Skip to main content

TEXT 70

TEXT 70

Devanagari

Devanagari

आपूर्यमाणमचलप्रतिष्ठं
समुद्रमापः प्रविशन्ति यद्वत् ।
तद्वत्कामा यं प्रविशन्ति सर्वे
स शान्तिमाप्‍नोति न कामकामी ॥ ७० ॥

Text

Tekst

āpūryamāṇam acala-pratiṣṭhaṁ
samudram āpaḥ praviśanti yadvat
tadvat kāmā yaṁ praviśanti sarve
sa śāntim āpnoti na kāma-kāmī
āpūryamāṇam acala-pratiṣṭhaṁ
samudram āpaḥ praviśanti yadvat
tadvat kāmā yaṁ praviśanti sarve
sa śāntim āpnoti na kāma-kāmī

Synonyms

Synonyms

āpūryamāṇam — always being filled; acala-pratiṣṭham — steadily situated; samudram — the ocean; āpaḥ — waters; praviśanti — enter; yadvat — as; tadvat — so; kāmāḥ — desires; yam — unto whom; praviśanti — enter; sarve — all; saḥ — that person; śāntim — peace; āpnoti — achieves; na — not; kāma-kāmī — one who desires to fulfill desires.

āpūryamāṇam — olles alati täidetud; acala-pratiṣṭham — häirimatuses asetsev; samudram — ookeani; āpaḥ — veed; praviśanti — sisenevad; yadvat — nagu; tadvat — nii; kāmāḥ — soovid; yam — kellesse; praviśanti — sisenevad; sarve — kõik; saḥ — see inimene; śāntim — rahu; āpnoti — saavutab; na — ei; kāma-kāmī — see, kes ihaldab oma soovide täitmist.

Translation

Translation

A person who is not disturbed by the incessant flow of desires – that enter like rivers into the ocean, which is ever being filled but is always still – can alone achieve peace, and not the man who strives to satisfy such desires.

Rahu suudab saavutada vaid see inimene, keda ei häiri soovide lakkamatu vool, mis on sarnane igavesti täidetavasse, kuid alati rahulikku ookeani suubuvate jõgedega, mitte aga tema, kes püüab neid soove rahuldada.

Purport

Purport

Although the vast ocean is always filled with water, it is always, especially during the rainy season, being filled with much more water. But the ocean remains the same – steady; it is not agitated, nor does it cross beyond the limit of its brink. That is also true of a person fixed in Kṛṣṇa consciousness. As long as one has the material body, the demands of the body for sense gratification will continue. The devotee, however, is not disturbed by such desires, because of his fullness. A Kṛṣṇa conscious man is not in need of anything, because the Lord fulfills all his material necessities. Therefore he is like the ocean – always full in himself. Desires may come to him like the waters of the rivers that flow into the ocean, but he is steady in his activities, and he is not even slightly disturbed by desires for sense gratification. That is the proof of a Kṛṣṇa conscious man – one who has lost all inclinations for material sense gratification, although the desires are present. Because he remains satisfied in the transcendental loving service of the Lord, he can remain steady, like the ocean, and therefore enjoy full peace. Others, however, who want to fulfill desires even up to the limit of liberation, what to speak of material success, never attain peace. The fruitive workers, the salvationists, and also the yogīs who are after mystic powers are all unhappy because of unfulfilled desires. But the person in Kṛṣṇa consciousness is happy in the service of the Lord, and he has no desires to be fulfilled. In fact, he does not even desire liberation from the so-called material bondage. The devotees of Kṛṣṇa have no material desires, and therefore they are in perfect peace.

Ehkki tohutu ookean on alati vett täis, voolab sinna pidevalt, eriti vihmastel aastaaegadel vett juurde. Kuid ookean jääb sellegipoolest samaks, see ei lase end häirida ega tõuse üle oma kallaste. Sama kehtib ka kõrvalekaldumatult Kṛṣṇa teadvuses viibiva inimese kohta. Nii kaua kui elusolend omab materiaalset keha, ei lakka keha soovid meelelisteks naudinguteks. Pühendunu ei lase aga end nendest soovidest häirida, sest ta on alati täielikult rahuldatud. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei vaja midagi, sest Jumal hoolitseb kõikide tema materiaalsete vajaduste rahuldamise eest. Seega on ta nagu ookean – iseeneses rahulduv. Temasse võivad voolata erinevad ihad, samamoodi nagu jõed voolavad ookeani, kuid ta on kindel oma tegevustes ning meeleliste naudingute soovid ei eksita teda vähimalgi määral. Kṛṣṇa teadvuses viibimise tundemärgiks ongi see, et inimesest on kadunud kalduvus meeli rahuldada, ehkki iseenesest soov materiaalseteks meelelisteks naudinguteks on endiselt olemas. Kuna pühendunu on rahuldatud Jumala transtsendentaalse armastusliku teenimise läbi, suudab ta jääda häirimatuks nagu ookean ning nautida täielikku rahu. Seevastu need, kes püüdlevad vabanemise poole, ja seda enam need, kes ihaldavad materiaalset edu, ei saavuta kunagi rahu. Enese heaolu nimel töötajad, lunastuseotsijad ja ka joogid, kes ihaldavad müstilisi võimeid, on õnnetud oma rahuldamata soovide tõttu. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene on õnnelik Jumala teenimisest ning tal ei ole mingeid soove, mille rahuldamist ta ihaldaks. Õigupoolest ei ihka ta isegi mitte vabanemist nendest niinimetatud materiaalsetest köidikutest. Kṛṣṇa pühendunutel pole mingeid materiaalseid soove ning seetõttu viibivad nad täielikus rahus.