Skip to main content
Library » Bhagavad-gītā nii nagu see on

SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK

SEDAMNAESTO POGLAVLJE

Usu jaotused

Vrste vjere

TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, Kṛṣṇa, millises olukorras on inimesed, kes ei järgi pühakirjade printsiipe, vaid kummardavad kedagi või midagi omaenda ettekujutuse kohaselt? Kas nad viibivad vooruses, kires või teadmatuses?
STIH 1:
Arjuna upita: O Kṛṣṇa, kakav je položaj onih koji ne slijede načela spisa, već obožavaju po vlastitu nahođenju? Jesu li u vrlini, strasti ili neznanju?
TEXT 2:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Vastavalt looduse guṇadele, mille mõju all kehastunud hing viibib, võib tema usk olla kolme liiki – vooruses, kires või teadmatuses. Kuula nüüd sellest lähemalt.
STIH 2:
Svevišnja Božanska Osoba reče: Ovisno o guṇama prirode koje je stekla, utjelovljena duša može imati tri vrste vjere – u vrlini, strasti i neznanju. Počuj sada o tome.
TEXT 3:
Oo, Bharata poeg, igaüks arendab endas teatud usku vastavalt sellele, milliste materiaalse looduse guṇade mõjuvallas ta elab. Öeldakse, et elusolend tunnustab ühte või teist usku vastavalt guṇadele, milles ta viibib.
STIH 3:
O Bharatin sine, ovisno o svom postojanju pod utjecajem različitih guṇa prirode živo biće razvija određenu vrstu vjere. Smatra se da ima određenu vjeru prema guṇama koje je steklo.
TEXT 4:
Vooruse guṇas viibivad inimesed kummardavad pooljumalaid, kire guṇas viibijad deemoneid ning need, kes asuvad teadmatuse guṇas, kummardavad vaime ja viirastusi.
STIH 4:
Ljudi u guṇi vrline obožavaju polubogove, ljudi u guṇi strasti obožavaju demone, a ljudi u guṇi neznanja obožavaju sablasti i duhove.
TEXTS 5-6:
Deemoniteks nimetatakse neid, kes uhkusest ja egoismist ajendatutena teevad läbi raskeid askeese, mida pühakirjades pole soovitatud. Neid ajendavad tegevustesse iha ja kiindumused, nad on rumalad ning piinavad nii enda keha materiaalseid elemente kui ka südames viibivat Ülihinge.
STIHOVI 5-6:
Oni koji se podvrgavaju oštrim strogostima i pokorama koje nisu preporučene u spisima i vrše ih iz ponosa i sebičnosti, gonjeni požudom i vezanošću, koji su budalasti i muče materijalne elemente u tijelu, kao i Nad-dušu koja u tijelu prebiva, poznati su kao demoni.
TEXT 7:
Ka toit, mida inimesed eelistavad, jaguneb kolme kategooriasse, vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale. Sama kehtib ka ohverduste, askeeside ja heategevuse kohta. Kuula nüüd, millised on nendevahelised erinevused.
STIH 7:
Ovisno o tri guṇe materijalne prirode, postoje tri vrste omiljene hrane, žrtvovanja, strogosti i milostinje. Počuj sada o njihovim razlikama.
TEXT 8:
Vooruse guṇas viibivale inimesele meeldivad toidud, mis pikendavad eluiga, puhastavad eksistentsi ning annavad jõudu, tervist, õnne ja rahuldust. Sellised toidud on mahlased, rammusad, tervislikud ja südant rõõmustavad.
STIH 8:
Hrana koja je draga osobama u guṇi vrline produžava život, pročišćava postojanje i daje snagu, zdravlje, sreću i zadovoljstvo. Takva je hrana sočna, masna i zdrava i godi srcu.
TEXT 9:
Kire guṇas viibijatele meeldivad liiga mõrud, liiga hapud, soolased, vürtsised, teravamaitselised, kuivad ja kuumad toidud. Sellised toidud põhjustavad kannatusi, hädasid ja haigusi.
STIH 9:
Hrana koja je previše gorka, kisela, slana, ljuta, oštra, suha i vruća draga je osobama u guṇi strasti. Takva hrana uzrokuje nesreću, bijedu i bolest.
TEXT 10:
Pimeduse guṇas viibijatele meeldib aga toit, mis on valmistatud rohkem kui kolm tundi enne söömist, mis on maitsetu, mädanenud ja roiskunud, mis sisaldab teiste poolt söödud toidu jäänuseid ning sobimatuid toiduaineid.
STIH 10:
Hrana koja je pripremljena više od tri sata prije jela, hrana koja je bezukusna, trula i smrdljiva i hrana koja se sastoji od ostataka i nedodirljivih stvari draga je osobama u guṇi tame.
TEXT 11:
Ohverdust, mida sooritatakse kohusetundest ning vastavuses pühakirjade juhendustega, ihaldamata nautida nende tulemusi, peetakse vooruslikuks.
STIH 11:
Žrtvovanje koje prema odredbama spisa, iz dužnosti, vrše oni koji ne žele nagradu ima prirodu vrline.
TEXT 12:
Kuid ohverdus, mis on sooritatud materiaalse kasu eesmärgil või lihtsalt uhkusest, oo, Bhāratate juht, kuulub kire guṇasse.
STIH 12:
O vođo Bhārata, znaj da je žrtvovanje koje se vrši radi stjecanja materijalne dobrobiti ili zbog ponosa u guṇi strasti.
TEXT 13:
Igat ohverdust, mida sooritatakse usuta ja pühakirjade juhendusi järgimata ning millega seoses ei jagata prasādamit [vaimset toitu], ei laulda vedalikke hümne ega tasustata preestreid, tuleb pidada teadmatuse guṇasse kuuluvaks.
STIH 13:
Smatra se da je svako žrtvovanje u kojem se zanemaruju odredbe spisa, u kojem se ne dijeli prasādam [duhovna hrana], u kojem se ne recitiraju vedske himne i ne nagrađuju svećenici i koje se vrši bez vjere, u guṇi neznanja.
TEXT 14:
Kehalisteks askeesideks on Kõigekõrgema Jumala, brāhmaṇate, vaimse õpetaja ning kõrgemalseisvate isikute nagu isa ja ema teenimine ning puhtus, lihtsus, tsölibaat ja vägivallast hoidumine.
STIH 14:
Obožavanje Svevišnjeg Gospodina, brāhmaṇa, duhovnog učitelja i nadređenih, kao što su otac i majka, čistoća, jednostavnost, celibat i nenasilje predstavljaju strogosti tijela.
TEXT 15:
Inimene peab rääkima tõde moonutamata, meeldivalt ja teistele kasutooval viisil, kedagi ärritamata ning regulaarselt vedakirjandust tsiteerides. Selline on kõneline askees.
STIH 15:
Izgovaranje ugodnih, istinitih riječi koje pružaju dobrobit i ne uznemiruje druge te redovito recitiranje vedskih spisa predstavljaju strogosti govora.
TEXT 16:
Ning rahuldatus, lihtsus, tõsidus, enesekontroll ja eksistentsi puhastamine on mõistuse askeesid.
STIH 16:
Zadovoljstvo, jednostavnost, ozbiljnost, samoovladanost i pročišćenje postojanja, strogosti su uma.
TEXT 17:
Neid kolme liiki askeese, mida praktiseerivad transtsendentaalset usku omavad inimesed ainsa eesmärgiga rahuldada Kõigekõrgemat ning ihaldamata nautida oma tegude vilju, nimetatakse voorusesse kuuluvateks askeesideks.
STIH 17:
Ova trostruka strogost, koju s transcendentalnom vjerom vrše ljudi koji ne očekuju materijalne dobrobiti, već djeluju samo radi Svevišnjeg, naziva se strogošću u vrlini.
TEXT 18:
Austuse, lugupidamise ja kummardamise nimel ning uhkusest sooritatavad askeesid kuuluvad kire guṇasse. Sellised askeesid on ebapüsivad ja ajalikud.
STIH 18:
Kaže se da je pokora izvršena iz ponosa, radi stjecanja poštovanja, ugleda i obožavanja, u guṇi strasti. Takva pokora nije ni postojana niti stalna.
TEXT 19:
Öeldakse, et rumalusest sooritatud askeesid, mis on seotud enese piinamisega või mille eesmärgiks on teistele vigastuste tekitamine või nende hävitamine, kuuluvad teadmatuse guṇasse.
STIH 19:
Kaže se da je pokora učinjena iz ludosti, kojom osoba muči samu sebe kako bi uništila ili povrijedila druge, u guṇi neznanja.
TEXT 20:
Sellist annetust, mida antakse kohusetundest ja vastutasu ootamata, sobival ajal ja sobivas paigas ning seda väärivale inimesele, tuleb pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.
STIH 20:
Smatra se da je milostinja koju osoba daje iz dužnosti, u pravo vrijeme i na pravom mjestu, dostojnoj osobi, bez očekivanja nečega za uzvrat, milostinja u guṇi vrline.
TEXT 21:
Kuid annetus, mis on sooritatud vastutasu nimel või sooviga nautida selle teo vilju või vastumeelselt, on kire guṇasse kuuluv annetus.
STIH 21:
Za milostinju koja se daje nerado, s očekivanjem nečega za uzvrat ili sa željom za plodonosnim rezultatima, kaže se da je milostinja u guṇi strasti.
TEXT 22:
Ning ebapuhtas paigas, ebasobival ajal, ebaväärilistele isikutele või nõutava tähelepanu ja austuseta tehtud annetused kuuluvad teadmatuse guṇasse.
STIH 22:
Za milostinju koja se daje na nečistom mjestu, u pogrešno vrijeme, nedostojnim osobama, bez pravog obzira i poštovanja, kaže se da je u guṇi neznanja.
TEXT 23:
Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.
STIH 23:
Od početka kreacije, tri riječi – oṁ tat sat – koriste se za upućivanje na Vrhovnu Apsolutnu Istinu. Ta su tri simbola koristili brāhmaṇe dok su recitirali vedske himne i vršili žrtvovanja za zadovoljstvo Svevišnjeg.
TEXT 24:
Seepärast alustavad transtsendentalistid ohverdusi, annetusi ja askeese, vastavalt pühakirjade regulatsioonidele, alati silbiga oṁ, et jõuda sedasi toimides Kõigekõrgemani.
STIH 24:
Stoga transcendentalisti koji vrše žrtvovanja i pokore i daju milostinju u skladu s propisima spisa uvijek na početku izgovaraju oṁ, kako bi dostigli Svevišnjeg.
TEXT 25:
Ihaldamata oma tegude vilju, peaks inimene sooritama mitmesuguseid ohverdusi ja askeese ning andma annetusi, lausudes sõna „tat". Selliste transtsendentaalsete tegevuste eesmärk on vabaneda materiaalse maailma köidikuist.
STIH 25:
Čovjek treba, bez želje za plodonosnim rezultatima, vršiti razne vrste žrtvovanja i pokora i davati milostinju, izgovarajući riječ „tat". Svrha je takvih transcendentalnih djelatnosti oslobođenje od materijalne zapletenosti.
TEXTS 26-27:
Oo, Pṛthā poeg, pühendumusega sooritatud ohverdused on suunatud Absoluutsele Tõele ning sellele viidatakse sõnaga „sat". Sellise ohverduse sooritaja kannab samuti nimetust „sat", niisamuti nagu kõik need ohverdused, askeesid ja annetused, mis on oma olemuselt absoluutsed ning mille eesmärgiks on rõõmustada Kõrgeimat Isikut.
STIHOVI 26-27:
Riječ „sat" upućuje na Apsolutnu Istinu, koja je cilj žrtvovanja s predanošću. Vršitelj takvog žrtvovanja također se naziva „sat", kao i sve žrtve, milostinje i pokore koje se, u skladu s apsolutnom prirodom, vrše za zadovoljstvo Vrhovne Osobe, o Pṛthin sine.
TEXT 28:
Oo, Pṛthā poeg, iga ohverduse, annetuse või askeesi, mis on sooritatud ilma usuta Kõigekõrgemasse, tulemus on ebapüsiv. Seda tähistatakse sõnaga „asat" ning see ei too kasu ei selles ega järgmises elus.
STIH 28:
O Pṛthin sine, svako žrtvovanje, milostinja ili pokora koji se vrše bez vjere u Svevišnjeg su prolazni. Nazivaju se „asat" i beskorisni su i u ovom i u sljedećem životu.