TEXT 2
STIH 2
Tekst
Tekst
śrutau vistaraśo mayā
tvattaḥ kamala-patrākṣa
māhātmyam api cāvyayam
śrutau vistaraśo mayā
tvattaḥ kamala-patrākṣa
māhātmyam api cāvyayam
Synonyms
Synonyms
bhava — ilmumine; apyayau — kadumine; hi — kindlasti; bhūtānām — kõikide elusolendite; śrutau — on kuuldud; vistaraśaḥ — üksikasjalikult; mayā — minu poolt; tvattaḥ — Sinult; kamala-patra-akṣa — oo, lootosesilmne; māhātmyam — hiilgus; api — samuti; ca — ja; avyayam — ammendamatu.
bhava – o pojavi; apyayau – nestanku; hi – zacijelo; bhūtānām – svih živih bića; śrutau – čuo; vistaraśaḥ – potanko; mayā – ja; tvattaḥ – od Tebe; kamala-patra-akṣa – o lotosooki; māhātmyam – slave; api – također; ca – i; avyayam – neiscrpne.
Translation
Translation
Oo, lootosesilmne, ma olen kuulnud Sinult iga elusolendi ilmumise ja kadumise üksikasjalikku kirjeldust ning mõistnud, et Sinu hiilgus on piiritu.
O lotosooki, čuo sam od Tebe iscrpan opis pojavljivanja i nestajanja svakog živog bića i spoznao Tvoje neiscrpne slave.
Purport
Purport
Arjuna pöördub siin suurest rõõmust Kṛṣṇa kui „lootosesilmse" poole (Kṛṣṇa silmad näevad välja justkui lootose kroonlehed), sest eelmises peatükis kinnitas Kṛṣṇa Arjunale: ahaṁ kṛtsnasya jagataḥ prabhavaḥ pralayas tathā – „Mina olen kogu selle materiaalse avaldumise ilmumise ning kadumise alge." Jumal rääkis sellest Arjunale üksikasjalikult. Arjuna teab nüüd, et ehkki Kṛṣṇa on kõige tekke ja hävingu allikas, on Ta Ise kõigest lahus seisev. Nagu Jumal üheksandas peatükis ütles, on Ta kõikeläbiv, kuid sellegipoolest ei viibi Ta kõikjal isiklikult. See on Kṛṣṇa käsitlematu jumalik omadus, mille olemust Arjuna oma siinse tunnistuse kohaselt on läbinisti mõistnud.
SMISAO: Arjuna zbog radosti oslovljava Kṛṣṇu riječju „lotosooki" (Njegove oči nalikuju laticama lotosa), jer ga je Kṛṣṇa u sedmom poglavlju uvjerio – ahaṁ kṛtsnasya jagataḥ prabhavaḥ pralayas tathā: „Ja sam izvor stvaranja i uništenja cijelog materijalnog svijeta." Arjuna je čuo Gospodinov iscrpan opis i zna da je Gospodin odvojen od sveg stvaranja i uništenja, iako je njihov izvor. Gospodin je u devetom poglavlju rekao da prožima sve, ali ipak nije svuda osobno nazočan. To je Kṛṣṇino nepojmljivo obilje i Arjuna priznaje da ga je dobro shvatio.