TEXT 6

Texte

Tekst

na caitad vidmaḥ kataran no garīyo
yad vā jayema yadi vā no jayeyuḥ
yān eva hatvā na jijīviṣāmas
te ’vasthitāḥ pramukhe dhārtarāṣṭrāḥ

Synonyms

na: non plus; ca: aussi; etat: ce; vidmaḥ: nous savons; katarat: qui; naḥ: pour nous; garīyaḥ: mieux; yat vā: soit que; jayema: nous vainquions; yadi: si; vā: ou; naḥ: nous; jayeyuḥ: ils vainquent; yān: ceux qui; eva: certes; hatvā: en tuant; na: jamais; jijīviṣāmaḥ: nous ne voudrions vivre; te: eux tous; avasthitāḥ: sont situés; pramukhe: sur le front; dhārtarāṣṭrāḥ: les fils de Dhṛtarāṣṭra.

na — ei; ca — samuti; etat — seda; vidmaḥ — me teame; katarat — kumb; naḥ — meie jaoks; garīyaḥ — parem; yat vā — kas; jayema — meie võime alistada; yadi — kui; vā — või; naḥ — meid; jayeyuḥ — nemad alistavad; yān — need, kes; eva — kindlasti; hatvā — tappes; na — mitte kunagi; jijīviṣāmaḥ — meie tahaksime elada; te — kõik nad; avasthitāḥ — asetsevad; pramukhe — ees; dhārtarāṣṭrāḥ — Dhṛtarāṣṭra pojad.

Translation

J’ignore s’il vaut mieux les vaincre ou être par eux vaincu. En tuant les fils de Dhṛtarāṣṭra, je perdrai le goût de vivre; et pourtant, les voici maintenant alignés devant nous sur ce champ de bataille.

Samuti ei tea me, mis oleks parem – kas see, kui meie alistame neid või nemad meid. Kui me tapame Dhṛtarāṣṭra pojad, peaks meil pärast seda olema ükskõik, kas elada või surra. Ja ometigi seisavad nad praegu meie ees lahinguväljal.

Purport

Bien que le devoir du kṣatriya lui commande de se battre, Arjuna ne sait s’il faut risquer d’inutiles violences ou, au contraire, s’abstenir de lutter et vivre de mendicité – car à moins de vaincre ses ennemis, il n’aura aucun autre moyen de subsistance. Le succès n’est d’ailleurs pas acquis, puisque l’un et l’autre camp sont en mesure de l’emporter. Et même si la victoire attend ceux dont la cause est juste, quelle douleur de vivre sans les fils de Dhṛtarāṣṭra, morts au combat. La victoire ne serait finalement qu’une sorte de défaite. Ces réflexions d’Arjuna prouvent qu’il est non seulement un très grand dévot du Seigneur, mais encore quelqu’un de profondément éclairé et de parfaitement maître de son mental et de ses sens. Son désir de vivre de mendicité, alors qu’il est de sang royal, est une autre marque de son détachement. L’authenticité de sa vertu est bien réelle. Toutes ces qualités, jointes à sa foi dans les enseignements du Seigneur (son maître spirituel), le prouvent. Arjuna est donc parfaitement digne de la libération. À moins de se rendre maître des sens, on n’a aucune chance de s’élever au niveau de la connaissance; et sans connaissance et dévotion, il est impossible d’accéder à la libération. Or, outre ses mérites exceptionnels en ce qui concerne ses relations matérielles, Arjuna possède toutes ces qualités spirituelles.

Ehkki võitlemine on kṣatriyate kohus, ei teadnud Arjuna kas tal oleks õigem võidelda, riskides põhjustada soovimatut vägivalda, või peaks ta lahingust loobuma ja elama oma ülejäänud elu kerjates. Kui ta vaenlast ei alista, jääb kerjamine talle ainsaks enese ülalpidamise võimaluseks. Samuti ei olnud ta kindel oma võidus, kuna võiduni olid võimelised jõudma mõlemad pooled. Ja isegi siis, kui võit oleks olnud nende poolel (nende lahingusse astumine oli ju põhjendatud), oleks tal ilma Dhṛtarāṣṭra poegadeta väga raske olnud edasi elada. Sedasi oleks ka võit olnud tema poolele omamoodi kaotus. Kõik need arutlused kinnitavad, et Arjuna ei olnud mitte üksnes suur Jumala pühendunu, vaid omas ka rohkeid teadmisi ning täielikku kontrolli oma mõistuse ja meelte üle. Tema soov elada kerjates, ehkki ta oli sündinud kuninglikus perekonnas, on veel üks märk tema loobumuslikkusest. Nagu need omadused ja usk Śrī Kṛṣṇa, tema vaimse õpetaja sõnadesse näitavad, oli ta igas suhtes vooruslik inimene. Järelikult oli Arjuna vabanemiseks valmis. Enne kui meeled ei asu inimese kontrolli all, pole tal mingit võimalust jõuda teadmiste tasandile ning ilma teadmiste ja pühendumuseta ei saa keegi saavutada vabanemist. Arjunal olid lisaks tohututele materiaalsetele võimetele olemas ka kõik eespool nimetatud omadused.