Skip to main content

TEXT 28

TEXT 28

Tekst

Texto

śubhāśubha-phalair evaṁ
mokṣyase karma-bandhanaiḥ
sannyāsa-yoga-yuktātmā
vimukto mām upaiṣyasi
śubhāśubha-phalair evaṁ
mokṣyase karma-bandhanaiḥ
sannyāsa-yoga-yuktātmā
vimukto mām upaiṣyasi

Synonyms

Palabra por palabra

śubha — soodsatest; aśubha — ja ebasoodsatest; phalaiḥ — tulemustest; evam — sedasi; mokṣyase — sa vabaned; karma — töö; bandhanaiḥ — köidikuist; sannyāsa — loobumuse; yoga — jooga; yukta-ātmā — olles kinnitanud mõistuse häirimatult; vimuktaḥ — vabastatud; mām — Minu juurde; upaiṣyasi — sa jõuad.

śubha — de los auspiciosos; aśubha — y de los desfavorables; phalaiḥ — resultados; evam — así pues; mokṣyase — te librarás; karma — del trabajo; bandhanaiḥ — del cautiverio; sannyāsa — de la renunciación; yoga — el yoga; yukta-ātmā — teniendo la mente puesta firmemente en; vimuktaḥ — liberado; mām — a Mí; upaiṣyasi — llegarás.

Translation

Traducción

Sel moel vabaned sa töö köidikuist ning selle nii soodsatest kui ebasoodsatest tulemustest. Kinnitanud loobumuse põhimõtte järgi oma mõistuse Minule, saavutad sa vabanemise ning tuled Minu juurde.

De ese modo te librarás del cautiverio del trabajo y sus resultados auspiciosos y desfavorables. Con la mente fija en Mí y siguiendo ese principio de renunciación, te liberarás y vendrás a Mí.

Purport

Significado

Inimest, kes tegutseb Kṛṣṇa teadvuses kõrgemapoolse juhendamise all, nimetatakse yuktaks. Tehniline termin sellise teguviisi tähistamiseks on yukta-vairāgya. Rūpa Gosvāmī selgitab seda „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (2.255) järgmiselt:

Aquel que actúa con conciencia de Kṛṣṇa bajo una dirección superior, se conoce como yukta. El término técnico es yukta-vairāgya. Esto lo explica más ampliamente Rūpa Gosvāmī, de la siguiente manera:

anāsaktasya viṣayān
yathārham upayuñjataḥ
nirbandhaḥ kṛṣṇa-sambandhe
yuktaṁ vairāgyam ucyate
anāsaktasya viṣayān
yathārham upayuñjataḥ
nirbandhaḥ kṛṣṇa-sambandhe
yuktaṁ vairāgyam ucyate

(Bhakti-rasāmṛta-sindhu, 1.2.255)

(Bhakti-rasāmṛta-sindhu, 1.2.255)

Rūpa Gosvāmī ütleb, et nii kaua kui me viibime selles materiaalses maailmas, oleme me sunnitud ka tegutsema. Me ei saa tegevustest loobuda, ent kui me töötame, ohverdamaks oma tegude viljad Kṛṣṇale, siis nimetatakse seda yukta-vairāgyaks. See on tegelik loobumus ning sel viisil puhastame me oma mõistuse peeglit. Kui selliselt toimiv inimene vähehaaval vaimse teadvustamise suunas edasi areneb, siis alistub ta lõpuks täielikult Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Seetõttu saavutab ta lõpuks vabanemise, mille läbi ta ei liitu mitte brahmajyotiga, vaid läheb Kõigekõrgema Jumala planeedile. Seda kinnitatakse siin selgelt sõnadega mām upaiṣyasi, mis tähendavad „ta tuleb Minu juurde". Ta läheb tagasi koju, Jumala juurde. Eksisteerib viis erinevat vabanemise tasandit, ning siin täpsustakse, et pühendunu, kes on kogu oma elu elanud Kõigekõrgema Jumala juhenduste kohaselt, on arenenud tasandini, millelt ta võib pärast praegusest kehast lahkumist minna tagasi Jumala juurde ning suhelda otseselt Kõigekõrgema Jumalaga.

Rūpa Gosvāmī dice que, mientras nos encontremos en este mundo material, tenemos que actuar; no podemos dejar de hacerlo. Por consiguiente, si las acciones se llevan a cabo y los frutos se le dan a Kṛṣṇa, eso se denomina yukta-vairāgya. Esas actividades, verdaderamente situadas en el plano de la renunciación, limpian el espejo de la mente, y mientras el ejecutor va progresando en lo que se refiere a la iluminación espiritual, se vuelve completamente entregado a la Suprema Personalidad de Dios. De modo que, al final se libera, y su liberación también se especifica. Por medio de esa liberación él no se vuelve uno con el brahma-jyotir, sino que más bien entra en el planeta del Señor Supremo. Ello se menciona aquí claramente: mām upaiṣyasi, «él viene a Mí», de vuelta al hogar, de vuelta a Dios. Hay cinco etapas diferentes de liberación, y acá se especifica que el devoto que siempre ha vivido aquí bajo la dirección del Señor Supremo, tal como ya se dijo, ha evolucionado hasta el punto en que, al abandonar el cuerpo, puede ir de vuelta a Dios y tener directamente la compañía del Señor Supremo.

Igaüks, kes soovib pühendada oma elu üksnes Jumala teenimisele, on tegelikult sannyāsī. Selline inimene peab end alati Jumala igaveseks teenriks, kes sõltub üksnes Jumala tahtest. Kõik, mida ta teeb, on tehtud Jumala heaks. Ükskõik, millist tegevust ta ka sooritab, sooritab ta seda Jumala teenimisena. Ta ei pööra tähelepanu „Vedades" mainitud karmalistele tegevustele või ettekirjutatud kohustustele. Tavalised inimesed on kohustatud täitma „Vedades" nimetatud ettekirjutatud kohustusi, kuid ehkki pidevalt Jumalat teeniv puhas pühendunu võib vahel näida tegutsevat nendele vedalikele kohustustele vastukäivalt, pole see tegelikult nii.

Todo aquel que no tenga ningún otro interés más que el de dedicar su vida al servicio del Señor es de hecho un sannyāsī. Esa persona siempre se considera un sirviente eterno que depende de la voluntad suprema del Señor. Así pues, todo lo que ella hace es por el bien del Señor. Cualquier acción que ella realiza, la realiza como servicio al Señor. Esa persona no le presta mucha atención a las actividades fruitivas o a los deberes prescritos que se mencionan en los Vedas. Las personas ordinarias tienen la obligación de ejecutar los deberes prescritos que se mencionan en los Vedas, pero aunque el devoto puro que está totalmente dedicado al servicio del Señor, puede que en ocasiones parezca ir en contra de los deberes védicos prescritos, en realidad no es así.

Seepärast ütlevad vaiṣṇava traditsiooni autoriteedid, et isegi kõige targemad inimesed ei suuda mõista puhta pühendunu plaane ja tegevusi – tāṅra vākya, kriyā, mudrā vijñeha, nā bujhaya („Caitanya-caritāmṛta", Madhya 23.39). Inimest, kes on alati hõivatud Jumala teenimisega või kes pidevalt mõtleb ja planeerib, kuidas Jumalat teenida, tuleb pidada juba hetkel täielikult vabanenud isiksuseks, kes pöördub tulevikus kindlasti tagasi koju, Jumala juurde. Ta on igasugusest materialistlikust kriitikast kõrgemal seisev, täpselt samamoodi nagu Kṛṣṇa seisab igasugusest kriitikast kõrgemal.

Las autoridades vaiṣṇavas dicen, en consecuencia, que ni siquiera la persona más inteligente de todas puede entender los planes y las actividades de un devoto puro. Las palabras exactas con las que se indica eso, son: tāṅra vākya, kriyā, mudrā vijñeha nā bujhāya (Cc. Madhya 23.39). A la persona que siempre está dedicada de ese modo al servicio del Señor o que siempre está pensando y planeando cómo servir al Señor, se la debe considerar completamente liberada en el presente, y en el futuro su ida al hogar, de vuelta a Dios, está garantizada. Dicha persona está por encima de toda crítica materialista, tal como Kṛṣṇa está por encima de toda crítica.