Skip to main content

TEXT 54

TEXT 54

Tekst

Tekst

bhaktyā tv ananyayā śakya
aham evaṁ-vidho ’rjuna
jñātuṁ draṣṭuṁ ca tattvena
praveṣṭuṁ ca paran-tapa
bhaktyā tv ananyayā śakya
aham evaṁ-vidho ’rjuna
jñātuṁ draṣṭuṁ ca tattvena
praveṣṭuṁ ca paran-tapa

Synonyms

Synoniemen

bhaktyā — pühendunud teenimise läbi; tu — ainult; ananyayā — vabana karmalistest tegevustest või spekulatiivsetest arutlustest; śakyaḥ — võimalik; aham — Mina; evam-vidhaḥ — sedasi; arjuna — oo, Arjuna; jñātum — teada; draṣṭum — näha; ca — ja; tattvena — tegelikult; praveṣṭum — siseneda; ca — samuti; parantapa — oo, vaenlaste alistaja.

bhaktyā — door devotionele dienst; tu — maar; ananyayā — zonder vermengd te zijn met resultaatgerichte activiteiten of speculatieve kennis; śakyaḥ — mogelijk; aham — Ik; evam-vidhaḥ — zo; arjuna — o Arjuna; jñātum — kennen; draṣṭum — zien; ca — en; tattvena — werkelijk; praveṣṭum — binnen gaan in; ca — ook; parantapa — o bedwinger van de vijand.

Translation

Vertaling

Mu kallis Arjuna, ainult kõrvalekaldumatu pühendunud teenimisega on Mind võimalik mõista sellisena nagu Ma olen, seistes sinu ees, ning näha Mind näost näkku. Ainult sel viisil võid sa mõista Minu isiksuse saladusi.

Mijn dierbare Arjuna, alleen door onverdeelde devotionele dienst kan Ik worden gekend zoals Ik ben, zoals Ik hier voor je sta, en kan Ik rechtstreeks worden gezien. Alleen op deze manier kun je doordringen in de mysteries van het begrijpen van Mij.

Purport

Betekenisverklaring

Kṛṣṇa mõistmiseni on võimalik jõuda üksnes kõrvalekaldumatu pühendunu teenimisega. Käesolevas värsis ütleb Kṛṣṇa selgelt, et mitteautoriteetsed „Bhagavad-gītā" kommenteerijad, kes püüavad seda teost mõista spekulatsioonide kaudu, raiskavad vaid oma aega. Keegi ei suuda mõista Kṛṣṇat ega seda, kuidas Ta ilmus Oma vanematele neljakäelises kehas ning kuidas Ta seejärel omandas kahekäelise keha. „Vedade" uurimise ja filosoofiliste spekulatsioonide kaudu on seda väga raske mõista. Seepärast öeldakse siin selgelt, et mitte keegi ei saa Kṛṣṇat näha või Tema teadust mõista. Ometigi võivad inimesed, kes on väga põhjalikult uurinud vedakirjandust, leida sealt Kṛṣṇa kohta palju andmeid. Autoriteetses kirjanduses on ette kirjutatud suur hulk reegleid ning kui inimene vähegi tahab Kṛṣṇat mõista, tuleb tal neid reguleerivaid printsiipe järgida. Vastavalt neile printsiipidele võib sooritada askeese, näiteks paastuda Janmāṣṭamīl, s.o. päeval mil Kṛṣṇa ilmus siia maailma, ning kahel ekādaśī päeval (s.o. igal üheteistkümnendal päeval pärast kuu loomist ning pärast täiskuud). Mis puutub heategevusse, siis on selge, et annetusi tuleb teha Kṛṣṇa pühendunutele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse arendamise ning Kṛṣṇa filosoofia levitamisega üle kogu maailma. Kṛṣṇa teadvus on õnnistus kogu inimkonnale. Rūpa Gosvāmī pidas Jumal Caitanyat kõige heldemaks annetajaks, sest Ta jagas tasuta seda, mida on äärmiselt raske saavutada – armastust Kṛṣṇa vastu. Seega on suurimaks heategevuseks annetada osa oma sissetulekust inimestele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse levitamisega, aidates sedasi kaasa Kṛṣṇa teadvuse levikule maailmas. Ning kui inimene kummardab templis jumaluse ees ettenähtud kombel (Indias on templites alati mõni jumalus, tavaliselt kas Viṣṇu või Kṛṣṇa), siis sedasi Jumala Kõrgeimale Isiksusele oma lugupidamist avaldades on tal lootust vaimses elus arengut saavutada. Jumala pühendunud teenimisega algust tegevate inimeste jaoks on äärmiselt oluline kummardada templis jumaluse ees. Vedakirjanduses kinnitatakse seda järgmiselt („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.23):

Kṛṣṇa kan alleen begrepen worden door het proces van onverdeelde devotionele dienst. Hij legt dat in dit vers uitdrukkelijk uit, zodat ongeautoriseerde commentatoren die de Bhagavad-gītā proberen te begrijpen door middel van het proces van speculatie, zullen inzien dat ze gewoon hun tijd verspillen. Niemand kan Kṛṣṇa begrijpen of bevatten hoe Hij in een vierarmige gedaante uit ouders voortkwam en Zich onmiddellijk in een tweearmige gedaante veranderde. Al deze dingen zijn zeer moeilijk te begrijpen door de Veda’s te bestuderen of door filosofische speculatie. Daarom wordt hier duidelijk gesteld dat niemand Hem kan zien of kan doordringen in het begrijpen van deze zaken. Maar zeer gevorderde studenten van de Vedische literatuur kunnen daaruit op zoveel manieren over Hem leren. Er zijn zoveel regels en bepalingen en als iemand Kṛṣṇa werkelijk wil begrijpen, dan moet hij de regulerende principes volgen die in de gezaghebbende heilige teksten worden beschreven. Men kan volgens die principes ascese beoefenen. Bijvoorbeeld, om strenge ascese te beoefenen zou men kunnen vasten op Janmāṣṭamī, de dag waarop Kṛṣṇa verscheen, en op de twee dagen van Ekādaśī (de elfde dag na nieuwemaan en de elfde dag na vollemaan).

Wat vrijgevigheid betreft, het is duidelijk dat men vrijgevig moet zijn tegenover toegewijden van Kṛṣṇa, die devotionele dienst aan Hem verrichten om de filosofie van Kṛṣṇa of Kṛṣṇa-bewustzijn over de hele wereld te verspreiden. Kṛṣṇa-bewustzijn is een zegen voor de mensheid. Heer Caitanya werd door Rūpa Gosvāmī bewonderd als de meest vrijgevige en meest liefdadige persoon, omdat Hij liefde voor Kṛṣṇa — die zo moeilijk te krijgen is — op zo’n openlijke en overvloedige manier verspreidde. Als iemand dus een bepaald gedeelte van zijn geld afstaat aan personen die bezig zijn het Kṛṣṇa-bewustzijn te verspreiden, dan is die liefdadigheid, die gegeven wordt om het Kṛṣṇa-bewustzijn te verspreiden, de grootste liefdadigheid ter wereld.

Wie de Heer volgens de regels in de tempel aanbidt (in de tempels in India is er altijd wel een beeldgedaante, normaal gezien van Viṣṇu of Kṛṣṇa), dan is dat een kans om vooruitgang te maken door het aanbidden van en respect betuigen aan de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods. Voor beginners in devotionele dienst aan de Heer is tempelverering essentieel; dit wordt bevestigd in de Vedische literatuur (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.23):

yasya deve parā bhaktir
yathā deve tathā gurau
tasyaite kathitā hy arthāḥ
prakāśante mahātmanaḥ
yasya deve parā bhaktir
yathā deve tathā gurau
tasyaite kathitā hy arthāḥ
prakāśante mahātmanaḥ

Kui inimene teenib kõrvalekaldumatult Kõigekõrgemat Jumalat ning järgib vaimse õpetaja juhendusi, kellesse ta omab sama vankumatut usku, siis võib Jumal End talle ilmutada. Kṛṣṇa mõistmiseni pole võimalik jõuda mõttespekulatsioonide läbi. See, kes ei järgi autoriteetse vaimse õpetaja juhendusi, ei suuda Kṛṣṇat vähimalgi määral mõista. Sõna tu kasutatakse siin rõhutamaks, et ühegi teise protsessi järgimine ei ole soovitatav, sest need ei aita Kṛṣṇa mõistmises edu saavutada.

Wie onwankelbare devotie heeft voor de Allerhoogste Heer en begeleid wordt door de spiritueel leraar in wie zijn vertrouwen net zo vast is, kan de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods door openbaring zien. Kṛṣṇa kan niet gekend worden door mentale speculatie. Voor wie zich niet persoonlijk laat trainen onder begeleiding van een bonafide spiritueel leraar, is het onmogelijk om zelfs maar een begin te maken met het begrijpen van Kṛṣṇa. Het woord ‘tu’ wordt hier voornamelijk gebruikt om aan te geven dat er geen enkel ander proces is dat kan worden gevolgd, dat kan worden aangeraden of dat succesvol kan zijn om tot een begrip van Kṛṣṇa te komen.

Kṛṣṇa isiksuslikud avaldumisvormid nagu Tema kahekäeline ja neljakäeline keha on täielikult erinevad ajalikust kõiksuse kujust, mida Ta ilmutas Arjunale. Neljakäeline Nārāyaṇa keha ja kahekäeline Kṛṣṇa keha on igavesed ja transtsendentaalsed, samas kui Arjunale ilmutatud kõiksuse kuju on ajalik. Sõna su-durdarśam, mis tähendab „raske näha", viitab tõsiasjale, et keegi polnud seda kõiksuse kuju varem näinud. Samuti viitab see sellele, et pühendunute seas polnud selle ilmutamiseks mingit vajadust. Kṛṣṇa ilmutas End sellisel kujul üksnes Arjuna soovil, et tulevikus, end Jumala inkarnatsioonideks nimetavatelt inimestelt, saaks nõuda kõiksuse kuju ilmutamist.

De persoonlijke gedaanten van Kṛṣṇa, de tweearmige en de vierarmige gedaante, zijn volkomen verschillend van de tijdelijke kosmische gedaante die aan Arjuna getoond werd. De vierarmige Nārāyaṇa-gedaante en de tweearmige gedaante van Kṛṣṇa zijn eeuwig en transcendentaal, terwijl de kosmische gedaante die Arjuna zag, tijdelijk is. Het woord ‘su-durdarśam’, dat ‘moeilijk te zien’ betekent, suggereert juist dat niemand die kosmische gedaante eerder had gezien. Het suggereert ook dat er geen noodzaak bestond om haar aan de toegewijden te tonen. Kṛṣṇa toonde deze gedaante op verzoek van Arjuna, zodat mensen in de toekomst, op een moment waarop iemand zou beweren een incarnatie van God te zijn, zouden kunnen vragen of ze de kosmische gedaante mogen zien.

Sõna na, mis esineb eelmises värsis korduvalt, näitab, et inimesed ei tohiks olla kuigivõrd uhked oma akadeemilise hariduse üle vedakirjanduse alal. Inimene peab järgima Kṛṣṇa pühendunud teenimise põhimõtteid. Ainult siis võib ta üritada kirjutada „Bhagavad-gītāle" kommentaare.

Het woord ‘na’, dat in het vorige vers herhaaldelijk werd gebruikt, geeft aan dat men niet al te trots moet zijn op prestaties als een academische opleiding in Vedische literatuur. Men moet zich toeleggen op devotionele dienst aan Kṛṣṇa; alleen dan kan men proberen commentaren op de Bhagavad-gītā te schrijven.

Kṛṣṇa ilmus kõiksuse kuju näitamise järel neljakäelise Nārāyaṇana ning omandas seejärel Oma loomuliku kahekäelise kuju. See viitab tõsiasjale, et algne kahekäeline Kṛṣṇa on kõikide neljakäeliste kehastuste ning teiste vedakirjanduses nimetatud Jumala kehastuste allikas. Kṛṣṇa on kõikide nende emanatsioonide allikaks. Kṛṣṇa on erinev isegi nendest emanatsioonidest, rääkimatagi impersonaalsest kontseptsioonist. Mis puutub Kṛṣṇa neljakäelistesse kehastustesse, siis öeldakse selgelt, et isegi Kṛṣṇale kõige lähedasem neljakäeline kehastus (mida tuntakse Mahā-Viṣṇuna, kes lamab kosmilisel ookeanil ning kelle hingates ilmuvad ja seejärel jälle kaovad kõik lugematud planeedid) on samuti vaid Kõigekõrgema Jumala ekspansioon. „Brahma-saṁhitās" (5.48) öeldakse:

Kṛṣṇa verandert van de kosmische gedaante naar de vierarmige Nārāyaṇa-gedaante en vervolgens naar Zijn eigen natuurlijke gedaante met twee armen. Dit geeft aan dat de vierarmige gedaante en de andere gedaanten die in de Vedische literatuur vermeld staan, allemaal emanaties zijn van de oorspronkelijke tweearmige Kṛṣṇa; Hij is de oorsprong van alle emanaties. Kṛṣṇa onderscheidt Zich zelfs van deze gedaanten, om maar te zwijgen van het onpersoonlijke godsbeeld. Wat betreft de vierarmige gedaanten van Kṛṣṇa wordt duidelijk verklaard dat zelfs de evenwaardigste vierarmige gedaante van Kṛṣṇa (bekend als Mahā-Viṣṇu, die op de kosmische oceaan ligt en uit wie ontelbare universa voortkomen wanneer Hij uitademt) een expansie van de Allerhoogste Heer is. Zo wordt in de Brahma-saṁhitā (5.48) gezegd:

yasyaika-niśvasita-kālam athāvalambya
jīvanti loma-vila-jā jagad-aṇḍa-nāthāḥ
viṣṇur mahān sa iha yasya kalā-viśeṣo
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yasyaika-niśvasita-kālam athāvalambya
jīvanti loma-vila-jā jagad-aṇḍa-nāthāḥ
viṣṇur mahān sa iha yasya kalā-viśeṣo
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

„Mahā-Viṣṇu, kellesse kõik lugematud universumid sisenevad, ning kellest need taas ilmuvad kui Mahā-Viṣṇu välja hingab, on Kṛṣṇa täielik ekspansioon. Seepärast kummardan ma Govindat, Kṛṣṇat, kõikide põhjuste põhjust." Seepärast peab igaüks otsusekindlalt teenima Kṛṣṇa isiksuslikku avaldumisvormi – Jumala Kõrgeimat Isiksust – kes on täis igavest õndsust ja teadmisi. Ta on kõikide Viṣṇu ekspansioonide allikaks, Ta on kõikide inkarnatsioonide allikaks, Ta on algallikaline Jumala Isiksus. Sedasi kinnitatakse „Bhagavad-gītās".

‘Mahā-Viṣṇu, in wie alle ontelbare universa binnengaan en uit wie ze eenvoudigweg door Zijn uitademing weer tevoorschijn komen, is een volkomen expansie van Kṛṣṇa. Ik vereer daarom Govinda, Kṛṣṇa, de oorzaak van alle oorzaken.’ De conclusie is dat men de persoonlijke gedaante van Kṛṣṇa moet vereren als de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods, die eeuwig vol gelukzaligheid en kennis is. Hij is de oorsprong van alle gedaanten van Viṣṇu, Hij is de oorsprong van alle soorten incarnaties en Hij is de oorspronkelijke Allerhoogste Persoonlijkheid; dit wordt bevestigd in de Bhagavad-gītā.

Vedakirjanduses („Gopāla-tāpanī Upaniṣad" 1.1) leidub järgnev värss:

In de Vedische literatuur (Gopāla-tāpanī Upaniṣad, Pūrva 1) is de volgende uitspraak te vinden:

sac-cid-ānanda-rūpāya
kṛṣṇāyākliṣṭa-kāriṇe
namo vedānta-vedyāya
gurave buddhi-sākṣiṇe
sac-cid-ānanda-rūpāya
kṛṣṇāyākliṣṭa-kāriṇe
namo vedānta-vedyāya
gurave buddhi-sākṣiṇe

„Ma avaldan oma sügavat lugupidamist Kṛṣṇale, kes omab transtsendentaalset keha, mis on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Ma avaldan Talle Oma sügavat lugupidamist, sest mõista Teda tähendab mõista „Vedasid" ning seetõttu on Ta kõrgeim vaimne õpetaja." Seejärel lisatakse: kṛṣṇo vai paramaṁ daivatam – „Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus." („Gopāla- tāpanī" 1.3) Eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īḍyaḥ: „Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, ning Teda tuleb kummardada." Eko 'pi san bahudhā yo 'vabhāti: „Kṛṣṇa on üks ja ainus, kuid Ta ilmutab End piiramatul arvul erinevate kehastuste ja ekspansioonidena." („Gopāla-tāpanī" 1.21)

‘Ik breng mijn eerbiedige eerbetuigingen aan Kṛṣṇa, die een transcendentale ge-daante van gelukzaligheid, eeuwigheid en kennis heeft. Ik breng mijn eerbetuigingen aan Hem, want Hem begrijpen betekent de Veda’s begrijpen; Hij is daarom de Allerhoogste spiritueel leraar.’ Dan wordt er gezegd: kṛṣṇo vai paramaṁ daivatam — ‘Kṛṣṇa is de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods.’ (Gopāla-tāpanī Upaniṣad, Pūrva 3) Eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īḍyaḥ: ‘Die ene Kṛṣṇa is de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods en Hij is vererenswaardig.’ Eko ’pi san bahudhā yo ’vabhāti: ‘Kṛṣṇa is īīn, maar Hij is gemanifesteerd in oneindig veel gedaanten en geëxpandeerde incarnaties.’ (Gopāla-tāpanī Upaniṣad, Pūrva 21)

„Brahma-saṁhitās" (5.1) öeldakse:

In de Brahma-saṁhitā (5.1) staat:

īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam
īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam

„Jumala Kõrgeim Isiksus on Kṛṣṇa, kelle keha on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Tal ei ole algust, sest Ta on Ise kõige alguseks. Tema on kõikide põhjuste põhjus."

‘De Allerhoogste Persoonlijkheid Gods is Kṛṣṇa, die een lichaam van eeuwigheid, kennis en gelukzaligheid heeft. Hij heeft geen begin, want Hij is het begin van alles. Hij is de oorzaak van alle oorzaken.’

Ühes teises vedalikus värsis öeldakse: yatrāvatīrṇaṁ kṛṣṇākhyaṁ paraṁ brahma narākṛti – „Kõrgeim Absoluutne Tõde on isiksus, Tema nimi on Kṛṣṇa, ning aeg-ajalt laskub Ta Maale." „Śrīmad-Bhāgavatamist" leiame me Jumala Kõrgeima Isiksuse erinevate ekspansioonide kirjeldusi ning selles loetelus seisab ka nimi Kṛṣṇa. Kuid seejuures öeldakse, et Kṛṣṇa pole mitte Jumala inkarnatsioon, vaid algne Jumala Kõrgeim Isiksus Ise (ete cāṁśa- kalāḥ puṁsaḥ kṛṣṇas tu bhagavān svayam).

En ergens anders wordt gezegd: yatrāvatīrṇaṁ kṛṣṇākhyaṁ paraṁ brahma narākṛti — ‘De Allerhoogste Absolute Waarheid is een persoon, Zijn naam is Kṛṣṇa en soms daalt Hij neer op deze aarde.’ Zo vinden we in het Śrīmad-Bhāgavatam ook een beschrijving van allerlei soorten incarnaties van de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods en in deze lijst komt de naam Kṛṣṇa ook voor. Maar vervolgens wordt gezegd dat deze Kṛṣṇa geen incarnatie van God is, maar dat Hij de oorspronkelijke Allerhoogste Persoonlijkheid Gods Zelf is (ete cāṁśa-kalāḥ puṁsaḥ kṛṣṇas tu bhagavān svayam).

„Bhagavad-gītās" lausub Jumal samuti: mattaḥ parataraṁ nānyat – „Pole olemas midagi kõrgemat Minust kui Jumala Isiksusest, Kṛṣṇast." „Bhagavad-gītās" ütleb Ta: aham ādir hi devānām – „Mina olen kõikide pooljumalate allikas." Ning olles mõistnud Kṛṣṇa sõnu „Bhagavad-gītās", lausub Arjuna: paraṁ brahma paraṁ dhāma pavitraṁ paramaṁ bhavān – „Ma mõistan nüüd täielikult, et Sina oled Jumala Kõrgeim Isiksus, Absoluutne Tõde, kõige eksisteeriva varjupaik." Seega, kõiksuse kuju, mida Kṛṣṇa Arjunale näitas, ei ole Jumala algne kuju. Jumala algne kuju on Kṛṣṇa. Kṛṣṇa ilmutas Oma sadade tuhandete peade ja kätega kõiksuse kuju üksnes äratamaks nende tähelepanu, kes ei armasta Jumalat. Kõiksuse kuju pole aga Jumala algne kuju.

Zo zegt de Heer in de Bhagavad-gītā ook: mattaḥ parataraṁ nānyat — ‘Er bestaat niets wat hoger is dan Mijn gedaante als de Persoonlijkheid Gods, Kṛṣṇa.’ Ergens anders in de Bhagavad-gītā zegt Hij ook: aham ādir hi devānām — ‘Ik ben de oorsprong van alle halfgoden.’ En nadat Arjuna de Bhagavad-gītā van Kṛṣṇa begrepen heeft, bevestigt Arjuna dit met de volgende woorden: paraṁ brahma paraṁ dhāma pavitram-paramaṁ bhavān — ‘Ik begrijp nu volledig dat Jij de Allerhoogste Persoonlijkheid Gods, de Absolute Waarheid, bent en dat Jij de toevlucht bent van alles.’ De kosmische gedaante die Kṛṣṇa aan Arjuna toonde, is daarom niet de oorspronkelijke gedaante van God; de oorspronkelijke gedaante is die van Kṛṣṇa. De kosmische gedaante met haar duizenden en nog eens duizenden hoofden en handen is alleen gemanifesteerd om de aandacht te trekken van degenen die geen liefde voor God hebben; het is niet de oorspronkelijke gedaante van God.

Kõiksuse kuju ei kütkesta puhtaid pühendunuid, kes on Jumalaga erinevates transtsendentaalsetes armastussuhetes. Kõigekõrgem Jumal on vastastikustes armastussuhetes Oma pühendunutega Oma algses kehas, Śrī Kṛṣṇana. Seepärast ei tundnud Arjuna, kes oli Kṛṣṇaga lähedastes sõprussuhetes, Kṛṣṇa kõiksusliku avaldumise nägemisest mingit rahuldust, pigem oli ta seda nähes hirmunud. Arjuna, kes oli Kṛṣṇa pidev kaaslane, omas kindlasti transtsendentaalseid silmi, ta ei olnud tavaline inimene. Seetõttu ei kütkestanud teda Jumala kõiksuse kuju. Jumala kõiksuse kuju võib näida imeline inimestele, kes püüavad saavutada edu karmalistes tegevustes, kuid inimestele, kes on rakendanud end Jumala pühendunud teenimisse, on kõige kallim Kṛṣṇa kahekäeline kuju.

Voor zuivere toegewijden, die de Heer liefhebben in verschillende transcendentale relaties, is de kosmische gedaante niet aantrekkelijk. In Zijn oorspronkelijke gedaante als Kṛṣṇa heeft de Allerhoogste God uitwisselingen van liefde met Zijn toegewijden. Voor Arjuna, die een hechte relatie met Kṛṣṇa had als vriend, was deze gedaante van de kosmische manifestatie daarom niet aangenaam; integendeel, de gedaante was angstaanjagend. Arjuna, die een voortdurende metgezel van Kṛṣṇa was, moet wel transcendentale ogen hebben gehad; hij was geen gewoon mens en werd daarom niet betoverd door de kosmische gedaante. Die kosmische gedaante mag dan wonderbaarlijk zijn voor personen die zich bezighouden met zichzelf te verheffen door middel van resultaatgerichte activiteiten, maar voor personen die devotionele dienst verrichten is de tweearmige gedaante van Kṛṣṇa het meest geliefd.