TEXT 55

STIH 55

Tekst

bhaktyā mām abhijānāti
yāvān yaś cāsmi tattvataḥ
tato māṁ tattvato jñātvā
viśate tad-anantaram

Synonyms

bhaktyā — puhta pühendunud teenimisega; mām — Mind; abhijānāti — inimene võib teada; yāvān — niivõrd kui; yaḥ ca asmi — nagu Ma olen; tattvataḥ — tõeliselt; tataḥ — seejärel; mām — Mind; tattvataḥ — tõeliselt; jñātvā — teades; viśate — ta siseneb; tat-anantaram — seejärel.

bhaktyā – čistim predanim služenjem; mām – Mene; abhijānāti – osoba može spoznati; yāvān – takvog; yaḥ ca asmi – kakav jesam; tattvataḥ – uistinu; tataḥ – zatim; mām – Mene; tattvataḥ – istinski; jñātvā – poznajući; viśate – ulazi; tat-anantaram – nakon toga.

Translation

Minu tõelist olemust Jumala Kõrgeima Isiksusena on võimalik mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Ning kui inimene on Mind sellise pühendunud teenimise läbi täielikult teadvustanud, võib ta siseneda Jumala kuningriiki.

Osoba Me može spoznati kao Svevišnju Božansku Osobu samo predanim služenjem. Kad zahvaljujući takvoj predanosti postane potpuno svjesna Mene, može ući u Božje carstvo.

Purport

Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat ning Tema täieõiguslikke ekspansioone pole võimalik mõista mõttespekulatsioonide läbi. Samuti pole see võimalik mittepühendunute jaoks. Kui inimene omab soovi mõista Jumala Kõrgeimat Isiksust, peab ta puhta pühendunu juhendamise all hakkama praktiseerima puhast pühendunud teenimist. Vastasel juhul ei avane tõde Jumala Kõrgeimast Isiksusest inimesele kunagi. Nagu „Bhagavad-gītās" (7.25) kinnitatakse: nāhaṁ prakāśaḥ sarvasya. „Kõigekõrgem Jumal ei ilmuta End igaühele." Keegi ei saa Jumalat mõista akadeemilise erudeerituse või mõttespekulatsioonide läbi. Ainult see, kes tõepoolest praktiseerib Kṛṣṇa teadvust ning teenib Teda pühendunult, võib mõista, kes Kṛṣṇa on. Ülikoolikraadid siin ei aita.

SMISAO: Svevišnja Božanska Osoba Kṛṣṇa i Njegove potpune ekspanzije ne mogu se shvatiti umnom spekulacijom. Osobe koje nisu bhakte ne mogu ih shvatiti. Ako netko želi shvatiti Svevišnju Božansku Osobu, mora se posvetiti čistom predanom služenju pod vodstvom čistog bhakte. Inače će istina o Svevišnjoj Božanskoj Osobi uvijek ostati skrivena. Kao što je bilo rečeno u dvadeset petom stihu sedmoga poglavlja – nāhaṁ prakāśaḥ sarvasya: Bog se ne otkriva svakome. Nitko ne može shvatiti Boga samom učenošću ili umnom spekulacijom. Samo onaj tko postupa svjesno Kṛṣṇe i predano služi može shvatiti tko je Kṛṣṇa. Sveučilišne diplome ne mogu mu pomoći.

Inimene, kes tunneb põhjalikult Kṛṣṇat puudutavat teadust, on vääriline tõusma vaimsesse kuningriiki, Kṛṣṇa elupaika. Brahmaniks saamine ei tähenda oma isikliku identiteedi kaotamist. Selleski olukorras teenib elusolend pühendunult Jumalat ning pühendunud teenimine eeldab Jumala, pühendunu ja pühendunud teenimise meetodi olemasolu. Sellised teadmised ei hävine kunagi, ka mitte pärast vabanemise saavutamist. Vabanemine eeldab materialistlikust elukäsitlusest vabanemist. Vaimses elus säilivad nii erinevused kui ka isiksuslikkus, kuid need kõik asuvad puhtal Kṛṣṇa teadvuse tasandil. Ei tohiks ekslikult arvata, et sõna viśate („siseneb Minusse") toetab monistlikku teooriat elusolendi ühekssaamisest Brahmaniga. Ei, viśate tähendab, et elusolend võib siseneda Kõigekõrgema Jumala elupaika, et isiklikult Temaga suhelda ning Teda teenida. Näiteks ei lenda roheline lind rohelisele puule mitte selleks, et puuga üheks saada, vaid selleks, et nautida puu vilju. Impersonalistid esitavad tihti näite jõe merre voolamisest ja sellega liitumisest. Impersonalistide jaoks võib selline liitumine ehk tõesti õnne allikaks olla, kuid personalist säilitab oma isiksuslikkuse nagu ookeanis elav loom. Tungides ookeani sügavustesse, võime me sealt leida väga paljusid erinevaid elusolendeid. Ookeani pealmise kihiga tutvumisest põhjaliku analüüsi jaoks ei piisa, inimene peab omandama teadmised kõikides ookeani sügavustes elavatest liikidest.

Onaj tko je potpuno upućen u nauk o Kṛṣṇi postaje dostojan ulaska u duhovno carstvo, Kṛṣṇino prebivalište. Postati Brahman ne znači izgubiti svoju osobnost. Predano služenje postoji i sve dok postoji predano služenje, moraju postojati Bog, bhakta i proces predanog služenja. Takvo se znanje nikada ne gubi, čak ni nakon oslobođenja. Oslobođenje podrazumijeva oslobađanje od materijalnog shvaćanja života. U duhovnom životu postoji ista razlika, ista osobnost, ali u čistoj svjesnosti Kṛṣṇe. Ne bismo trebali pogrešno misliti da riječ viśate, „ulazi u Mene", podržava monističku teoriju prema kojoj se živo biće stapa s neosobnim Brahmanom. Ne. Viśate znači da kao osoba može ući u prebivalište Svevišnjeg Gospodina kako bi se družila s Njim i služila Ga. Na primjer, zelena ptica ulazi u krošnju zelenog drveta ne da bi se stopila s drvetom, već da bi uživala u plodovima drveta. Impersonalisti obično navode primjer rijeke koja se ulijeva u ocean i stapa s njim. To može biti izvor sreće za impersonaliste, ali personalisti zadržavaju svoju osobnost poput vodene životinje u oceanu. Ako zaronimo duboko u ocean, naći ćemo mnogo živih bića. Nije dovoljno upoznati samo površinu oceana; moramo imati potpuno znanje o vodenim bićima koja žive u dubinama oceana.

Puhta pühendunud teenimise läbi võib pühendunu mõista Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalseid omadusi ja jumalikku külluslikkust tõeliselt. Nagu kinnitatud üheteistkümnendas peatükis, on sellise mõistmiseni võimalik jõuda üksnes pühendunud teenimise läbi. Sedasama kinnitatakse ka siin. Jumala Kõrgeimat Isiksust on võimalik mõista pühendunud teenimise läbi ning seejärel võib inimene siseneda Tema kuningriiki.

Zahvaljujući čistom predanom služenju, bhakta može istinski shvatiti transcendentalne odlike i obilja Svevišnjeg Gospodina. U jedanaestom poglavlju bilo je rečeno da se ona mogu shvatiti samo predanim služenjem. To je ovdje potvrđeno; predanim služenjem osoba može shvatiti Svevišnjega Gospodina i ući u Njegovo carstvo.

Pärast materialistlikust elukäsitlusest vabanemise ehk brahma-bhūta tasandi saavutamist saab Jumalast kuulamisega alguse pühendunud teenimine. Kui inimene kuuleb Kõigekõrgemast Jumalast, areneb ta koheselt brahma-bhūta tasandilt edasi ning materiaalne saastatus ahnuse ja meeleliste naudingute ihaldamise näol kaob. Kui pühendunu südamest kaovad iha ja erinevad soovid, kiindub ta üha enam Jumala teenimisse ning sellise kiindumuse läbi vabaneb ta materiaalsest saastatusest lõplikult. Sellel elu tasandil suudab ta mõista Kõigekõrgemat Jumalat. Seda kinnitatakse ka „Śrīmad-Bhāgavatamis". Pärast vabanemist bhakti ehk transtsendentaalse teenimise protsess aga jätkub. „Vedānta-sūtras" (4.1.12) kinnitatakse seda sõnadega ā-prāyaṇāt tatrāpi hi dṛṣṭam. See tähendab, et pärast vabanemist pühendunud teenimise protsess jätkub. „Śrīmad-Bhāgavatamis" määratletakse tõelist pühendumuslikku vabanemist kui elusolendi algse identiteedi, tema algolemusliku positsiooni taaskehtestamist. Seda, milline on elusolendi algolemuslik positsioon, on eelnevalt juba selgitatud: iga elusolend on Kõigekõrgema Jumala väike lahutamatu osake. Seepärast on tema algolemuslik positsioon teenida. Teenimine jätkub ka pärast vabanemist. Tegelik vabanemine tähendab vabanemist elu väärkäsitlustest.

Nakon što dostigne brahma-bhūta razinu oslobođenja od materijalnih shvaćanja, počinje predano služiti slušajući o Gospodinu. Slušajući o Svevišnjoj Božanskoj Osobi, samim tim dostiže brahma-bhūta razinu postojanja i oslobađa se materijalnih nečistoća – pohlepe i požude za osjetilnim uživanjem. S iščezavanjem požude i želje iz srca bhakta postaje sve više privržen služenju Gospodina. Zahvaljujući takvoj privrženosti biva oslobođen materijalnih nečistoća. U tom stanju života može shvatiti Svevišnjega Gospodina. To je također izjava Śrīmad-Bhāgavatama. Nakon oslobođenja, proces se transcendentalnoga služenja, bhakti, nastavlja. Vedānta-sūtra (4.1.12) to potvrđuje: ā-prāyaṇāt tatrāpi hi dṛṣṭam. To znači da se nakon oslobođenja proces predanog služenja nastavlja. U Śrīmad-Bhāgavatamu pravo je oslobođenje živoga bića, utemeljeno na predanosti, definirano kao ponovno stjecanje vlastitog identiteta, vlastitoga prirodnog položaja. Taj je prirodni položaj već bio objašnjen: svako je živo biće odvojeni djelić Svevišnjega Gospodina. Zato je njegov prirodni položaj služenje. Nakon oslobođenja, to služenje nikada ne prestaje. Pravo oslobođenje je oslobođenje od pogrešnih životnih shvaćanja.