Skip to main content

TEXT 31

VERSO 31

Tekst

Texto

na ca śreyo ’nupaśyāmi
hatvā sva-janam āhave
na kāṅkṣe vijayaṁ kṛṣṇa
na ca rājyaṁ sukhāni ca
na ca śreyo ’nupaśyāmi
hatvā sva-janam āhave
na kāṅkṣe vijayaṁ kṛṣṇa
na ca rājyaṁ sukhāni ca

Synonyms

Sinônimos

na — ei; ca — samuti; śreyaḥ — hea; anupaśyāmi — ma näen ette; hatvā — tapmise läbi; sva-janam — oma sugulaste; āhave — võitluses; na — ega; kāṅkṣe — ma soovin; vijayam — võitu; kṛṣṇa — oo, Kṛṣṇa; na — ega; ca — samuti; rājyam — kuningriiki; sukhāni — sellest tulenevat õnne; ca — samuti.

na — nem; ca — também; śreyaḥ — bem; anupaśyāmi — prevejo; hatvā — em matar; sva-janam — os próprios parentes; āhave — na luta; na — nem; kāṅkṣe — desejo; vijayam — vitória; kṛṣṇa — ó Kṛṣṇa; na — nem; ca — também; rājyam — reino; sukhāni — felicidade decorrente disso; ca — também.

Translation

Tradução

Ma ei mõista, mis kasu võiks tõusta oma sugulaste tapmisest selles lahingus, ning samuti, mu kallis Kṛṣṇa, ei saa ma soovida endale seeläbi mingit võitu, kuningriiki ega õnne.

Não consigo ver qual o bem que decorreria da morte de meus próprios parentes nesta batalha, nem posso eu, meu querido Kṛṣṇa, desejar vitória alguma, reino ou felicidade subseqüentes.

Purport

Comentário

Teadmata, et igaühe tegelik heaolu on seotud Viṣṇuga (ehk Kṛṣṇaga), on tingimustest sõltuvad hinged meelitatud kehalistest suhetest, lootes seeläbi õnneni jõuda. Sellise pimeda elukäsitluse tõttu unustavad nad koguni materiaalse õnne põhjused. Arjuna näib antud hetkel olevat aga unustanud isegi kṣatriya moraalikoodeksi. Öeldakse, et vaid kahte laadi inimesed väärivad võimsale ja säravale Päikesele jõudmist: esiteks kṣatriyad, kes hukkuvad lahinguväljal Kṛṣṇa isiklike juhiste järgi toimides, ning teiseks need, kes on omaks võtnud loobumusliku elu printsiibid ja täielikult pühendunud vaimse kultuuri viljelemisele. Arjuna on aga tõrges tapma oma vaenlasigi, rääkimata siis oma sugulastest. Ta arvab, et tappes oma sugulased, ei ole tema elus enam mingit õnne ning seetõttu tahab ta keelduda võitlemast, sarnaselt inimesele, kes tundmata nälga ei kipu toitu valmistama. Arjuna on hetkel otsustanud minna ära metsa ning elada pettunult üksildast elu. Kṣatriyana on tal aga eluks vaja kuningriiki, sest kṣatriya ei saa hõivata end ühegi teise tegevusega peale kuningriigi juhtimise. Arjunal aga pole kuningriiki. Tema ainus võimalus omandada kuningriik on võidelda oma onupoegade ja vendadega, et võita tagasi kuningriik, mille isa talle pärandas. Seda ei taha Arjuna aga teha. Ning seepärast arvab ta, et on valmis minema metsa, üksikusse paika, jätkama oma pettumusest tulvil elu.

Sem saber que seu próprio interesse está em Viṣṇu (ou Kṛṣṇa), as almas condicionadas deixam-se atrair pelas relações corpóreas, esperando ser felizes nessas situações. Nessa concepção cega de vida, elas chegam mesmo a esquecer as causas da felicidade material. Arjuna parece até ter-se esquecido dos códigos morais próprios dos kṣatriyas. Diz-se que duas classes de homens, a saber, o kṣatriya que morre diretamente no campo de batalha sob as ordens pessoais de Kṛṣṇa e a pessoa na ordem de vida renunciada que se dedicou por completo à cultura espiritual, estão qualificadas para entrar no globo solar, que é tão poderoso e ofuscante. Se Arjuna reluta até mesmo em matar seus inimigos, muito menos iria ele matar seus parentes! Ele acha que, matando seus parentes, não haverá felicidade em sua vida, e portanto não quer lutar, assim como se alguém não sente fome, não está inclinado a cozinhar. Ele decidiu ir para a floresta, onde, cheio de frustrações, ficaria recluso. Mas como kṣatriya, ele precisa de um reino para a sua subsistência, porque os kṣatriyas não podem envolver-se em nenhuma outra ocupação. Mas Arjuna não tem reino algum. Para Arjuna, a única oportunidade de obter um reino será em lutar com seus primos e irmãos e recuperar o reino herdado de seu pai, mas isto ele não quer fazer. Portanto, ele se considera apto a ir para a floresta, onde se recolheria para viver de suas frustrações.