Skip to main content

Mantra Nueve

Üheksas Mantra

Texto

Tekst

andhaṁ tamaḥ praviśanti
ye ’vidyām upāsate
tato bhūya iva te tamo
ya u vidyāyāḿ ratāḥ
andhaṁ tamaḥ praviśanti
ye ’vidyām upāsate
tato bhūya iva te tamo
ya u vidyāyāḿ ratāḥ

Palabra por palabra

Synonyms

andham — ignorancia crasa; tamaḥ — oscuridad; praviśanti — entran a; ye — aquellos que; avidyām — nesciencia; upāsate — adoran; tataḥ — que eso; bhūyaḥ — todavía más; iva — como; te — ellos; tamaḥ — oscuridad; ye — aquellos que; u — también; vidyāyām — cultivando el conocimiento; ratāḥ — dedicados.

andham — tahumatu rumalus; tamaḥ — pimedus; praviśanti — sisenema; ye — need, kes; avidyām — teadmatus; upāsate — teenimine; tataḥ — sellega; bhūyaḥ — veel enam; iva — nagu; te — nemad; tamaḥ — pimedus; ye — see, kes; u — samuti; vidyāyām — teadmise viljelemine; ratāḥ — hõivatud.

Traducción

Translation

Aquellos que cultivan las actividades nescientes entrarán en la región más oscura de la ignorancia. Aún peores son quienes cultivan el así llamado conocimiento.

Need, kes on hõivatud mitteteadmiste tasandil, satuvad rumaluse pimedamaisse piirkondadesse. Kuid veel hullem saatus ootab neid, kes tegelevad nn. teadmise viljelemisega.

Significado

Purport

Este mantra ofrece un estudio comparativo entre vidyā y avidyā. Avidyā, la ignorancia, es indudablemente peligrosa, pero vidyā, el conocimiento, es todavía más peligroso cuando es incorrecto o proviene de una mala fuente. Este mantra de El Śrī Īśopaniṣad es más aplicable en la actualidad que en ninguna otra época. La civilización moderna ha progresado considerablemente en el campo de la educación de las masas, pero el resultado es que la gente es más infeliz que nunca debido a que se hace hincapié en el progreso material, excluyendo así el aspecto espiritual que es la parte más importante de la vida.

Selles mantras võrreldakse vidyāt ja avidyāt. Avidyā, ehk rumalus on kahtlemata ohtlik, kuid vidyā, ehk ekslikud teadmised, mis teenivad valet eesmärki, on veel ohtlikumad. Kaasaegses tsiviliseeritud ühiskonnas on see "Śrī Īśopaniṣadi" seletus enam rakendatav kui ükskõik mil muul ajal minevikus. Kaasaegne tsivilisatsioon on märgatavalt edasi jõudnud massihariduses, kuid liigse rõhuasetamisega materiaalsele progressile, on inimesed endisest palju õnnetumad, sest neil puudub elus väga tähtis— vaimne aspekt.

En lo que concierne a vidyā, el primer mantra ya ha explicado muy claramente que el Señor Supremo es el propietario de todo lo que hay, y al hecho de olvidar esta realidad se le llama ignorancia. Entre el hombre olvide más esta realidad sobre la vida, más se encontrará en la oscuridad. En vista de esto, es más peligrosa una civilización atea encaminada hacia el supuesto progreso de la educación, que una civilización en la que las masas sean menos avanzadas materialmente.

Mis puutub vidyāsse, siis on "Śrī Īśopaniṣadi" esimeses mantras selgelt ära seletatud, et Kõrgem Jumal on kõige omanik ja selle asjaolu unustamine on rumalus. Mida rohkem inimene unustab, seda suuremas pimeduses ta on ning selles suhtes on Jumalata tsivilisatsiooni nn. hariduse areng märksa ohtlikum, kui tsivilisatsiooni oma, mis on vähem haritud.

De entre las diferentes clases de hombres - los karmīs, los jñānīs y los yogīs - los karmīs son aquellos que se dedican a actividades para satisfacer los sentidos. Casi el 99,9 por ciento de la gente en la civilización moderna está dedicada a actividades para satisfacer los sentidos bajo las banderas del industrialismo, el desarrollo económico, el altruismo, el activismo político, etc. Sin embargo, todas estas actividades están más o menos basadas en la satisfacción de los sentidos, excluyendo así el tipo de conciencia de Dios descrita en el primer mantra.

On olemas mitu erinevat klassi inimesi: karmīd, jñānid ja yogad. Karmīd on need, kelle tegevus on seotud meelte rahuldamisega. Ligi 99, 9% kaasaegsest tsivilisatsiooni inimestest on seotud mitmesuguste meeli rahuldavate tegevustega, industrialiseerimise, majandusliku arengu, altruismi, poliitilise teadvuse jne. lipu all. Kuid kõigi nende tegevuste aluseks on meelte rahuldamine, millel pole midagi ühist "Śrī Īśopaniṣadi" esimeses mantras kirjeldatud Jumala teadvusega.

En el lenguaje de El Bhagavad-gītā (7.15): las gentes dedicadas a satisfacer crasamente los sentidos son unos mūhas - asnos. El asno es un símbolo de la estupidez. De acuerdo con El Śrī Īśopaniṣad, aquellos que únicamente se dedican a la infructuosa búsqueda de la satisfacción de los sentidos están adorando a avidyā. Aquellos que hacen el papel de estar ayudando a una civilización como ésa, en nombre del progreso educativo, en realidad están causando más daño que los que se encuentran en la plataforma de la satisfacción crasa de los sentidos. El progreso del conocimiento bajo la guía de gente atea es tan peligroso como la valiosa joya que adorna la cabeza de una cobra. Una cobra decorada con una joya valiosa es más peligrosa que otra no decorada. En El Hari-bhakti-sudhodaya se compara el progreso que hacen los ateos en el campo de la educación, con las decoraciones que hay en un cadáver. En la India y en muchos otros países, alguna gente sigue la costumbre de conducir una procesión con un cadáver decorado, la cual se organiza para complacer a los afligidos parientes. En el mismo sentido, la civilización moderna es un remiendo de actividades hechas para ocultar los perpetuos sufrimientos causados por la existencia material. Semejantes actividades tienen como meta la satisfacción de los sentidos, pero por encima de los sentidos está la mente, y por encima de la mente está la inteligencia, y por encima de la inteligencia se encuentra el alma. Así que la meta de la verdadera educación debe ser alcanzar la autorrealización, la comprensión de los valores espirituales del alma. Toda educación que no conduzca a semejante comprensión debe ser considerada avidyā, o sea nesciencia. Al cultivar una nesciencia así, uno cae a la región más oscura de la ignorancia.

"Bhagavad-gītās" (7.15) on öeldud, et inimesed, kes on seotud labase meelte rahuldamisega on mūḍhad — pimeduses nagu eeslid, mis on rumaluse sümbol. Inimesed, kes ajavad taga meelte rahuldamist, saamata elust õieti mingit kasu, kummardavad "Śrī Īśopaniṣadi" määratluse järgi avidyāt. Ning need, kes mängivad taolises ühiskonnas hariduse edendajate osa, toovad rohkem kahju, kui need, kes tegelevad labase meelte rahuldamisega. Jumalata inimese õpingud on sama ohtlikud kui hinnaline juveel kobra peas. Kobra, kelle pea on kaunistatud hinnalise juveeliga, on sama ohtlik, kui kobra kellel seda ei ole. "Hari-bhakti-sudhodaya" järgi on Jumalata inimesele hariduse andmine sama, mis surnud keha kaunistamine. Indias nagu paljudes teisteski maades, on traditsiooniks kaunistatud surnukeha kandmine matuserongis, leinavate sugulaste meeleheaks. Samasugune on ka kaasaegne tsivilisatsioon, mis on nagu tegevuste lapitekk, kattes materiaalse, kuid jättes välja mõistuse, millest kõrgemal on intelligents ja sellest kõrgemal on vaim. Hariduse tõeliseks eesmärgiks peaks olema eneseteostus, hinge spirituaalsete väärtuste tunnetamine. Ükskõik milline teine haridus, mis ei vii elu taolise tunnetuseni, on avidyā, ehk mitteteadmine. Ning sellise mitteteadmise kultiveerimine viib alla, rumaluse pimedamaisse piirkondadesse.

De acuerdo con los Vedas, los educadores mundanos equivocados son llamados: (1) veda-vāda-rata, (2) māyayāpahṛta-jñāna, (3) āsuraṁ bhāvam āśrita, y (4) narādhama. Los veda-vāda-ratas se las dan de muy eruditos en el campo de la literatura védica, pero desafortunadamente se han desviado por completo del objetivo de los Vedas. En El Bhagavad-gītā (15.18-20) se dice que el objetivo de los Vedas es conocer a la Personalidad de Dios, pero estos hombres veda-vāda-ratas no tienen ningún interés en la Personalidad de Dios. Al contrario, están fascinados por resultados fruitivos tales como el ascenso a los cielos, etc.

Selliselt eksinud õpetajatel on vedalikus kirjanduses neli nime: 1) veda-vāda-rata, 2) māyayāpahṛta-jñāna, 3) āsuraṁ bhāvam āśrita ja 4) narādhama. Veda-vāda-rata inimesed näitavad end heade Vedaliku kirjanduse tundjatena, kuid kahjuks on nad täiesti kõrvale jätnud Vedade eesmärgi. "Bhagavad-gītās" (15.18-20) on öeldud, et Vedade eesmärgiks on Jumala Isiksuse tundmine, kuid need veda-vāda-rata inimesed pole Jumala Isiksusest üldse huvitatud. Nad on võlutud vaid sellistest tulemustest nagu taevasse minemine.

Como ya se afirmó en el Mantra Uno, debemos saber que la Personalidad de Dios es el propietario de todo lo que hay, y debemos estar satisfechos con la porción que tenemos asignada para cubrir las necesidades de nuestra vida. La finalidad de toda la literatura védica es despertar esta conciencia de Dios dentro del ser viviente olvidadizo, y esta misma finalidad se presenta de diversas maneras en las diferentes Escrituras del mundo para que la comprenda la humanidad tonta. En consecuencia, el objetivo final de todas las religiones es llevarlo a uno de vuelta a Dios.

Nagu on öeldud "Śrī Īśopaniṣadi" esimeses mantras, peaksime me teadma, et kõik kuulub Jumalale; ning olema rahul osaga, mis on meie elu vajadusteks eraldatud. Kogu Vedaliku kirjanduse eesmärgiks on inimolendi Jumalast teadlikuks olemise äratamine ning sama põhimõte kehtib maailma erinevate pühakirjade kohta, mis on mõeldud rumalale inimkonnale arusaamiseks. Lõplikuks eesmärgiks on inimese tagasitoomine Jumala juurde.

Pero la gente veda-vāda-rata, en vez de comprender el significado de los Vedas, presupone que cuestiones secundarias tales como lograr el placer celestial para complacer los sentidos - cuyo anhelo es el primer motivo de su cautiverio material - son el fin último de los Vedas. Tales personas extravían a otros al interpretar erróneamente la literatura védica. Ellos algunas veces incluso condenan los Purāṇas, que son explicaciones védicas auténticas hechas para el hombre común. Los veda-vāda-ratas dan sus propias explicaciones sobre los Vedas, rechazando la autoridad de los grandes maestros (ācāryas). Ellos también tienden a elevar a alguna persona inescrupulosa de entre ellos mismos y proclamarla el exponente principal del conocimiento védico. Este mantra condena en especial a semejantes hombres con la palabra sánscrita vidyā-rata, la cual es muy apropiada. Vidyā significa Veda, porque el Veda es el origen del conocimiento, y rata significa dedicado. Así, vidyā-rata significa “dedicado al estudio de los Vedas”. Aquí se condena a los así llamados vidyā-ratas, debido a que desconocen el verdadero propósito de los Vedas, por haber desobedecido a los ācāryas. Esos veda-vāda-ratas están acostumbrados a encontrar significados en todas las palabras de los Vedas, que se adapten a sus propias intenciones. Ellos ignoran que la literatura védica no es una colección de libros ordinarios y que sólo es comprensible a través de la cadena de la sucesión discipular.

Kuid veda-vāda-rata inimesed, selle asemel, et aru saada Vedade eesmärgist, võtavad kõige tähtsamana taolisi kõrvalteemasid nagu meelte taevaliku rahulduse saavutamist, lõbu, mis on materiaalses seostuses esimesel kohal ning selle põhjus. Nad peavad seda Vedades kõige tähtsamaks. Sellised inimesed viivad Vedade vale tõlgendamisega eksiteele ka teisi ning vahel neavad nad Purāṇasid, seetõttu vedaliku seletuse järgi ei ole nad vaimulikud. Nad seletavad Vedasid oma tahtmist mööda, pidamata millekski ācāryadeks nimetatud suurte õpetajate autoriteetsust. Nad püüavad eneste seast üles tõsta mõnd südametunnistuseta isikut, näidates teda nagu Vedaliku tarkuse väljapaistvat näidet.

Antud "Srī Īśopanisadi" mantras taunitakse taolisi inimesi eriti, kasutades nende kohta sanskritikeelset sõna vidyā-rata. Vidyā tähendab Vedasid ning rata tähendab hõivatud olemist. Need nn. vidyā-ratad on ära neetud, kuna nad ei kuuletu ācāryadele. Need veda-vāda-ratad on harjunud leidma igale Vedade sõnale seletuse, mis teenib nende eesmärke. Nad ei tea, et Vedad ei ole harilike raamatute kollektsioon ning neid on võimalik mõista vaid jüngreid järgides.

Uno debe acercarse a un maestro espiritual fidedigno para poder comprender el mensaje trascendental de los Vedas. El Kaṭha Upaniṣad lo ordena así. Sin embargo, estos veda-vāda-ratas tienen su propio ācārya que no pertenece a la cadena de la sucesión trascendental. Ellos se encaminan así a la región más oscura de la ignorancia por haber interpretado erróneamente la literatura védica. Ellos caen aún más en la ignorancia que quienes carecen absolutamente de conocimiento sobre los Vedas.

Inimene peab minema tõelise vaimse õpetaja juurde, et saada aru Vedade transtsendentaalsest sõnumist. Selline on "Kaṭha Upaniṣadi" suunitlus. Kuid neil veda-vāda-rata inimestel on oma ācārya, kes ei ole transtsendentaalsest õpilaste ahelast. Nii lähevad nad Vedaliku kirjanduse vale tõlgendamise eest rumaluse pimedamaisse piirkondadesse kindlamalt veel kui need, kellel pole Vedadest üldse mingit aimu.

La clase de hombres māyayāpahṛta-jñāna son aquellos que se autoerigen en “dioses”. Tales hombres se sienten Dios y piensan que no hay necesidad de adorar a ningún otro Dios. Ellos aceptarán adorar a algún hombre ordinario si éste es rico, pero nunca adorarán a la Personalidad de Dios. Semejantes hombres, siendo incapaces de reconocer su propia necedad, jamás recapacitan sobre cómo es posible que Dios caiga en las trampas de la ilusión. Si Dios quedase alguna vez atrapado por la ilusión, entonces ésta sería más poderosa que Dios. Esa gente dice que Dios es todopoderoso; pero no considera que si Él es todopoderoso, entonces no es posible que quede dominado por la ilusión. Estos dioses autoerigidos no pueden contestar muy claramente todas estas preguntas. Ellos simplemente están satisfechos por haberse vuelto Dios.

Māyayāpahṛta-jñāna klassi inimesed on isetehtud "jumalad". Need inimesed arvavad, et nad on Jumalad ning seetõttu ei ole tarvis kummardada ühtegi teist Jumalat. Nad on nõus kummardama harilikku inimest, kui too juhtub olema rikas, kuid ei kummarda kunagi tegelikku Jumal Isiksust. Sellised rumalad inimesed ei saa oma rumalusest ise aru, küsimaks, kuidas võiks juhtuda, et Jumal on illusioonide poolt lõksu meelitatud. Kui Jumal oleks illusioonide kütkeis, siis tähendaks see, et illusioon on Jumalast võimsam. Kuid nad väidavad, et Jumal on kõikvõimas, siis kuidas võiks illusioon olla Temast tugevam? Isetehtud "jumalad" ei suuda neile küsimustele anda kuigi selget vastust, kuid nad on rahul, et neist endist on saanud "jumalad".