TEXT 48

Tekst

Text

na veda-yajñādhyayanair na dānair
na ca kriyābhir na tapobhir ugraiḥ
evaṁ-rūpaḥ śakya ahaṁ nṛ-loke
draṣṭuṁ tvad anyena kuru-pravīra

Synonyms

na — mitte kunagi; veda-yajña — ohverdusega; adhyayanaiḥ — või vedaliku kirjanduse uurimisega; na — mitte kunagi; dānaiḥ — heategevusega; na — mitte kunagi; ca — samuti; kriyābhiḥ — jumalakartlike tegudega; na — mitte kunagi; tapobhiḥ — tõsiste askeesidega; ugraiḥ — karmide; evam- rūpaḥ — sellel kujul; śakyaḥ — võin; aham — Mina; nṛ-loke — selles materiaalses maailmas; draṣṭum — olla nähtav; tvat — kui sina; anyena — kellegi teise poolt; kuru-pravīra — oo, parim Kuru sõdalastest.

na — never; veda-yajña — by sacrifice; adhyayanaiḥ — or Vedic study; na — never; dānaiḥ — by charity; na — never; ca — also; kriyābhiḥ — by pious activities; na — never; tapobhiḥ — by serious penances; ugraiḥ — severe; evam-rūpaḥ — in this form; śakyaḥ — can; aham — I; nṛ-loke — in this material world; draṣṭum — be seen; tvat — than you; anyena — by another; kuru-pravīra — O best among the Kuru warriors.

Translation

Oo, parim Kuru sõdalastest, enne sind pole keegi Minu kõiksuse kuju näinud, sest ei „Vedade" uurimise, ohverduste, heategevuse, jumalakartlike tegude ega karmide askeeside läbi pole võimalik seda kuju materiaalses maailmas näha.

O best of the Kuru warriors, no one before you has ever seen this universal form of Mine, for neither by studying the Vedas, nor by performing sacrifices, nor by charity, nor by pious activities, nor by severe penances can I be seen in this form in the material world.

Purport

Antud juhul on oluline mõista, milles seisneb jumalik nägemine. Kes võib omada jumalikku nägemist? „Jumalik" viitab otseselt seosele Jumalaga. Jõudmata pooljumala staatusse, ei ole võimalik jumalikku nägemist omada. Ning kes on pooljumal? Vedalikes pühakirjades öeldakse, et need, kes teenivad pühendunult Jumal Viṣṇut, on pooljumalad (viṣṇu-bhaktāḥ smṛtā devāḥ). Ateistid – need, kes ei usu Viṣṇusse või kes tunnistavad üksnes Kṛṣṇa impersonaalset aspekti kui Kõrgeimat – ei saa omada jumalikku nägemist. Pole võimalik samaaegselt Kṛṣṇat halvustada ning omada jumalikku nägemist. Jumalikku nägemist ei saa omada, omandamata jumalikke omadusi. Teisisõnu öeldes näevad need, kes omavad jumalikku nägemist, samamoodi nagu Arjuna.

The divine vision in this connection should be clearly understood. Who can have divine vision? Divine means godly. Unless one attains the status of divinity as a demigod, he cannot have divine vision. And what is a demigod? It is stated in the Vedic scriptures that those who are devotees of Lord Viṣṇu are demigods (viṣṇu-bhaktaḥ smṛto daivaḥ). Those who are atheistic, i.e., who do not believe in Viṣṇu, or who recognize only the impersonal part of Kṛṣṇa as the Supreme, cannot have the divine vision. It is not possible to decry Kṛṣṇa and at the same time have the divine vision. One cannot have the divine vision without becoming divine. In other words, those who have divine vision can also see like Arjuna.

„Bhagavad-gītā" annab kõiksuse kuju kirjelduse. Ehkki enne Arjunat ei osanud keegi seda kirjeldust anda, võime me nüüd saada mõningase ettekujutuse, milline on Jumala viśva-rūpa. Need, kes on tõepoolest jumalike omadustega, võivad näha Jumala kõiksuse kuju. Kuid pole võimalik omada jumalikke omadusi, olemata Kṛṣṇa puhas pühendunu. Pühendunud aga, kes on omandanud jumaliku loomuse ning kes omavad jumalikku nägemist, ei ole kuigivõrd huvitatud Jumala kõiksuse kuju nägemisest. Nagu kirjeldatud eelnenud värsis, soovis Arjuna näha Jumal Kṛṣṇat neljakäelisel kujul, Viṣṇuna, ning kartis tegelikult kõiksuse kuju.

The Bhagavad-gītā gives the description of the universal form. Although this description was unknown to everyone before Arjuna, now one can have some idea of the viśva-rūpa after this incident. Those who are actually divine can see the universal form of the Lord. But one cannot be divine without being a pure devotee of Kṛṣṇa. The devotees, however, who are actually in the divine nature and who have divine vision, are not very much interested in seeing the universal form of the Lord. As described in the previous verse, Arjuna desired to see the four-handed form of Lord Kṛṣṇa as Viṣṇu, and he was actually afraid of the universal form.

Käesolevas värsis on tähelepanuväärne väljend veda-yajñādhyayanaiḥ, mis viitab vedaliku kirjanduse uurimisele ning ohverduslike regulatsioonide teemale. Sõna veda tähistab kõiki vedaliku kirjanduse teoseid nagu neli „Vedat" („Ṛg", „Yajur", „Sāma" ja „Atharva"), kaheksateist „Purāṇat", „Upaniṣadid" ning „Vedānta-sūtra". Neid raamatuid on võimalik uurida nii oma kodus kui ükskõik millises teises paigas. Samamoodi eksisteerivad sūtrad, nimelt „Kalpa-sūtrad" ja „Mīmāṁsā-sūtrad", mis jagavad teadmisi ohverdusmeetoditest. Sõna dānaiḥ viitab annetustele, mida jagatakse selleks sobivatele inimestele nagu Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimisega hõivatud inimestele – brāhmaṇatele ja vaiṣṇavatele. „Jumalakartlike tegude" all peetakse silmas tuleohverdusi (agni-hotra) ning erinevatesse kastidesse kuuluvate inimeste ettekirjutatud kohustusi. Ning mõningate kehaliste kannatuste vabatahtlikku vastuvõtmist nimetatakse tapasyaks. Inimene võib praktiseerida kõiki neid meetodeid: võtta vastu kehalisi askeese, teha annetusi, uurida „Vedasid" jne, ent kui ta ei ole pühendunu nagu Arjuna, ei saa ta näha Jumala kõiksuse kuju. Impersonalistid kujutavad ette, et nemad näevad samuti Jumala kõiksuse kuju, kuid „Bhagavad-gītās" antakse meile mõista, et impersonaliste ei saa lugeda pühendunute hulka. Seega ei suuda nad ka näha Jumala kõiksuse kuju.

In this verse there are some significant words, just like veda-yajñādhyayanaiḥ, which refers to studying Vedic literature and the subject matter of sacrificial regulations. Veda refers to all kinds of Vedic literature, such as the four Vedas (Ṛg, Yajur, Sāma and Atharva) and the eighteen Purāṇas, the Upaniṣads and the Vedānta-sūtra. One can study these at home or anywhere else. Similarly, there are sūtras – Kalpa-sūtras and Mīmāṁsā-sūtras – for studying the method of sacrifice. Dānaiḥ refers to charity which is offered to a suitable party, such as those who are engaged in the transcendental loving service of the Lord – the brāhmaṇas and the Vaiṣṇavas. Similarly, “pious activities” refers to the agni-hotra and the prescribed duties of the different castes. And the voluntary acceptance of some bodily pains is called tapasya. So one can perform all these – can accept bodily penances, give charity, study the Vedas, etc. – but unless he is a devotee like Arjuna, it is not possible to see that universal form. Those who are impersonalists are also imagining that they are seeing the universal form of the Lord, but from Bhagavad-gītā we understand that the impersonalists are not devotees. Therefore they are unable to see the universal form of the Lord.

On palju inimesi, kes mõtlevad välja inkarnatsioone. Nad kuulutavad tavalise inimese Jumala inkarnatsiooniks, kuid see kõik on vaid totrus. Me peame järgima „Bhagavad-gītā" põhimõtteid, sest muul moel pole võimalik omandada täiuslikke vaimseid teadmisi. Ehkki „Bhagavad-gītāt" peetakse Jumala teaduse uurimise teel sissejuhatavaks raamatuks, on see ikkagi niivõrd täiuslik, et võimaldab inimesel eristada, mis on mis. Mõne pseudoinkarnatsiooni järgijad võivad öelda, et ka nemad on näinud Jumala transtsendentaalset inkarnatsiooni ja kõiksuse kuju, kuid see ei vasta tõele, kuna käesolevas värsis on selgelt öeldud, et olemata Kṛṣṇa pühendunu, pole võimalik Jumala kõiksuse kuju näha. Seega tuleb esmalt saada Kṛṣṇa puhtaks pühendunuks, alles seejärel saab inimene väita, et ta on näinud Jumala kõiksuse kuju, ning võib seda kirjeldada. Kṛṣṇa pühendunu ei tunnista võltsinkarnatsioone ega nende järgijaid.

There are many persons who create incarnations. They falsely claim an ordinary human to be an incarnation, but this is all foolishness. We should follow the principles of Bhagavad-gītā, otherwise there is no possibility of attaining perfect spiritual knowledge. Although Bhagavad-gītā is considered the preliminary study of the science of God, still it is so perfect that it enables one to distinguish what is what. The followers of a pseudo incarnation may say that they have also seen the transcendental incarnation of God, the universal form, but that is unacceptable because it is clearly stated here that unless one becomes a devotee of Kṛṣṇa one cannot see the universal form of God. So one first of all has to become a pure devotee of Kṛṣṇa; then he can claim that he can show the universal form of what he has seen. A devotee of Kṛṣṇa cannot accept false incarnations or followers of false incarnations.