Skip to main content

TEXTS 6-7

TEXTS 6-7

Texte

Tekst

mahā-bhūtāny ahaṅkāro
buddhir avyaktam eva ca
indriyāṇi daśaikaṁ ca
pañca cendriya-gocarāḥ
mahā-bhūtāny ahaṅkāro
buddhir avyaktam eva ca
indriyāṇi daśaikaṁ ca
pañca cendriya-gocarāḥ
icchā dveṣaḥ sukhaṁ duḥkhaṁ
saṅghātaś cetanā dhṛtiḥ
etat kṣetraṁ samāsena
sa-vikāram udāhṛtam
icchā dveṣaḥ sukhaṁ duḥkhaṁ
saṅghātaś cetanā dhṛtiḥ
etat kṣetraṁ samāsena
sa-vikāram udāhṛtam

Synonyms

Synonyms

mahā-bhūtāni: les grands éléments; ahaṅkāraḥ: le faux ego; buddhiḥ: l’intelligence; avyaktam: le non-manifesté; eva: certes; ca: aussi; indriyāṇi: sens; daśa ekam: les onze; ca: aussi; pañca: les cinq; ca: aussi; indriya-gocarāḥ: objets des sens; icchā: le désir; dveṣaḥ: la haine; sukham: le bonheur; duḥkham: le malheur; saṅghātaḥ: l’agrégat; cetanā: les symptômes de la vie; dhṛtiḥ: la conviction; etat: tout ceci; kṣetram: le champ d’action; samāsena: en résumé; sa-vikāram: avec les interactions; udāhṛtam: exemplifié.

mahā-bhūtāni — põhielemendid; ahaṅkāraḥ — vale ego; buddhiḥ — arukus; avyaktam — mitteavaldunu; eva — kindlasti; ca — samuti; indriyāṇi — meeled; daśa-ekam — üksteist; ca — samuti; pañca — viis; ca — samuti; indriya-go-carāḥ — meelte ihaldusobjektid; icchā — iha; dveṣaḥ — viha; sukham — õnn; duḥkham — ahastus; saṅghātaḥ — kogum; cetanā — elu tunnused; dhṛtiḥ — veendumus; etat — kõik see; kṣetram — tegevusväli; samāsena — kokkuvõttes; sa-vikāram — vastasmõjudega; udāhṛtam — on näiteks.

Translation

Translation

Le champ d’action comprend, en résumé, l’ensemble des cinq grands éléments, le faux ego, l’intelligence, le non-manifesté, les dix organes sensoriels, le mental, les cinq objets des sens, et leur agrégat. Le désir et l’aversion, la joie et la peine, les symptômes de la vie et les convictions relèvent pour leur part des interactions du champ.

Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus, materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus – kõik see moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.

Purport

Purport

Selon les grands sages, les hymnes védiques et les aphorismes du Vedānta-sūtra, le monde est constitué de terre, d’eau, de feu, d’air et d’éther, qu’on appelle les cinq grands éléments (le mahā-bhūta). On trouve ensuite le faux ego, l’intelligence, les trois modes d’influence de la nature matérielle à l’état non manifesté, les cinq organes de perception des sens par lesquels nous acquérons la connaissance (le nez, la langue, les yeux, la peau et les oreilles), et les cinq organes d’action (la bouche, les jambes, les bras, l’anus et les organes génitaux). Au-delà des sens se trouve le mental, qu’on appelle aussi sens interne, ou onzième sens, puis les cinq sortes d’objets des sens: l’odeur, le goût, la forme, le toucher et le son. L’agrégat, c’est-à-dire l’ensemble de ces vingt-quatre éléments, constitue ce qu’on appelle le champ d’action, dont l’étude analytique permet d’acquérir une compréhension solide.

Le désir et l’aversion, ainsi que la joie et la peine, sont les manifestations des cinq grands éléments du corps physique, les produits de leurs interactions. Les symptômes de la vie, que sont la conscience et la conviction, sont des manifestations du corps subtil – le mental, l’intelligence et le faux ego. Ces éléments subtils sont également inclus dans le champ d’action.

Kõikidest suurte tarkade kinnitustest, vedalikest hümnidest ja „Vedānta- sūtra" aforismidest võime teha selle maailma komponentide kohta järgmise järelduse. Esiteks eksisteerivad maa, vesi, tuli, õhk ja eeter. Need on viis põhielementi, mida kokku nimetatakse mahā-bhūtaks. Neile järgnevad vale ego, arukus ning materiaalse maailma kolm guṇat mitteavaldunud kujul. Neile järgnevad omakorda viis teadmiste omandamist võimaldavat meelt: silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk; ning viis tegutsemismeelt: hääl, jalad, käed, pärak ning suguelundid. Meeltest kõrgemale jääb mõistus, mida võib nimetada sisemiseks meeleks. Seega eksisteerib mõistusega kokku üksteist meelt. Samuti eksisteerib viis meelte ihaldusobjekti: lõhn, maitse, kuju, puudutus ning heli. Kokku nimetatakse neid kahtekümmet nelja elementi tegevusväljaks. Kui inimene asub neid kahtekümmet nelja elementi analüütiliselt uurima, võib ta väga hästi aru saada, milline on tegevusvälja olemus. Samuti eksisteerivad iha, viha, õnn ja ahastus, mis on viie põhielemendi vastastikuste mõjude avaldumised jämedakoelises kehas. Elu tunnused, mida esindab teadvus, ning veendumused, on peenekoelise keha – s.o. mõistuse, ego ja arukuse – avaldumised. Ka need peenekoelised elemendid loetakse tegevusvälja hulka.

Les cinq grands éléments (mahā-bhūta) sont une représentation grossière du faux ego, qui à son tour représente le premier stade du faux ego techniquement appelé « conception matérielle de la vie », ou tāmasa-buddhi, l’intelligence dans l’ignorance. Ceci représente ensuite l’état dit non manifesté des trois modes d’influence de la nature matérielle, le pradhāna.

Viis põhielementi on vale ego jämedakoeline avaldumine, mis omakorda esindab vale ego algstaadiumit, mida tähistatakse terminiga „materialistlik kontseptsioon" ehk tāmasa-buddhi (teadmatuse mõju all olev arukus). See esindab aga omakorda materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul. Materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul nimetatakse pradhānaks.

Pour connaître en détail ces vingt-quatre éléments et leurs interactions, dont la Bhagavad-gītā ne donne ici qu’un simple aperçu, il faut étudier en profondeur cette philosophie.

See, kes tahab omandada üksikasjalikud teadmised neist kahekümne neljast elemendist ja nende vastastikustest mõjudest, peaks uurima filosoofiat detailsemalt. „Bhagavad-gītās" tuuakse ära ainult üldistav kokkuvõte.

Le corps, qui est la somme de tous ces éléments réunis, traverse six étapes: il naît, grandit, se stabilise, se reproduit, dépérit pour finalement mourir. Le kṣetra, le champ, est par conséquent matériel et impermanent, contrairement au kṣetra-jña, le connaissant du champ, son possesseur.

Keha on kõikide nende tegurite esindaja ning see allub kuuele muutusele: keha sünnib, kasvab, säilib teatud aja jooksul, loob kõrvalsaadusi, seejärel kängub ning lõpuks hävib. Seepärast on tegevusväli ajalik, materiaalne nähtus. Tegevusvälja tundja ja omaniku ehk kṣetra-jña olemus on aga teistsugune.