Skip to main content

TEXT 55

TEXT 55

Tekst

Text

bhaktyā mām abhijānāti
yāvān yaś cāsmi tattvataḥ
tato māṁ tattvato jñātvā
viśate tad-anantaram
bhaktyā mām abhijānāti
yāvān yaś cāsmi tattvataḥ
tato māṁ tattvato jñātvā
viśate tad-anantaram

Synonyms

Synonyms

bhaktyā — puhta pühendunud teenimisega; mām — Mind; abhijānāti — inimene võib teada; yāvān — niivõrd kui; yaḥ ca asmi — nagu Ma olen; tattvataḥ — tõeliselt; tataḥ — seejärel; mām — Mind; tattvataḥ — tõeliselt; jñātvā — teades; viśate — ta siseneb; tat-anantaram — seejärel.

bhaktyā — by pure devotional service; mām — Me; abhijānāti — one can know; yāvān — as much as; yaḥ ca asmi — as I am; tattvataḥ — in truth; tataḥ — thereafter; mām — Me; tattvataḥ — in truth; jñātvā — knowing; viśate — he enters; tat-anantaram — thereafter.

Translation

Translation

Minu tõelist olemust Jumala Kõrgeima Isiksusena on võimalik mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Ning kui inimene on Mind sellise pühendunud teenimise läbi täielikult teadvustanud, võib ta siseneda Jumala kuningriiki.

One can understand Me as I am, as the Supreme Personality of Godhead, only by devotional service. And when one is in full consciousness of Me by such devotion, he can enter into the kingdom of God.

Purport

Purport

Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat ning Tema täieõiguslikke ekspansioone pole võimalik mõista mõttespekulatsioonide läbi. Samuti pole see võimalik mittepühendunute jaoks. Kui inimene omab soovi mõista Jumala Kõrgeimat Isiksust, peab ta puhta pühendunu juhendamise all hakkama praktiseerima puhast pühendunud teenimist. Vastasel juhul ei avane tõde Jumala Kõrgeimast Isiksusest inimesele kunagi. Nagu „Bhagavad-gītās" (7.25) kinnitatakse: nāhaṁ prakāśaḥ sarvasya. „Kõigekõrgem Jumal ei ilmuta End igaühele." Keegi ei saa Jumalat mõista akadeemilise erudeerituse või mõttespekulatsioonide läbi. Ainult see, kes tõepoolest praktiseerib Kṛṣṇa teadvust ning teenib Teda pühendunult, võib mõista, kes Kṛṣṇa on. Ülikoolikraadid siin ei aita.

The Supreme Personality of Godhead, Kṛṣṇa, and His plenary portions cannot be understood by mental speculation nor by the nondevotees. If anyone wants to understand the Supreme Personality of Godhead, he has to take to pure devotional service under the guidance of a pure devotee. Otherwise, the truth of the Supreme Personality of Godhead will always be hidden. As already stated in Bhagavad-gītā (7.25), nāhaṁ prakāśaḥ sarvasya: He is not revealed to everyone. No one can understand God simply by erudite scholarship or mental speculation. Only one who is actually engaged in Kṛṣṇa consciousness and devotional service can understand what Kṛṣṇa is. University degrees are not helpful.

Inimene, kes tunneb põhjalikult Kṛṣṇat puudutavat teadust, on vääriline tõusma vaimsesse kuningriiki, Kṛṣṇa elupaika. Brahmaniks saamine ei tähenda oma isikliku identiteedi kaotamist. Selleski olukorras teenib elusolend pühendunult Jumalat ning pühendunud teenimine eeldab Jumala, pühendunu ja pühendunud teenimise meetodi olemasolu. Sellised teadmised ei hävine kunagi, ka mitte pärast vabanemise saavutamist. Vabanemine eeldab materialistlikust elukäsitlusest vabanemist. Vaimses elus säilivad nii erinevused kui ka isiksuslikkus, kuid need kõik asuvad puhtal Kṛṣṇa teadvuse tasandil. Ei tohiks ekslikult arvata, et sõna viśate („siseneb Minusse") toetab monistlikku teooriat elusolendi ühekssaamisest Brahmaniga. Ei, viśate tähendab, et elusolend võib siseneda Kõigekõrgema Jumala elupaika, et isiklikult Temaga suhelda ning Teda teenida. Näiteks ei lenda roheline lind rohelisele puule mitte selleks, et puuga üheks saada, vaid selleks, et nautida puu vilju. Impersonalistid esitavad tihti näite jõe merre voolamisest ja sellega liitumisest. Impersonalistide jaoks võib selline liitumine ehk tõesti õnne allikaks olla, kuid personalist säilitab oma isiksuslikkuse nagu ookeanis elav loom. Tungides ookeani sügavustesse, võime me sealt leida väga paljusid erinevaid elusolendeid. Ookeani pealmise kihiga tutvumisest põhjaliku analüüsi jaoks ei piisa, inimene peab omandama teadmised kõikides ookeani sügavustes elavatest liikidest.

One who is fully conversant with the Kṛṣṇa science becomes eligible to enter into the spiritual kingdom, the abode of Kṛṣṇa. Becoming Brahman does not mean that one loses his identity. Devotional service is there, and as long as devotional service exists, there must be God, the devotee, and the process of devotional service. Such knowledge is never vanquished, even after liberation. Liberation involves getting free from the concept of material life; in spiritual life the same distinction is there, the same individuality is there, but in pure Kṛṣṇa consciousness. One should not mistakenly think that the word viśate, “enters into Me,” supports the monist theory that one becomes homogeneous with the impersonal Brahman. No. Viśate means that one can enter into the abode of the Supreme Lord in one’s individuality to engage in His association and render service unto Him. For instance, a green bird enters a green tree not to become one with the tree but to enjoy the fruits of the tree. Impersonalists generally give the example of a river flowing into the ocean and merging. This may be a source of happiness for the impersonalist, but the personalist keeps his personal individuality like an aquatic in the ocean. We find so many living entities within the ocean, if we go deep. Surface acquaintance with the ocean is not sufficient; one must have complete knowledge of the aquatics living in the ocean depths.

Puhta pühendunud teenimise läbi võib pühendunu mõista Kõigekõrgema Jumala transtsendentaalseid omadusi ja jumalikku külluslikkust tõeliselt. Nagu kinnitatud üheteistkümnendas peatükis, on sellise mõistmiseni võimalik jõuda üksnes pühendunud teenimise läbi. Sedasama kinnitatakse ka siin. Jumala Kõrgeimat Isiksust on võimalik mõista pühendunud teenimise läbi ning seejärel võib inimene siseneda Tema kuningriiki.

Because of his pure devotional service, a devotee can understand the transcendental qualities and the opulences of the Supreme Lord in truth. As it is stated in the Eleventh Chapter, only by devotional service can one understand. The same is confirmed here; one can understand the Supreme Personality of Godhead by devotional service and enter into His kingdom.

Pärast materialistlikust elukäsitlusest vabanemise ehk brahma-bhūta tasandi saavutamist saab Jumalast kuulamisega alguse pühendunud teenimine. Kui inimene kuuleb Kõigekõrgemast Jumalast, areneb ta koheselt brahma-bhūta tasandilt edasi ning materiaalne saastatus ahnuse ja meeleliste naudingute ihaldamise näol kaob. Kui pühendunu südamest kaovad iha ja erinevad soovid, kiindub ta üha enam Jumala teenimisse ning sellise kiindumuse läbi vabaneb ta materiaalsest saastatusest lõplikult. Sellel elu tasandil suudab ta mõista Kõigekõrgemat Jumalat. Seda kinnitatakse ka „Śrīmad-Bhāgavatamis". Pärast vabanemist bhakti ehk transtsendentaalse teenimise protsess aga jätkub. „Vedānta-sūtras" (4.1.12) kinnitatakse seda sõnadega ā-prāyaṇāt tatrāpi hi dṛṣṭam. See tähendab, et pärast vabanemist pühendunud teenimise protsess jätkub. „Śrīmad-Bhāgavatamis" määratletakse tõelist pühendumuslikku vabanemist kui elusolendi algse identiteedi, tema algolemusliku positsiooni taaskehtestamist. Seda, milline on elusolendi algolemuslik positsioon, on eelnevalt juba selgitatud: iga elusolend on Kõigekõrgema Jumala väike lahutamatu osake. Seepärast on tema algolemuslik positsioon teenida. Teenimine jätkub ka pärast vabanemist. Tegelik vabanemine tähendab vabanemist elu väärkäsitlustest.

After attainment of the brahma-bhūta stage of freedom from material conceptions, devotional service begins by one’s hearing about the Lord. When one hears about the Supreme Lord, automatically the brahma-bhūta stage develops, and material contamination – greediness and lust for sense enjoyment – disappears. As lust and desires disappear from the heart of a devotee, he becomes more attached to the service of the Lord, and by such attachment he becomes free from material contamination. In that state of life he can understand the Supreme Lord. This is the statement of Śrīmad-Bhāgavatam also. After liberation the process of bhakti, or transcendental service, continues. The Vedānta-sūtra (4.1.12) confirms this: ā-prāyaṇāt tatrāpi hi dṛṣṭam. This means that after liberation the process of devotional service continues. In the Śrīmad-Bhāgavatam, real devotional liberation is defined as the reinstatement of the living entity in his own identity, his own constitutional position. The constitutional position is already explained: every living entity is a part-and-parcel fragmental portion of the Supreme Lord. Therefore his constitutional position is to serve. After liberation, this service is never stopped. Actual liberation is getting free from misconceptions of life.