptées de Viṣṇu ou Kṛṣṇa), conformément aux règles du culte, permet également de progresser spirituellement. Au demeurant, pour qui commence tout juste à pratiquer le service de dévotion, il est essentiel d’adorer Dieu dans le temple, ainsi que l’atteste la Śvetāśvatara Upaniṣad (6.23):

yasya deve parā bhaktir
yathā deve tathā gurau
tasyaite kathitā hy arthāḥ
prakāśante mahātmanaḥ
yasya deve parā bhaktir
yathā deve tathā gurau
tasyaite kathitā hy arthāḥ
prakāśante mahātmanaḥ

Kui inimene teenib kõrvalekaldumatult Kõigekõrgemat Jumalat ning järgib vaimse õpetaja juhendusi, kellesse ta omab sama vankumatut usku, siis võib Jumal End talle ilmutada. Kṛṣṇa mõistmiseni pole võimalik jõuda mõttespekulatsioonide läbi. See, kes ei järgi autoriteetse vaimse õpetaja juhendusi, ei suuda Kṛṣṇat vähimalgi määral mõista. Sõna tu kasutatakse siin rõhutamaks, et ühegi teise protsessi järgimine ei ole soovitatav, sest need ei aita Kṛṣṇa mõistmises edu saavutada.

Le Seigneur Se révèle à celui qui est résolu dans sa dévotion pour la Personne Suprême et a une foi ferme en le maître spirituel qui le guide. Sans avoir reçu une formation personnelle, sous la direction d’un maître spirituel authentique, on ne peut acquérir la moindre connaissance de Kṛṣṇa. Le mot tu employé ici indique qu’on ne peut utiliser ou recommander aucune autre méthode, qu’aucune autre ne permet de comprendre Kṛṣṇa.

Kṛṣṇa isiksuslikud avaldumisvormid nagu Tema kahekäeline ja neljakäeline keha on täielikult erinevad ajalikust kõiksuse kujust, mida Ta ilmutas Arjunale. Neljakäeline Nārāyaṇa keha ja kahekäeline Kṛṣṇa keha on igavesed ja transtsendentaalsed, samas kui Arjunale ilmutatud kõiksuse kuju on ajalik. Sõna su-durdarśam, mis tähendab „raske näha", viitab tõsiasjale, et keegi polnud seda kõiksuse kuju varem näinud. Samuti viitab see sellele, et pühendunute seas polnud selle ilmutamiseks mingit vajadust. Kṛṣṇa ilmutas End sellisel kujul üksnes Arjuna soovil, et tulevikus, end Jumala inkarnatsioonideks nimetavatelt inimestelt, saaks nõuda kõiksuse kuju ilmutamist.

Les formes personnelles de Kṛṣṇa à deux et quatre bras diffèrent en tout point de Sa forme universelle, la forme temporaire qu’Il a montrée à Arjuna. Sa forme à quatre bras est celle de Nārāyaṇa et Sa forme à deux bras, celle de Kṛṣṇa. Toutes deux sont spirituelles et éternelles, tandis que Sa forme universelle, manifestée devant Arjuna, n’a qu’une durée d’existence limitée. Le mot su-durdarśam (difficile à voir) indique d’une part que nul n’a jamais vu auparavant cette forme universelle, et d’autre part que les dévots n’ont guère besoin de la connaître. Kṛṣṇa a manifesté cet aspect de Lui-même pour répondre favorablement à la requête d’Arjuna, et pour que l’on puisse, à l’avenir, éprouver quiconque se proclame un avatāra divin en lui demandant de montrer sa forme universelle.

Sõna na, mis esineb eelmises värsis korduvalt, näitab, et inimesed ei tohiks olla kuigivõrd uhked oma akadeemilise hariduse üle vedakirjanduse alal. Inimene peab järgima Kṛṣṇa pühendunud teenimise põhimõtteid. Ainult siis võib ta üritada kirjutada „Bhagavad-gītāle" kommentaare.

Quant au mot na, il est répété à maintes reprises dans le verset précédent pour indiquer que l’on ne doit pas s’enorgueillir de son instruction académique en matière d’études védiques. On doit prendre part au service de dévotion offert à Kṛṣṇa. Alors seulement pourra-t-on essayer de commenter la Bhagavad-gītā.

Kṛṣṇa ilmus kõiksuse kuju näitamise järel neljakäelise Nārāyaṇana ning omandas seejärel Oma loomuliku kahekäelise kuju. See viitab tõsiasjale, et algne kahekäeline Kṛṣṇa on kõikide neljakäeliste kehastuste ning teiste vedakirjanduses nimetatud Jumala kehastuste allikas. Kṛṣṇa on kõikide nende emanatsioonide allikaks. Kṛṣṇa on erinev isegi nendest emanatsioonidest, rääkimatagi impersonaalsest kontseptsioonist. Mis puutub Kṛṣṇa neljakäelistesse kehastustesse, siis öeldakse selgelt, et isegi Kṛṣṇale kõige lähedasem neljakäeline kehastus (mida tuntakse Mahā-Viṣṇuna, kes lamab kosmilisel ookeanil ning kelle hingates ilmuvad ja seejärel jälle kaovad kõik lugematud planeedid) on samuti vaid Kõigekõrgema Jumala ekspansioon. „Brahma-saṁhitās" (5.48) öeldakse:

Kṛṣṇa passe de Sa forme universelle à Sa forme de Nārāyaṇa à quatre bras, puis à Sa forme originelle à deux bras. Il montre ainsi que Ses formes à quatre bras, mais aussi toutes celles que décrivent les Écritures védiques, sont des émanations de Sa forme originelle à deux bras. Kṛṣṇa est donc la source de toutes les émanations. Et s’Il est toujours distinct de celles-ci, à plus forte raison le sera-t-Il de Son aspect impersonnel. Même la forme à quatre bras (celle de Mahā-Viṣṇu allongé sur l’océan cosmique qui crée et résorbe d’innombrables univers en respirant) qui s’apparente le plus à la Sienne propre est une émanation de Sa personne. La Brahma-saṁhitā (5.48) dit:

yasyaika-niśvasita-kālam athāvalambya
jīvanti loma-vila-jā jagad-aṇḍa-nāthāḥ
viṣṇur mahān sa iha yasya kalā-viśeṣo
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yasyaika-niśvasita-kālam athāvalambya
jīvanti loma-vila-jā jagad-aṇḍa-nāthāḥ
viṣṇur mahān sa iha yasya kalā-viśeṣo
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

„Mahā-Viṣṇu, kellesse kõik lugematud universumid sisenevad, ning kellest need taas ilmuvad kui Mahā-Viṣṇu välja hingab, on Kṛṣṇa täielik ekspansioon. Seepärast kummardan ma Govindat, Kṛṣṇat, kõikide põhjuste põhjust." Seepärast peab igaüks otsusekindlalt teenima Kṛṣṇa isiksuslikku avaldumisvormi – Jumala Kõrgeimat Isiksust – kes on täis igavest õndsust ja teadmisi. Ta on kõikide Viṣṇu ekspansioonide allikaks, Ta on kõikide inkarnatsioonide allikaks, Ta on algallikaline Jumala Isiksus. Sedasi kinnitatakse „Bhagavad-gītās".

« Mahā-Viṣṇu qui, par Sa respiration, crée et résorbe les innombrables univers, est une émanation plénière de Kṛṣṇa. J’adore Govinda, Kṛṣṇa, la cause de toutes les causes. » Aussi la forme personnelle de Dieu, Kṛṣṇa, qui jouit de la connaissance et de la félicité éternelles, est-elle bien celle que le spiritualiste doit adorer. Comme le confirme la Bhagavad-gītā, cette forme de Kṛṣṇa est l’originelle Personne Suprême, source de toutes les formes d’avatāras.

Vedakirjanduses („Gopāla-tāpanī Upaniṣad" 1.1) leidub järgnev värss:

Les Écrits védiques (Gopāla-tāpanī Upaniṣad 1.1) expliquent cela également:

sac-cid-ānanda-rūpāya
kṛṣṇāyākliṣṭa-kāriṇe
namo vedānta-vedyāya
gurave buddhi-sākṣiṇe
sac-cid-ānanda-rūpāya
kṛṣṇāyākliṣṭa-kāriṇe
namo vedānta-vedyāya
gurave buddhi-sākṣiṇe

„Ma avaldan oma sügavat lugupidamist Kṛṣṇale, kes omab transtsendentaalset keha, mis on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Ma avaldan Talle Oma sügavat lugupidamist, sest mõista Teda tähendab mõista „Vedasid" ning seetõttu on Ta kõrgeim vaimne õpetaja." Seejärel lisatakse: kṛṣṇo vai paramaṁ daivatam – „Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus." („Gopāla- tāpanī" 1.3) Eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īḍyaḥ: „Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, ning Teda tuleb kummardada." Eko 'pi san bahudhā yo 'vabhāti: „Kṛṣṇa on üks ja ainus, kuid Ta ilmutab End piiramatul arvul erinevate kehastuste ja ekspansioonidena." („Gopāla-tāpanī" 1.21)

« Ô Kṛṣṇa, Toi dont la forme transcendantale est connaissance, éternité et félicité, je Te rends mon respectueux hommage, car Tu es le maître spirituel suprême et Te comprendre revient à comprendre les Védas. » Et aussi kṛṣṇo vai paramaṁ daivatam – « Kṛṣṇa est Dieu, la Personne Suprême. » (Gopāla-tāpanī Upaniṣad 1.3) Eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īḍyaḥ – « Kṛṣṇa est Dieu, la Personne Suprême, et Il est digne d’adoration. » Eko ’pi san bahudhā yo ’vabhāti – « Bien que Kṛṣṇa soit une unité indivisible, Il Se manifeste en d’innombrables formes et avatāras. » (Gopāla-tāpanī Upaniṣad 1.21)

„Brahma-saṁhitās" (5.1) öeldakse:

La Brahma-saṁhitā (5.1) explique elle aussi fort bien ce point:

īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam
īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam

„Jumala Kõrgeim Isiksus on Kṛṣṇa, kelle keha on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Tal ei ole algust, sest Ta on Ise kõige alguseks. Tema on kõikide põhjuste põhjus."

« Kṛṣṇa est Dieu, la Personne Suprême, dont le corps est tout de connaissance, d’éternité et de félicité. Il n’a pas d’origine parce qu’Il est à l’origine de toute chose. Il est la cause de toutes les causes. »

Ühes teises vedalikus värsis öeldakse: yatrāvatīrṇaṁ kṛṣṇākhyaṁ paraṁ brahma narākṛti – „Kõrgeim Absoluutne Tõde on isiksus, Tema nimi on Kṛṣṇa, ning aeg-ajalt laskub Ta Maale." „Śrīmad-Bhāgavatamist" leiame me Jumala Kõrgeima Isiksuse erinevate ekspansioonide kirjeldusi ning selles loetelus seisab ka nimi Kṛṣṇa. Kuid seejuures öeldakse, et Kṛṣṇa pole mitte Jumala inkarnatsioon, vaid algne Jumala Kõrgeim Isiksus Ise (ete cāṁśa- kalāḥ puṁsaḥ kṛṣṇas tu bhagavān svayam).

On trouve également: yatrāvatīrṇaṁ kṛṣṇākhyaṁ param brahma narākṛti – « La Vérité Suprême et Absolue est une personne. Son nom est Kṛṣṇa et Il descend parfois sur cette terre. » Et le Śrīmad-Bhāgavatam de dresser la liste des différents types d’avatāras, dans laquelle le nom de Kṛṣṇa apparaît avec cette mention que Kṛṣṇa n’est pas un avatāra, mais Dieu, la Personne Suprême, dans Sa forme originelle (ete cāṁśa-kalāḥ puṁsaḥ kṛṣṇas tu bhagavān svayam).

„Bhagavad-gītās" lausub Jumal samuti: mattaḥ parataraṁ nānyat – „Pole olemas midagi kõrgemat Minust kui Jumala Isiksusest, Kṛṣṇast." „Bhagavad-gītās" ütleb Ta: aham ādir hi devānām – „Mina olen kõikide pooljumalate allikas." Ning olles mõistnud Kṛṣṇa sõnu „Bhagavad-gītās", lausub Arjuna: paraṁ brahma paraṁ dhāma pavitraṁ paramaṁ bhavān – „Ma mõistan nüüd täielikult, et Sina oled Jumala Kõrgeim Isiksus, Absoluutne Tõde, kõige eksisteeriva varjupaik." Seega, kõiksuse kuju, mida Kṛṣṇa Arjunale näitas, ei ole Jumala algne kuju. Jumala algne kuju on Kṛṣṇa. Kṛṣṇa ilmutas Oma sadade tuhandete peade ja kätega kõiksuse kuju üksnes äratamaks nende tähelepanu, kes ei armasta Jumalat. Kõiksuse kuju pole aga Jumala algne kuju.

Dans la Bhagavad-gītā, le Seigneur déclare: mattaḥ parataraṁ nānyat – « Rien n’est supérieur à Ma forme de Kṛṣṇa, Dieu, la Personne Souveraine ». Et également: aham ādir hi devānām – « Je suis la source de tous les devas. » Enfin, lorsqu’il a compris la Bhagavad-gītā, l’enseignement reçu de Kṛṣṇa, Arjuna confirme Sa suprématie par ces paroles: paraṁ brahma paraṁ dhāma pavitraṁ paramaṁ bhavān – « Je réalise maintenant pleinement que Tu es Dieu, la Personne Suprême, la Vérité Absolue et le refuge de toute chose. » La forme universelle que Kṛṣṇa a dévoilée à Arjuna n’est donc pas la forme originelle de Dieu. La forme originelle est celle de Kṛṣṇa. La forme universelle avec ses milliers de têtes et de mains n’est manifestée que pour attirer l’attention des hommes qui n’ont pas encore développé leur amour pour Dieu. Répétons-le, elle n’est pas la forme originelle de Dieu.

Kõiksuse kuju ei kütkesta puhtaid pühendunuid, kes on Jumalaga erinevates transtsendentaalsetes armastussuhetes. Kõigekõrgem Jumal on vastastikustes armastussuhetes Oma pühendunutega Oma algses kehas, Śrī Kṛṣṇana. Seepärast ei tundnud Arjuna, kes oli Kṛṣṇaga lähedastes sõprussuhetes, Kṛṣṇa kõiksusliku avaldumise nägemisest mingit rahuldust, pigem oli ta seda nähes hirmunud. Arjuna, kes oli Kṛṣṇa pidev kaaslane, omas kindlasti transtsendentaalseid silmi, ta ei olnud tavaline inimene. Seetõttu ei kütkestanud teda Jumala kõiksuse kuju. Jumala kõiksuse kuju võib näida imeline inimestele, kes püüavad saavutada edu karmalistes tegevustes, kuid inimestele, kes on rakendanud end Jumala pühendunud teenimisse, on kõige kallim Kṛṣṇa kahekäeline kuju.

Les purs dévots du Seigneur, qui sont unis à Lui par divers liens d’amour absolu, n’éprouvent aucun attrait pour Sa forme universelle. Du reste, dans Ses échanges d’amour transcendantaux, le Seigneur Suprême Se montre toujours à Ses purs dévots dans Sa forme originelle de Kṛṣṇa. Arjuna, dont on a vu précédemment qu’il était étroitement lié au Seigneur par une intime relation d’amitié ne trouve donc pas particulièrement agréable de voir cette forme universelle. Bien plutôt ressent-il de la crainte. Comprenons qu’il est un compagnon éternel du Seigneur ne ressemblant en rien à un homme ordinaire, et, qu’en vertu de sa vision spirituelle, il ne saurait être fasciné par la forme universelle. Les hommes qui cherchent à s’élever en accomplissant divers actes intéressés la trouvent peut-être merveilleuse, mais ceux qui pratiquent le service de dévotion lui préfèrent la forme infiniment chère de Kṛṣṇa à deux bras.