TEXT 3
TEXT 3
Tekst
Texte
karma prāhur manīṣiṇaḥ
yajña-dāna-tapaḥ-karma
na tyājyam iti cāpare
karma prāhur manīṣiṇaḥ
yajña-dāna-tapaḥ-karma
na tyājyam iti cāpare
Synonyms
Synonyms
tyājyam — tuleb hüljata; doṣa-vat — kui halba; iti — sel moel; eke — üks grupp; karma — töö; prāhuḥ — nad ütlevad; manīṣiṇaḥ — suured mõtlejad; yajña — ohverduse; dāna — annetuse; tapaḥ — ja askeesi; karma — tööd; na — mitte kunagi; tyājyam — tuleb hüljata; iti — sel moel; ca — ja; apare — teised.
tyājyam: doit être abandonné; doṣa-vat: comme un mal; iti: ainsi; eke: un groupe; karma: l’action; prāhuḥ: disent; manīṣiṇaḥ: de grands penseurs; yajña: de sacrifice; dāna: de charité; tapaḥ: et de pénitence; karma: les actes; na: jamais; tyājyam: ne doivent être abandonnés; iti: ainsi; ca: et; apare: d’autres.
Translation
Translation
Mõned õpetatud isiksused kuulutavad, et kõik resultaatidele suunatud tegevused tuleb hüljata kui valed tegevused, samas kui teised targad kinnitavad, et ohverdusi, annetusi ja askeese ei tohi kunagi hüljata.
Si certains sages affirment que toute action intéressée est mauvaise et doit être rejetée, d’autres soutiennent que les actes de sacrifice, de charité et de pénitence ne doivent jamais être délaissés.
Purport
Purport
Vedakirjanduses kirjeldatakse mitmeid tegevusi, mille suhtes esineb lahkarvamusi. Näiteks öeldakse seal, et ohverdusena võib looma tappa, kuid samas on neid, kes väidavad, et loomade tapmine on lubamatu ükskõik millisel eesmärgil. Ehkki vedakirjanduses soovitatakse loomade tapmist ohverdustena, ei tähenda selline ohverdus tegelikult looma surmamist. Sellise ohverdusega antakse loomale uus elu, mis mõnikord tõstab ta kohe inimkehasse. Erinevatel tarkadel on selle kohta aga erinevad arvamused. Mõned ütlevad, et loomade tapmisest tuleb alati hoiduda, teised aga väidavad, et teatud ohverdustena on seda lubatud teha, kuna see toob nendele loomadele kasu. Kõiki neid erinevaid arvamusi ohverduste sooritamise kohta selgitab nüüd Jumal Ise.
Nombre de pratiques décrites dans les Écritures védiques sont sujettes à controverse. Il est dit, par exemple, que l’on peut immoler un animal lors d’un sacrifice, quand d’aucuns soutiennent que tuer un animal est toujours un acte odieux, quelles que soient les circonstances. Les Écritures védiques recommandent, il est vrai, le sacrifice animal, mais il faut comprendre qu’en de tels sacrifices il n’y a pas véritablement mort de l’animal. Le sacrifice doit en effet lui apporter une nouvelle vie, soit une fois encore dans sa forme animale, soit directement dans une forme humaine. Il y a donc parmi les sages des opinions divergentes sur la question des sacrifices. Le Seigneur en personne va maintenant trancher entre ces divers points de vue.