TEXT 59

Tekst

Text

yad ahaṅkāram āśritya
na yotsya iti manyase
mithyaiṣa vyavasāyas te
prakṛtis tvāṁ niyokṣyati

Synonyms

yat — kui; ahaṅkāram — vale ego; āśritya — leides varjupaiga; na yotsye — ma ei võitle; iti — sel moel; manyase — sa mõtled; mithyā eṣaḥ — see kõik on võlts; vyavasāyaḥ — sihikindlus; te — sinu; prakṛtiḥ — materiaalne loodus; tvām — sind; niyokṣyati — rakendab.

yat — if; ahaṅkāram — of false ego; āśritya — taking shelter; na yotsye — I shall not fight; iti — thus; manyase — you think; mithyā eṣaḥ — this is all false; vyavasāyaḥ — determination; te — your; prakṛtiḥ — material nature; tvām — you; niyokṣyati — will engage.

Translation

Kui sa ei toimi Minu juhenduste kohaselt ega astu lahingusse, siis oled sa end eksitada lasknud. Sinu loomuse kohane tegevus on sõjas võidelda.

If you do not act according to My direction and do not fight, then you will be falsely directed. By your nature, you will have to be engaged in warfare.

Purport

Arjuna oli sõdalane, sündinud kṣatriyana, ning seepärast oli tema loomusele vastavaks kohustuseks võidelda. Kuid lastes end mõjutada valest egost, kartis ta, et tappes oma õpetaja, vanaisa ja sõbrad, on ta tulevikus sunnitud kannatama pattude järelmõjude all. Tegelikult pidas ta end oma tegevuste valitsejaks ning arvas, et tema ise suunab oma tegude häid ja halbu tulemusi. Ta unustas, et tema kõrval viibis Jumala Kõrgeim Isiksus, kes teda juhendas. See on näide tingimustest sõltuva hinge kalduvusest unustada. Selle kohta, millised teod on head ja millised halvad, annab juhendused Kõrgeim Isiksus ning inimese ülesandeks on lihtsalt järgida Tema juhendusi Kṛṣṇa teadvuses. Sel moel võib ta jõuda elu täiuslikkuseni. Keegi ei saa teada oma saatust, seda teab üksnes Kõigekõrgem Jumal. Seepärast on parim toimimisviis järgida Kõigekõrgema Jumala juhendusi. Keegi ei tohiks Jumala Kõrgeima Isiksuse või Teda esindava vaimse õpetaja korraldusi eirata. Jumala Kõrgeima Isiksuse korraldusi tuleb täita kõhklematult – sedasi oleme me igas olukorras kaitstud.

Arjuna was a military man, and born of the nature of the kṣatriya. Therefore his natural duty was to fight. But due to false ego he was fearing that by killing his teacher, grandfather and friends he would incur sinful reactions. Actually he was considering himself master of his actions, as if he were directing the good and bad results of such work. He forgot that the Supreme Personality of Godhead was present there, instructing him to fight. That is the forgetfulness of the conditioned soul. The Supreme Personality gives directions as to what is good and what is bad, and one simply has to act in Kṛṣṇa consciousness to attain the perfection of life. No one can ascertain his destiny as the Supreme Lord can; therefore the best course is to take direction from the Supreme Lord and act. No one should neglect the order of the Supreme Personality of Godhead or the order of the spiritual master, who is the representative of God. One should act unhesitatingly to execute the order of the Supreme Personality of Godhead – that will keep one safe under all circumstances.