Skip to main content

TEXT 18

TEXT 18

Texto

Tekst

antavanta ime dehā
nityasyoktāḥ śarīriṇaḥ
anāśino ’prameyasya
tasmād yudhyasva bhārata
antavanta ime dehā
nityasyoktāḥ śarīriṇaḥ
anāśino ’prameyasya
tasmād yudhyasva bhārata

Palabra por palabra

Synonyms

anta-vantaḥ — perecedero; ime — todos estos; dehāḥ — cuerpos materiales; nityasya — de existencia eterna; uktāḥ — se dice; śarīriṇaḥ — del alma que está dentro del cuerpo; anāśinaḥ — nunca será destruida; aprameyasya — inconmensurable; tasmāt — por consiguiente; yudhyasva — pelea; bhārata — ¡oh, descendiente de Bharata!

anta-vantaḥ — häviv; ime — kõik need; dehāḥ — materiaalsed kehad; nityasya — igavesti eksisteeriv; uktāḥ — öeldakse; śarīriṇaḥ — kehastunud hinge; anāśinaḥ — mida iial ei hävitata; aprameyasya — mõõtmatu; tasmāt — seepärast; yudhyasva — võitle; bhārata — oo, Bharata järglane.

Traducción

Translation

El cuerpo material de la entidad viviente eterna, indestructible e inconmensurable, tiene un final con toda certeza; por lo tanto, pelea, ¡oh, descendiente de Bharata!

Hävitamatu, mõõtmatu ja igavese elusolendi materiaalne keha kohtab kord niikuinii oma lõppu, seepärast võitle, oo, Bharata järglane!

Significado

Purport

  El cuerpo material es perecedero por naturaleza. Puede que perezca inmediatamente, o puede que lo haga al cabo de cien años. Es solo una cuestión de tiempo. No hay ninguna posibilidad de mantenerlo indefinidamente. Pero el alma espiritual es tan diminuta, que ni siquiera puede ser vista por un enemigo, ni qué hablar de ser matada. Como se mencionó en el verso anterior, es tan pequeña, que nadie puede tener ni idea de cómo medir su tamaño. Así que, desde ambos puntos de vista no hay ninguna causa de lamentación, porque a la entidad viviente tal como es no se la puede matar, ni tampoco es posible salvar el cuerpo material por ningún período de tiempo, ni protegerlo permanentemente. La diminuta partícula del espíritu total adquiere este cuerpo material conforme a su trabajo, y, en consecuencia, se debe hacer uso de la observancia de los principios religiosos. En los Vedānta-sūtras, a la entidad viviente se la califica de luz, porque ella es parte integral de la luz suprema. Así como la luz del Sol mantiene al universo entero, así mismo la luz del alma mantiene a este cuerpo material. En cuanto el alma espiritual sale del cuerpo material, el mismo comienza a descomponerse. Por consiguiente, el alma espiritual es lo que mantiene a este cuerpo. El cuerpo en sí carece de importancia. A Arjuna se le aconsejó que peleara y que no sacrificara la causa de la religión por consideraciones materiales relativas al cuerpo.

Materiaalne keha on oma looduselt häviv. Ta võib hävida praegusel hetkel või saja aasta pärast. See on vaid aja küsimus. Pole võimalik, et materiaalne keha eksisteeriks igavesti. Vaimne hing on aga nii väike, et vaenlane ei suudaks seda nähagi, rääkimata selle hävitamisest. Nagu öeldud eelmises värsis, on see nii väike, et keegi ei suuda selle mõõtmeid ettegi kujutada. Seega pole mingit põhjust kurvastada. Elusolendit kui sellist ei saa kunagi hävitada ning materiaalset keha pole ühelgi moel võimalik igavesti säilitada. Vaimse terviku imeväike osake omandab oma materiaalse keha vastavalt oma tegudele, seetõttu on religioossete printsiipide järgimine väga oluline. „Vedānta-sūtras" kirjeldatakse vaimset hinge kui valgust, kuna ta on kõrgeima valguse lahutamatu osake. Nagu päikesevalgus hoiab alal kogu materiaalset universumit, on hinge valgus materiaalse keha alalhoidja. Niipea kui vaimne hing kehast lahkub, hakkab keha lagunema. Seega on keha alalhoidjaks vaimne hing. Keha on iseenesest tähtsusetu. Arjunale soovitati võidelda ja mitte ohverdada religioosseid printsiipe materiaalse, kehalise kasu nimel.