Skip to main content

TEXT 54

TEXT 54

Tekst

Texto

bhaktyā tv ananyayā śakya
aham evaṁ-vidho ’rjuna
jñātuṁ draṣṭuṁ ca tattvena
praveṣṭuṁ ca paran-tapa
bhaktyā tv ananyayā śakya
aham evaṁ-vidho ’rjuna
jñātuṁ draṣṭuṁ ca tattvena
praveṣṭuṁ ca paran-tapa

Synonyms

Palabra por palabra

bhaktyā — pühendunud teenimise läbi; tu — ainult; ananyayā — vabana karmalistest tegevustest või spekulatiivsetest arutlustest; śakyaḥ — võimalik; aham — Mina; evam-vidhaḥ — sedasi; arjuna — oo, Arjuna; jñātum — teada; draṣṭum — näha; ca — ja; tattvena — tegelikult; praveṣṭum — siseneda; ca — samuti; parantapa — oo, vaenlaste alistaja.

bhaktyā — mediante el servicio devocional; tu — pero; ananyayā — sin estar mezclado con actividades fruitivas o conocimiento especulativo; śakyaḥ — posible; aham — Yo; evam-vidhaḥ — como eso; arjuna — ¡oh, Arjuna!; jñātum — conocer; draṣṭum — ver; ca — también; tattvena — de hecho; praveṣṭum — entrar en; ca — también; param-tapa — ¡oh, conquistador de los enemigos!

Translation

Traducción

Mu kallis Arjuna, ainult kõrvalekaldumatu pühendunud teenimisega on Mind võimalik mõista sellisena nagu Ma olen, seistes sinu ees, ning näha Mind näost näkku. Ainult sel viisil võid sa mõista Minu isiksuse saladusi.

Mi querido Arjuna, a Mí se me puede entender tal como soy, tal como estoy ante ti, únicamente por medio del servicio devocional íntegro, y de ese modo se me puede ver directamente. Solo así podrás penetrar los misterios de Mi comprensión, ¡oh, conquistador de los enemigos!

Purport

Significado

Kṛṣṇa mõistmiseni on võimalik jõuda üksnes kõrvalekaldumatu pühendunu teenimisega. Käesolevas värsis ütleb Kṛṣṇa selgelt, et mitteautoriteetsed „Bhagavad-gītā" kommenteerijad, kes püüavad seda teost mõista spekulatsioonide kaudu, raiskavad vaid oma aega. Keegi ei suuda mõista Kṛṣṇat ega seda, kuidas Ta ilmus Oma vanematele neljakäelises kehas ning kuidas Ta seejärel omandas kahekäelise keha. „Vedade" uurimise ja filosoofiliste spekulatsioonide kaudu on seda väga raske mõista. Seepärast öeldakse siin selgelt, et mitte keegi ei saa Kṛṣṇat näha või Tema teadust mõista. Ometigi võivad inimesed, kes on väga põhjalikult uurinud vedakirjandust, leida sealt Kṛṣṇa kohta palju andmeid. Autoriteetses kirjanduses on ette kirjutatud suur hulk reegleid ning kui inimene vähegi tahab Kṛṣṇat mõista, tuleb tal neid reguleerivaid printsiipe järgida. Vastavalt neile printsiipidele võib sooritada askeese, näiteks paastuda Janmāṣṭamīl, s.o. päeval mil Kṛṣṇa ilmus siia maailma, ning kahel ekādaśī päeval (s.o. igal üheteistkümnendal päeval pärast kuu loomist ning pärast täiskuud). Mis puutub heategevusse, siis on selge, et annetusi tuleb teha Kṛṣṇa pühendunutele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse arendamise ning Kṛṣṇa filosoofia levitamisega üle kogu maailma. Kṛṣṇa teadvus on õnnistus kogu inimkonnale. Rūpa Gosvāmī pidas Jumal Caitanyat kõige heldemaks annetajaks, sest Ta jagas tasuta seda, mida on äärmiselt raske saavutada – armastust Kṛṣṇa vastu. Seega on suurimaks heategevuseks annetada osa oma sissetulekust inimestele, kes on hõivatud Kṛṣṇa teadvuse levitamisega, aidates sedasi kaasa Kṛṣṇa teadvuse levikule maailmas. Ning kui inimene kummardab templis jumaluse ees ettenähtud kombel (Indias on templites alati mõni jumalus, tavaliselt kas Viṣṇu või Kṛṣṇa), siis sedasi Jumala Kõrgeimale Isiksusele oma lugupidamist avaldades on tal lootust vaimses elus arengut saavutada. Jumala pühendunud teenimisega algust tegevate inimeste jaoks on äärmiselt oluline kummardada templis jumaluse ees. Vedakirjanduses kinnitatakse seda järgmiselt („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.23):

A Kṛṣṇa solo se lo puede entender por medio del proceso del servicio devocional íntegro. Él explica eso de un modo explícito en este verso, de manera que los comentaristas desautorizados, que tratan de entender el Bhagavad-gītā mediante el proceso especulativo, sepan que simplemente están perdiendo el tiempo. Nadie puede entender a Kṛṣṇa, o la manera en que Él les nació a Sus padres con una forma de cuatro manos y de inmediato adoptó una forma de dos manos. Estas cosas son muy difíciles de entender mediante el estudio de los Vedas o mediante la especulación filosófica. Por consiguiente, aquí se afirma de un modo claro que nadie puede verlo y que nadie puede llegar a comprender estos asuntos. Sin embargo, aquellos que son estudiantes muy experimentados de la literatura védica, pueden aprender de muchas maneras lo que la literatura védica dice de Él. Hay muchísimas reglas y regulaciones, y si uno realmente quiere entender a Kṛṣṇa, debe seguir los principios regulativos que se describen en la literatura autoritativa. Uno puede hacer penitencia de conformidad con esos principios. Por ejemplo, para hacer verdaderas penitencias se puede ayunar en Janmāṣṭami, el día en que Kṛṣṇa apareció, y en los dos días de Ekādaśī (el undécimo día después de la Luna nueva y el undécimo día después de la Luna llena). En lo que respecta a la caridad, es obvio que se les debe dar a los devotos de Kṛṣṇa que se dedican a Su servicio devocional en la misión de divulgar la filosofía de Kṛṣṇa, o el proceso de conciencia de Kṛṣṇa, por todas partes del mundo. El proceso de conciencia de Kṛṣṇa es una bendición para la humanidad. Rūpa Gosvāmī dio su apreciación del Señor Caitanya diciendo que era el hombre caritativo más munífico que había, porque estaba distribuyendo libremente el amor por Kṛṣṇa, cosa que es muy difícil de conseguir. De modo que, si uno les da una parte de su dinero a las personas que están dedicadas a propagar el cultivo de conciencia de Kṛṣṇa, esa caridad, que se da para la divulgación del proceso de conciencia de Kṛṣṇa, es la caridad más grande del mundo. Y si uno se ocupa de la adoración tal como se prescribe en el templo (en los templos de la India siempre hay alguna estatua, por lo general de Viṣṇu o Kṛṣṇa), eso constituye una oportunidad de progresar mediante el acto de ofrecerle adoración y respeto a la Suprema Personalidad de Dios. Para los principiantes en el servicio devocional del Señor, la adoración que se hace en el templo es esencial, y ello se confirma en la literatura védica (Śvetāśvatara Upaniṣad 6.23):

yasya deve parā bhaktir
yathā deve tathā gurau
tasyaite kathitā hy arthāḥ
prakāśante mahātmanaḥ
yasya deve parā bhaktir
yathā deve tathā gurau
tasyaite kathitā hy arthāḥ
prakāśante mahātmanaḥ

Kui inimene teenib kõrvalekaldumatult Kõigekõrgemat Jumalat ning järgib vaimse õpetaja juhendusi, kellesse ta omab sama vankumatut usku, siis võib Jumal End talle ilmutada. Kṛṣṇa mõistmiseni pole võimalik jõuda mõttespekulatsioonide läbi. See, kes ei järgi autoriteetse vaimse õpetaja juhendusi, ei suuda Kṛṣṇat vähimalgi määral mõista. Sõna tu kasutatakse siin rõhutamaks, et ühegi teise protsessi järgimine ei ole soovitatav, sest need ei aita Kṛṣṇa mõistmises edu saavutada.

Aquel que tiene una devoción inquebrantable por el Señor Supremo y que es dirigido por el maestro espiritual, en quien tiene una fe inquebrantable similar, puede ver a la Suprema Personalidad de Dios mediante la revelación. Uno no puede entender a Kṛṣṇa por medio de la especulación mental. Para aquel que no recibe un adiestramiento personal bajo la guía de un maestro espiritual genuino, es imposible siquiera empezar a entender a Kṛṣṇa. La palabra tu se emplea aquí específicamente para indicar que ningún otro proceso puede ser utilizado, recomendado, ni tener éxito, en lo que se refiere a llegar a comprender a Kṛṣṇa.

Kṛṣṇa isiksuslikud avaldumisvormid nagu Tema kahekäeline ja neljakäeline keha on täielikult erinevad ajalikust kõiksuse kujust, mida Ta ilmutas Arjunale. Neljakäeline Nārāyaṇa keha ja kahekäeline Kṛṣṇa keha on igavesed ja transtsendentaalsed, samas kui Arjunale ilmutatud kõiksuse kuju on ajalik. Sõna su-durdarśam, mis tähendab „raske näha", viitab tõsiasjale, et keegi polnud seda kõiksuse kuju varem näinud. Samuti viitab see sellele, et pühendunute seas polnud selle ilmutamiseks mingit vajadust. Kṛṣṇa ilmutas End sellisel kujul üksnes Arjuna soovil, et tulevikus, end Jumala inkarnatsioonideks nimetavatelt inimestelt, saaks nõuda kõiksuse kuju ilmutamist.

Las formas personales de Kṛṣṇa, la forma de dos manos y la forma de cuatro manos, se describen como su-dudarśam, muy difíciles de ver. Estas son totalmente diferentes de la forma universal temporal que se le mostró a Arjuna. La forma de cuatro manos de Nārāyaṇa, y la forma de dos manos de Kṛṣṇa, son eternas y trascendentales, mientras que la forma universal que se le mostró a Arjuna es temporal. Las palabras tvad anyena na dṛṣṭa-pūrvam (texto 47) afirman que antes que Arjuna, nadie había visto esa forma universal. Estas palabras dan a entender también que entre los devotos no había ninguna necesidad de enseñarla. Esa forma la mostró Kṛṣṇa a pedido de Arjuna, para que en el futuro, cuando alguien se presentara como una encarnación de Dios, la gente pudiera pedirle que le enseñara su forma universal.

Sõna na, mis esineb eelmises värsis korduvalt, näitab, et inimesed ei tohiks olla kuigivõrd uhked oma akadeemilise hariduse üle vedakirjanduse alal. Inimene peab järgima Kṛṣṇa pühendunud teenimise põhimõtteid. Ainult siis võib ta üritada kirjutada „Bhagavad-gītāle" kommentaare.

La palabra na, que se usa reiteradamente en el verso anterior, indica que uno no debe estar muy orgulloso de credenciales tales como la de poseer una educación académica en el campo de la literatura védica. Uno debe emprender el servicio devocional de Kṛṣṇa. Solo entonces puede uno tratar de escribirle comentarios al Bhagavad-gītā.

Kṛṣṇa ilmus kõiksuse kuju näitamise järel neljakäelise Nārāyaṇana ning omandas seejärel Oma loomuliku kahekäelise kuju. See viitab tõsiasjale, et algne kahekäeline Kṛṣṇa on kõikide neljakäeliste kehastuste ning teiste vedakirjanduses nimetatud Jumala kehastuste allikas. Kṛṣṇa on kõikide nende emanatsioonide allikaks. Kṛṣṇa on erinev isegi nendest emanatsioonidest, rääkimatagi impersonaalsest kontseptsioonist. Mis puutub Kṛṣṇa neljakäelistesse kehastustesse, siis öeldakse selgelt, et isegi Kṛṣṇale kõige lähedasem neljakäeline kehastus (mida tuntakse Mahā-Viṣṇuna, kes lamab kosmilisel ookeanil ning kelle hingates ilmuvad ja seejärel jälle kaovad kõik lugematud planeedid) on samuti vaid Kõigekõrgema Jumala ekspansioon. „Brahma-saṁhitās" (5.48) öeldakse:

Kṛṣṇa pasa de la forma universal a la forma de Nārāyaṇa de cuatro manos, y luego a Su propia forma natural de dos manos. Eso indica que las formas de cuatro manos y las demás formas que se mencionan en la literatura védica son todas emanaciones del Kṛṣṇa original de dos manos. Él es el origen de todas las emanaciones. Kṛṣṇa incluso es distinto de esas formas, y ni qué hablar de la concepción impersonal. En lo que concierne a las formas de Kṛṣṇa de cuatro manos, se dice claramente que hasta la forma de cuatro manos más idéntica a Kṛṣṇa (que se conoce como Mahā-Viṣṇu, quien yace en el océano cósmico y con cuya respiración salen y entran infinidad de universos) también es una expansión del Señor Supremo. Como se declara en la Brahma-saṁhitā (5.48):

yasyaika-niśvasita-kālam athāvalambya
jīvanti loma-vila-jā jagad-aṇḍa-nāthāḥ
viṣṇur mahān sa iha yasya kalā-viśeṣo
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi
yasyaika-niśvasita-kālam athāvalambya
jīvanti loma-vila-jā jagad-aṇḍa-nāthāḥ
viṣṇur mahān sa iha yasya kalā-viśeṣo
govindam ādi-puruṣaṁ tam ahaṁ bhajāmi

„Mahā-Viṣṇu, kellesse kõik lugematud universumid sisenevad, ning kellest need taas ilmuvad kui Mahā-Viṣṇu välja hingab, on Kṛṣṇa täielik ekspansioon. Seepärast kummardan ma Govindat, Kṛṣṇat, kõikide põhjuste põhjust." Seepärast peab igaüks otsusekindlalt teenima Kṛṣṇa isiksuslikku avaldumisvormi – Jumala Kõrgeimat Isiksust – kes on täis igavest õndsust ja teadmisi. Ta on kõikide Viṣṇu ekspansioonide allikaks, Ta on kõikide inkarnatsioonide allikaks, Ta on algallikaline Jumala Isiksus. Sedasi kinnitatakse „Bhagavad-gītās".

«El Mahā-Viṣṇu, en quien entran todos los innumerables universos y de quien salen de nuevo simplemente por medio de Su proceso respiratorio, es una expansión plenaria de Kṛṣṇa. Por lo tanto, yo adoro a Govinda, Kṛṣṇa, la causa de todas las causas». De manera que, uno debe adorar decididamente la forma personal de Kṛṣṇa como la Suprema Personalidad de Dios que tiene bienaventuranza y conocimiento eternos. Él es la fuente de todas las formas de Viṣṇu, Él es la fuente de todas las formas de encarnación, y Él es la Suprema Personalidad original, tal como se confirma en el Bhagavad-gītā.

Vedakirjanduses („Gopāla-tāpanī Upaniṣad" 1.1) leidub järgnev värss:

En la literatura védica (Gopāla-tāpanī Upaniṣad 1.1) aparece la siguiente declaración:

sac-cid-ānanda-rūpāya
kṛṣṇāyākliṣṭa-kāriṇe
namo vedānta-vedyāya
gurave buddhi-sākṣiṇe
sac-cid-ānanda-rūpāya
kṛṣṇāyākliṣṭa-kāriṇe
namo vedānta-vedyāya
gurave buddhi-sākṣiṇe

„Ma avaldan oma sügavat lugupidamist Kṛṣṇale, kes omab transtsendentaalset keha, mis on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Ma avaldan Talle Oma sügavat lugupidamist, sest mõista Teda tähendab mõista „Vedasid" ning seetõttu on Ta kõrgeim vaimne õpetaja." Seejärel lisatakse: kṛṣṇo vai paramaṁ daivatam – „Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus." („Gopāla- tāpanī" 1.3) Eko vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īḍyaḥ: „Kṛṣṇa on Jumala Kõrgeim Isiksus, ning Teda tuleb kummardada." Eko 'pi san bahudhā yo 'vabhāti: „Kṛṣṇa on üks ja ainus, kuid Ta ilmutab End piiramatul arvul erinevate kehastuste ja ekspansioonidena." („Gopāla-tāpanī" 1.21)

«Le ofrezco mis respetuosas reverencias a Kṛṣṇa, quien tiene una forma trascendental de bienaventuranza, eternidad y conocimiento. Le ofrezco mis respetos a Él, porque entenderlo a Él significa entender los Vedas, y Él es, por ende, el maestro espiritual supremo». Luego, se dice: kṛṣṇo vai paramaṁ daivatam, «Kṛṣṇa es la Suprema Personalidad de Dios» (Gopāla-tāpani Upaniṣad 1.3). Eko ’vaśī sarva-gaḥ kṛṣṇa īdyaḥ: «Ese único Kṛṣṇa es la Suprema Personalidad de Dios, y Él es venerable». Eko ’pi san bahudhā yo ’vabhāti: «Kṛṣṇa es uno, pero Él se manifiesta en un ilimitado número de formas y encarnaciones generadas» (Gopāla-tapanī Upaniṣad 1.21).

„Brahma-saṁhitās" (5.1) öeldakse:

La Brahma-saṁhitā (5.1) dice:

īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam
īśvaraḥ paramaḥ kṛṣṇaḥ
sac-cid-ānanda-vigrahaḥ
anādir ādir govindaḥ
sarva-kāraṇa-kāraṇam

„Jumala Kõrgeim Isiksus on Kṛṣṇa, kelle keha on igavene, täis õndsust ja teadmisi. Tal ei ole algust, sest Ta on Ise kõige alguseks. Tema on kõikide põhjuste põhjus."

«La Suprema Personalidad de Dios es Kṛṣṇa, quien tiene un cuerpo de eternidad, conocimiento y bienaventuranza. Él no tiene comienzo, porque es el comienzo de todo. Él es la causa de todas las causas».

Ühes teises vedalikus värsis öeldakse: yatrāvatīrṇaṁ kṛṣṇākhyaṁ paraṁ brahma narākṛti – „Kõrgeim Absoluutne Tõde on isiksus, Tema nimi on Kṛṣṇa, ning aeg-ajalt laskub Ta Maale." „Śrīmad-Bhāgavatamist" leiame me Jumala Kõrgeima Isiksuse erinevate ekspansioonide kirjeldusi ning selles loetelus seisab ka nimi Kṛṣṇa. Kuid seejuures öeldakse, et Kṛṣṇa pole mitte Jumala inkarnatsioon, vaid algne Jumala Kõrgeim Isiksus Ise (ete cāṁśa- kalāḥ puṁsaḥ kṛṣṇas tu bhagavān svayam).

En otro lugar se dice: yatrāvatīrṇaṁ kṛṣṇākhyaṁ paraṁ brahma narākṛti, «La Suprema Verdad Absoluta es una persona, Su nombre es Kṛṣṇa, y a veces Él desciende a esta Tierra». De igual modo, en el Śrīmad-Bhāgavatam encontramos una descripción de toda clase de encarnaciones de la Suprema Personalidad de Dios, y en esa lista también aparece el nombre de Kṛṣṇa. Pero luego se dice que ese Kṛṣṇa no es una encarnación de Dios, sino la propia y Suprema Personalidad de Dios original (ete cāṁśa-kalāḥ puṁsaḥ kṛṣṇas tu bhagavān svayam).

„Bhagavad-gītās" lausub Jumal samuti: mattaḥ parataraṁ nānyat – „Pole olemas midagi kõrgemat Minust kui Jumala Isiksusest, Kṛṣṇast." „Bhagavad-gītās" ütleb Ta: aham ādir hi devānām – „Mina olen kõikide pooljumalate allikas." Ning olles mõistnud Kṛṣṇa sõnu „Bhagavad-gītās", lausub Arjuna: paraṁ brahma paraṁ dhāma pavitraṁ paramaṁ bhavān – „Ma mõistan nüüd täielikult, et Sina oled Jumala Kõrgeim Isiksus, Absoluutne Tõde, kõige eksisteeriva varjupaik." Seega, kõiksuse kuju, mida Kṛṣṇa Arjunale näitas, ei ole Jumala algne kuju. Jumala algne kuju on Kṛṣṇa. Kṛṣṇa ilmutas Oma sadade tuhandete peade ja kätega kõiksuse kuju üksnes äratamaks nende tähelepanu, kes ei armasta Jumalat. Kõiksuse kuju pole aga Jumala algne kuju.

Así mismo, en el Bhagavad-gītā el Señor dice: mattaḥ parataraṁ nānyāt, «No hay nada superior a Mi forma de Kṛṣṇa, la Personalidad de Dios». Él también dice en otra parte del Bhagavad-gītā: aham ādir hi devānām, «Yo soy el origen de todos los semidioses». Y después de entender el Bhagavad-gītā de labios de Kṛṣṇa, Arjuna también confirma eso con las siguientes palabras: paraṁ brahma paraṁ dhāma pavitraṁ paramaṁ bhavān, «Ahora entiendo perfectamente que Tú eres la Suprema Personalidad de Dios, la Verdad Absoluta, y que Tú eres el refugio de todo». Por consiguiente, la forma universal que Kṛṣṇa le mostró a Arjuna no es la forma original de Dios. La forma original es la forma de Kṛṣṇa. La forma universal, con sus miles y miles de cabezas y manos, se manifiesta solo para llamar la atención de aquellos que no tienen amor por Dios. Esa forma no es la forma original de Dios.

Kõiksuse kuju ei kütkesta puhtaid pühendunuid, kes on Jumalaga erinevates transtsendentaalsetes armastussuhetes. Kõigekõrgem Jumal on vastastikustes armastussuhetes Oma pühendunutega Oma algses kehas, Śrī Kṛṣṇana. Seepärast ei tundnud Arjuna, kes oli Kṛṣṇaga lähedastes sõprussuhetes, Kṛṣṇa kõiksusliku avaldumise nägemisest mingit rahuldust, pigem oli ta seda nähes hirmunud. Arjuna, kes oli Kṛṣṇa pidev kaaslane, omas kindlasti transtsendentaalseid silmi, ta ei olnud tavaline inimene. Seetõttu ei kütkestanud teda Jumala kõiksuse kuju. Jumala kõiksuse kuju võib näida imeline inimestele, kes püüavad saavutada edu karmalistes tegevustes, kuid inimestele, kes on rakendanud end Jumala pühendunud teenimisse, on kõige kallim Kṛṣṇa kahekäeline kuju.

La forma universal no les resulta atractiva a los devotos puros, los cuales aman al Señor en diferentes relaciones trascendentales. La Divinidad Suprema intercambia amor trascendental en Su forma original de Kṛṣṇa. En consecuencia, a Arjuna, quien estaba muy íntimamente relacionado con Kṛṣṇa a través de la amistad, esa forma de la manifestación universal no le resultaba agradable; más bien, le inspiraba miedo. Arjuna, quien era un compañero constante de Kṛṣṇa, debe de haber tenido ojos trascendentales; él no era un hombre ordinario. Por consiguiente, él no fue cautivado por la forma universal. Puede que esa forma les parezca maravillosa a las personas que están dedicadas a elevarse por medio de las actividades fruitivas, pero para las personas que están dedicadas al servicio devocional, la forma de Kṛṣṇa de dos manos es la más querida de todas.