TEXT 19

VERZ 19

Tekst

Besedilo

bahūnāṁ janmanām ante
jñānavān māṁ prapadyate
vāsudevaḥ sarvam iti
sa mahātmā su-durlabhaḥ

Synonyms

bahūnām — paljusid; janmanām — korduvaid sünde ja surmasid; ante — pärast; jñāna-vān — see, kes omab täielikke teadmisi; mām — Mulle; prapadyate — alistub; vāsudevaḥ — Jumala Isiksus, Kṛṣṇa; sarvam — kõik; iti — niiviisi; saḥ — see; mahā-ātmā — suur hing; su-durlabhaḥ — väga haruldane.

bahūnām – mnogih; janmanām – zaporednih rojstvih in smrtih; ante – po; jñāna-vān – kdor ima popolno znanje; mām – Meni; prapadyate – se preda; vāsudevaḥ – Božanska Osebnost, Kṛṣṇa; sarvam – vse; iti – tako; saḥ – ta; mahā-ātmā – velika duša; su-durlabhaḥ – zelo redka.

Translation

Pärast paljusid sünde ja surmasid alistub see, kes tõepoolest omab teadmisi, Minule, teades, et Mina olen kõikide põhjuste põhjus ja kõik eksisteeriv. Selline suur hing on väga haruldane.

Kdor si po mnogih rojstvih in smrtih pridobi pravo znanje, se preda Meni, vedoč, da sem vzrok vseh vzrokov in vse, kar je. Taka velika duša je zelo redka.

Purport

Asudes pärast paljusid, paljusid sünde pühendunud teenimise juurde või transtsendentaalseid rituaale sooritama, võib elusolend jõuda puhta transtsendentaalse arusaamani, et vaimse teadvustamise lõplikuks eesmärgiks on Jumala Kõrgeim Isiksus. Vaimse teadvustamise alguses, kui inimene püüab loobuda materiaalsetest kiindumustest, kaldub ta teatud määral impersonalismi poole, kuid kõrgemalt arenenud inimene mõistab, et vaimses elus eksisteerivad tegevused ning et nendeks tegevusteks on pühendunud teenimine. Seda mõistes kiindub inimene Jumala Kõrgeimasse Isiksusse ja alistub Talle. Sellel hetkel mõistab ta, et Jumal Śrī Kṛṣṇa armulikkus on kõik, et Tema on kõikide põhjuste põhjus, ning et see materiaalne avaldumine ei ole Temast sõltumatu. Ta mõistab, et materiaalne maailm on vaid vaimse mitmekesisuse moonutatud peegeldus ning et kõik on seotud Kõigekõrgemaga, Jumal Kṛṣṇaga. Sedasi näeb ta kõike seoses Vāsudeva ehk Śrī Kṛṣṇaga. Saavutades sellise kõikehaarava nägemuse Vāsudevast, alistub inimene täielikult Kõigekõrgemale Jumalale, Śrī Kṛṣṇale, nähes selles kõrgeimat eesmärki. Selliseid Jumalale alistunud suuri hingi on võimalik kohata väga harva.

Živo bitje, ki vdano služi Gospodu oziroma opravlja transcendentalne obrede, si lahko po mnogih življenjih pridobi čisto transcendentalno znanje in spozna, da je končni cilj samospoznavanja Vsevišnja Božanska Osebnost. Na začetni stopnji samospoznavanja se človek poskuša znebiti materialnih navezanosti in takrat se nekoliko nagiba k impersonalizmu, ko doseže višjo stopnjo, pa razume, da duhovno življenje obsega različne dejavnosti, ki jim pravimo vdano služenje. Ob tem spoznanju postane navezan na Vsevišnjega Gospoda in se Mu preda. Tedaj razume, da je milost Gospoda Śrī Kṛṣṇe vse, da je Gospod vzrok vseh vzrokov in da materialni svet ni neodvisen od Njega. Spozna, da je materialni svet le popačen odsev raznolikosti iz duhovnega sveta in da je vse povezano z Vsevišnjim Gospodom, Kṛṣṇo. Zato vse vidi v povezavi z Vāsudevo ali Śrī Kṛṣṇo. Ker v vsem vidi Vāsudevo, se povsem izroči Vsevišnjemu Gospodu, Śrī Kṛṣṇi, ki je najvišji cilj. Take velike duše, predane Gospodu, so zelo redke.

Käesolevat värssi selgitatakse hästi „Śvetāśvatara Upaniṣadi" kolmandas peatükis (14. ja 15. värsis):

Ta verz je podrobno razložen v tretjem poglavju Śvetāśvatara Upaniṣade (verza 14 in 15):

sahasra-śīrṣā puruṣaḥ
sahasrākṣaḥ sahasra-pāt
sa bhūmiṁ viśvato vṛtvā-
tyātiṣṭhad daśāṅgulam

puruṣa evedaṁ sarvaṁ
yad bhūtaṁ yac ca bhavyam
utāmṛtatvasyeśāno
yad annenātirohati

„Chāndogya Upaniṣadis" (5.1.15) öeldakse: na vai vāco na cakṣūṁṣi na śrotrāṇi na manāṁsīty ācakṣate prāṇa iti evācakṣate prāṇo hy evaitāni sarvāṇi bhavanti. „Elusolendi kehas ei ole olulisim tegur ei kõne-, nägemis-, kuulmis- ega mõtlemisvõime. Kõikide tegevuste keskuseks on elu." Samamoodi on Jumal Vāsudeva, Jumala Kõrgeim Isiksus, Jumal Śrī Kṛṣṇa keskne elusolend kõiges. Kehal on võime rääkida, näha, kuulda, mõelda jne, kuid need võimed on tähtsusetud, kui neid ei kasutata seoses Kõigekõrgema Jumalaga. Ning kuna Vāsudeva on kõikeläbiv ning kõik on Vāsudeva, alistub täielikes teadmistes pühendunu Temale (vaata „Bhagavad-gītā" 7.17 ja 11.40).

Chāndogya Upaniṣada (5.1.15) pa pravi: na vai vāco na cakṣūṁṣi na śrotrāṇi na manāṁsīty ācakṣate prāṇa iti evācakṣate prāṇo hy evaitāni sarvāṇi bhavanti – „Bistvena v telesu živega bitja ni niti sposobnost govora, niti vida, niti sluha, niti mišljenja. Življenjska sila je tista, ki je središče vseh dejavnosti živega bitja.“ Na podoben način je Gospod Vāsudeva ali Božanska Osebnost, Gospod Śrī Kṛṣṇa, osnova vsega. Telo ima sposobnost govora, vida, sluha, umskih dejavnosti itd., ki pa so brez pomena, če niso povezane z Vsevišnjim Gospodom. Ker je Vāsudeva vseprisoten in ker je vse Vāsudeva, se Mu bhakta, ki ima popolno znanje, povsem preda (glej tudi: Bhagavad-gītā 7.17 in 11.40).