Skip to main content

TEXT 74

TEXT 74

Texto

Tekst

sañjaya uvāca
ity ahaṁ vāsudevasya
pārthasya ca mahātmanaḥ
saṁvādam imam aśrauṣam
adbhutaṁ roma-harṣaṇam
sañjaya uvāca
ity ahaṁ vāsudevasya
pārthasya ca mahātmanaḥ
saṁvādam imam aśrauṣam
adbhutaṁ roma-harṣaṇam

Palabra por palabra

Synonyms

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya dijo; iti — así pues; aham — yo; vāsudevasya — de Kṛṣṇa; pārthasya — y Arjuna; ca — también; mahā-ātmanaḥ — de las grandes almas; saṁvādam — discusión; imam — esto; aśrauṣam — he oído; adbhutam — maravilloso; roma-harṣaṇam — haciendo que el vello se erice.

sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; iti — sel moel; aham — mina; vāsudevasya — Kṛṣṇa; pārthasya — ja Arjuna; ca — samuti; mahā-ātmanaḥ — suure hinge; saṁvādam — vestlust; imam — seda; aśrauṣam — olen kuulnud; adbhutam — imelist; roma-harṣaṇam — pannes ihukarvad püsti seisma.

Traducción

Translation

Sañjaya dijo: He oído así la conversación de dos grandes almas, Kṛṣṇa y Arjuna. Y ese mensaje es tan maravilloso, que tengo el vello erizado.

Sañjaya ütles: Sedasi olen ma kuulnud kahe suure hinge, Kṛṣṇa ja Arjuna vahelist vestlust. Ning selle sõnum on sedavõrd imeline, et mu ihukarvad tõusevad püsti.

Significado

Purport

Al principio del Bhagavad-gītā, Dhṛtarāṣṭra le preguntó a su secretario Sañjaya: «¿Qué pasó en el campo de batalla de Kurukṣetra?». Todo el estudio se le relató a Sañjaya en el corazón por la gracia de su maestro espiritual, Vyāsa. Fue así que él pudo explicar el tema del campo de batalla. La conversación era maravillosa, porque nunca antes se había dado una conversación tan importante entre dos grandes almas, y jamás volvería a darse. Era maravillosa, porque la Suprema Personalidad de Dios le estaba hablando de Sí mismo y Sus energías a la entidad viviente, Arjuna, un gran devoto del Señor. Si seguimos los pasos de Arjuna para entender a Kṛṣṇa, tendremos entonces una vida feliz y triunfal. Sañjaya se dio cuenta de eso, y mientras empezaba a entenderlo, le expuso la conversación a Dhṛtarāṣṭra. Ahora se concluye que donde quiera que estén Kṛṣṇa y Arjuna, está la victoria.

„Bhagavad-gītā" alguses küsis Dhṛtarāṣṭra oma sekretärilt Sañjayalt: „Mis juhtus Kurukṣetra lahinguväljal?" Sañjaya nägi kõike toimuvat oma südames, oma vaimse õpetaja, Vyāsa armust. Sedasi oli ta võimeline kirjeldama lahinguväljal toimunut. Kṛṣṇa ja Arjuna vaheline vestlus oli imeline, sest niivõrd olulist vestlust kahe suure hinge vahel polnud kunagi varem toimunud ega toimu ka tulevikus. See oli imeline, kuna Jumala Kõrgeim Isiksus rääkis Endast ning Oma energiatest elusolendile, Arjunale, Jumala suurele pühendunule. Kui me järgime Kṛṣṇa mõistmiseks Arjuna eeskuju, siis saame me oma elus õnnelikuks ja edukaks. Sañjaya teadvustas seda ning, hakates mõistma vestluse tähendust, andis ta kogu vestluse edasi Dhṛtarāṣṭrale. Siinkohal teeb ta järelduse, et võit on alati Kṛṣṇa ja Arjuna poolel.