Skip to main content

SEITSMETEISTKÜMNES PEATÜKK

제17장

Usu jaotused

믿음의 여러 갈래

TEXT 1:
Arjuna küsis: Oo, Kṛṣṇa, millises olukorras on inimesed, kes ei järgi pühakirjade printsiipe, vaid kummardavad kedagi või midagi omaenda ettekujutuse kohaselt? Kas nad viibivad vooruses, kires või teadmatuses?
제1절:
아르주나가 질문했습니다: 오 끄리쉬나, 경전의 원칙들을 따르지 않고 자기 상상에 따라 숭배하는 자들은 어떻게 됩니까? 그들은 선성, 동성, 암성 중 어디에 있는 것입니까?
TEXT 2:
Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Vastavalt looduse guṇadele, mille mõju all kehastunud hing viibib, võib tema usk olla kolme liiki – vooruses, kires või teadmatuses. Kuula nüüd sellest lähemalt.
제 2 절:
최고인격신께서 말씀하셨습니다: 육신에 갇힌 영혼이 얻게 된 본성의 양태에 따라 믿음은 세 가지로 나뉠 수 있다. 그것은 선성과 동성, 그리고 암성이니라. 이제 이것을 들어보아라.
TEXT 3:
Oo, Bharata poeg, igaüks arendab endas teatud usku vastavalt sellele, milliste materiaalse looduse guṇade mõjuvallas ta elab. Öeldakse, et elusolend tunnustab ühte või teist usku vastavalt guṇadele, milles ta viibib.
제3절:
오 바라따의 아들이여, 다양한 물질적 양태의 영향으로 각 존재는 특정한 종류의 믿음을 발전시킨다. 생명체는 자신이 획득한 양태에 따라 특정한 믿음을 갖게 되느니라.
TEXT 4:
Vooruse guṇas viibivad inimesed kummardavad pooljumalaid, kire guṇas viibijad deemoneid ning need, kes asuvad teadmatuse guṇas, kummardavad vaime ja viirastusi.
제4절:
선성에 있는 자들은 데바를 숭배하고, 동성에 있는 자들은 악마를 숭배하며, 암성에 있는 자들은 유령과 귀신을 숭배하느니라.
TEXTS 5-6:
Deemoniteks nimetatakse neid, kes uhkusest ja egoismist ajendatutena teevad läbi raskeid askeese, mida pühakirjades pole soovitatud. Neid ajendavad tegevustesse iha ja kiindumused, nad on rumalad ning piinavad nii enda keha materiaalseid elemente kui ka südames viibivat Ülihinge.
제5~6절:
오만과 거짓 자아로 인해 경전에 권장하지 않는 극심한 고행과 참회를 하고, 욕망에 휩쓸리고, 어리석으며, 몸의 물질적 요소는 물론이고 내면에 계시는 초영혼을 고문하는 자들은 악마로 여겨진다.
TEXT 7:
Ka toit, mida inimesed eelistavad, jaguneb kolme kategooriasse, vastavalt materiaalse looduse kolmele guṇale. Sama kehtib ka ohverduste, askeeside ja heategevuse kohta. Kuula nüüd, millised on nendevahelised erinevused.
제7절:
각 개인이 선호하는 음식조차도 물질적 본성의 양태에 따라 세 종류가 있다. 희생과 고행, 그리고 자선 또한 마찬가지다. 자, 이제 그것들의 차이를 들어보아라.
TEXT 8:
Vooruse guṇas viibivale inimesele meeldivad toidud, mis pikendavad eluiga, puhastavad eksistentsi ning annavad jõudu, tervist, õnne ja rahuldust. Sellised toidud on mahlased, rammusad, tervislikud ja südant rõõmustavad.
제8절:
선성에 있는 자들이 좋아하는 음식은 수명을 늘리고, 존재를 정화하며, 힘, 건강, 행복, 그리고 만족감을 주느니라. 이러한 음식은 즙이 많고, 기름지고, 건강에 좋으며, 즐거움을 준다.
TEXT 9:
Kire guṇas viibijatele meeldivad liiga mõrud, liiga hapud, soolased, vürtsised, teravamaitselised, kuivad ja kuumad toidud. Sellised toidud põhjustavad kannatusi, hädasid ja haigusi.
제9절:
아주 쓰고, 시고, 짜고, 맵고, 톡 쏘고, 마르고, 탄 음식은 동성에 있는 자들이 좋아하느니라. 그러한 음식은 불행과 고통, 그리고 병을 일으킨다.
TEXT 10:
Pimeduse guṇas viibijatele meeldib aga toit, mis on valmistatud rohkem kui kolm tundi enne söömist, mis on maitsetu, mädanenud ja roiskunud, mis sisaldab teiste poolt söödud toidu jäänuseid ning sobimatuid toiduaineid.
제10절:
먹기 세 시간 전에 요리됐으며, 아무 맛이 없고, 상했고, 악취가 나며, 먹다 남긴 음식과 손댈 수 없는 것들로 만들어진 음식은 암성에 있는 자들이 좋아하느니라.
TEXT 11:
Ohverdust, mida sooritatakse kohusetundest ning vastavuses pühakirjade juhendustega, ihaldamata nautida nende tulemusi, peetakse vooruslikuks.
제11절:
경전의 지시에 따라 의무로서, 어떠한 결과도 바라지 않는 자들이 행하는 희생은 선성에 있는 것이니라.
TEXT 12:
Kuid ohverdus, mis on sooritatud materiaalse kasu eesmärgil või lihtsalt uhkusest, oo, Bhāratate juht, kuulub kire guṇasse.
제12절:
그러나 물질적 혜택을 바라거나 자랑하려고 하는 희생은, 오 바라따 가문의 수장이여, 동성의 양태에 있다는 것을 알아라.
TEXT 13:
Igat ohverdust, mida sooritatakse usuta ja pühakirjade juhendusi järgimata ning millega seoses ei jagata prasādamit [vaimset toitu], ei laulda vedalikke hümne ega tasustata preestreid, tuleb pidada teadmatuse guṇasse kuuluvaks.
제13절:
경전의 지시 사항들을 무시하고, 쁘라사담(영적 음식)을 나누어 주지 않고, 베다 찬가를 구송하지 않고, 성직자들에게 보답하지 않으며 믿음 없이 행하는 제사는 암성의 양태에 있는 것이니라.
TEXT 14:
Kehalisteks askeesideks on Kõigekõrgema Jumala, brāhmaṇate, vaimse õpetaja ning kõrgemalseisvate isikute nagu isa ja ema teenimine ning puhtus, lihtsus, tsölibaat ja vägivallast hoidumine.
제14절:
육체의 고행은 지고한 주와 브라흐마나들, 영적 스승, 그리고 부모님과 같은 연장자들을 섬기는 것과 청결함, 간소함, 금욕과 비폭력을 포함한다.
TEXT 15:
Inimene peab rääkima tõde moonutamata, meeldivalt ja teistele kasutooval viisil, kedagi ärritamata ning regulaarselt vedakirjandust tsiteerides. Selline on kõneline askees.
제15절:
말의 고행은 진실하고, 즐거움을 주며, 유익하고, 다른 사람들을 흔들리게 하지 않으며, 또한 베다 문헌을 규칙적으로 암송하는 것을 포함한다.
TEXT 16:
Ning rahuldatus, lihtsus, tõsidus, enesekontroll ja eksistentsi puhastamine on mõistuse askeesid.
제16절:
그리고 만족, 꾸밈없음, 위엄, 자기 통제, 그리고 자기 존재의 정화를 마음의 고행이라고 한다.
TEXT 17:
Neid kolme liiki askeese, mida praktiseerivad transtsendentaalset usku omavad inimesed ainsa eesmärgiga rahuldada Kõigekõrgemat ning ihaldamata nautida oma tegude vilju, nimetatakse voorusesse kuuluvateks askeesideks.
제17절:
이 세 가지 고행을 초월적 믿음으로 실천하며, 물질적 이득을 기대하지 않고 오직 절대자를 위해 정진하는 것을 선성의 고행이라고 하느니라.
TEXT 18:
Austuse, lugupidamise ja kummardamise nimel ning uhkusest sooritatavad askeesid kuuluvad kire guṇasse. Sellised askeesid on ebapüsivad ja ajalikud.
제18절:
자만심으로, 그리고 존경과 명예, 찬양받으려고 하는 고행은 동성에 있다고 한다. 이것은 안정적이지도, 영구적이지도 않다.
TEXT 19:
Öeldakse, et rumalusest sooritatud askeesid, mis on seotud enese piinamisega või mille eesmärgiks on teistele vigastuste tekitamine või nende hävitamine, kuuluvad teadmatuse guṇasse.
제19절:
자해나 다른 사람을 해치거나 다치게 하는, 어리석음으로 한 고행은 암성에 있다고 하느니라.
TEXT 20:
Sellist annetust, mida antakse kohusetundest ja vastutasu ootamata, sobival ajal ja sobivas paigas ning seda väärivale inimesele, tuleb pidada vooruse guṇasse kuuluvaks.
제20절:
보답을 기대하지 않고 의무로서 올바른 때와 장소에, 그리고 적합한 사람에게 자선하는 것은 선성에 있는 것으로 여겨진다.
TEXT 21:
Kuid annetus, mis on sooritatud vastutasu nimel või sooviga nautida selle teo vilju või vastumeelselt, on kire guṇasse kuuluv annetus.
제21절:
그러나 어떠한 보답을 바라거나 결과를 기대하거나 또는 마지못해서 하는 자선은 동성에 있는 자선이라 하느니라.
TEXT 22:
Ning ebapuhtas paigas, ebasobival ajal, ebaväärilistele isikutele või nõutava tähelepanu ja austuseta tehtud annetused kuuluvad teadmatuse guṇasse.
제22절:
그리고 불결한 곳, 적당하지 않은 때, 받아서는 안 될 사람들, 올바른 관심과 존중 없이 하는 자선은 암성에 있는 자선이라고 하느니라.
TEXT 23:
Loome algusest alates on Kõrgeima Absoluutse Tõe tähistamiseks kasutatud kolme sõna: oṁ tat sat. Neid kolme sümboolset sõna kasutasid brāhmaṇad vedalikke hümne lauldes ning Kõigekõrgema rahuldamiseks sooritatud ohverduste ajal.
제23절:
창세기에서부터 옴 땃 삿, 이 세 단어는 지고의 절대 진리를 나타내려고 사용되었느니라. 이 상징적 세 단어는 브라흐마나들이 베다 찬가를 구송하며 절대자의 만족을 위해 희생할 때 쓰였느니라.
TEXT 24:
Seepärast alustavad transtsendentalistid ohverdusi, annetusi ja askeese, vastavalt pühakirjade regulatsioonidele, alati silbiga oṁ, et jõuda sedasi toimides Kõigekõrgemani.
제24절:
그러므로 희생, 자선, 고행을 경전의 규정에 따라 실행하는 초월주의자들은 절대자에 이르고자 항상 옴으로 시작하느니라.
TEXT 25:
Ihaldamata oma tegude vilju, peaks inimene sooritama mitmesuguseid ohverdusi ja askeese ning andma annetusi, lausudes sõna „tat". Selliste transtsendentaalsete tegevuste eesmärk on vabaneda materiaalse maailma köidikuist.
제25절:
결과를 바라지 않고 땃이라는 말과 함께 다양한 종류의 희생과 고행, 그리고 자선을 베풀어야 한다. 그러한 초월적 행위의 목적은 물질적 얽힘에서 벗어나기 위함이니라.
TEXTS 26-27:
Oo, Pṛthā poeg, pühendumusega sooritatud ohverdused on suunatud Absoluutsele Tõele ning sellele viidatakse sõnaga „sat". Sellise ohverduse sooritaja kannab samuti nimetust „sat", niisamuti nagu kõik need ohverdused, askeesid ja annetused, mis on oma olemuselt absoluutsed ning mille eesmärgiks on rõõmustada Kõrgeimat Isikut.
제26~27절:
절대 진리가 헌애적 희생의 목적이고 이것을 삿이라는 말로 나타낸다. 이러한 희생을 실천하는 자 또한 삿으로 불리며, 지고한 인간을 기쁘게 하고자 거행된, 절대 본성에 충실한 모든 희생, 고행, 자선 역시 삿이라고 하느니라, 오 쁘리타의 아들이여.
TEXT 28:
Oo, Pṛthā poeg, iga ohverduse, annetuse või askeesi, mis on sooritatud ilma usuta Kõigekõrgemasse, tulemus on ebapüsiv. Seda tähistatakse sõnaga „asat" ning see ei too kasu ei selles ega järgmises elus.
제28절:
절대자에 대한 믿음 없이 행한 희생, 자선, 고행은 영구적이지 않다, 오 쁘리타의 아들이여. 이것을 아삿이라고 하며, 현생에든 내생에든 쓸모가 없느니라.