Skip to main content
Library » Bhagavad-gītā nii nagu see on » TEINE PEATÜKK

TEXT 31

STIH 31

Tekst

Tekst

sva-dharmam api cāvekṣya
na vikampitum arhasi
dharmyād dhi yuddhāc chreyo ’nyat
kṣatriyasya na vidyate
sva-dharmam api cāvekṣya
na vikampitum arhasi
dharmyād dhi yuddhāc chreyo ’nyat
kṣatriyasya na vidyate

Synonyms

Synonyms

sva-dharmam — oma religioosseid printsiipe; api — samuti; ca — tõepoolest; avekṣya — arvestades; na — mitte kunagi; vikampitum — kõhklema; arhasi — sa väärid; dharmyāt — religioossete printsiipide nimel; hi — tõepoolest; yuddhāt — kui võitlemine; śreyaḥ — parem tegevus; anyat — mõni teine; kśatriyasya — kṣatriyale kuuluv; na — ei; vidyate — eksisteerib.

sva-dharmam – vlastita religijska načela; api – također; ca – doista; avekṣya – uzimajući u obzir; na – nikada; vikampitum – da se dvoumiš; arhasi – priliči ti; dharmyāt – za religijska načela; hi – doista; yuddhāt – od borbe; śreyaḥ – bolja djelatnost; anyat – bilo koja druga; kṣatriyasya – za kṣatriyu; na – ne; vidyate – postoji.

Translation

Translation

Arvestades sinu kohustusi kṣatriyana, peaksid sa teadma, et sinu jaoks pole paremat tegevust kui religioossete printsiipide nimel võitlemine ning seega pole sul vähimatki põhjust kõhkluseks.

Uzimajući u obzir dužnost koju imaš kao kṣatriya, trebao bi znati da za tebe nema bolje djelatnosti od borbe utemeljene na religijskim načelima. Stoga se ne bi trebao dvoumiti.

Purport

Purport

Neljast sotsiaalsest staatusest ühiskonnas nimetatakse teist, kelle ülesandeks on õiglane juhtimine, kṣatriyateks. Kṣat tähendab „valu". Kṣatriya tähenduseks on „ülekohtu eest kaitsja" (trāyate tähendab „millegi eest kaitsma"). Kṣatriya läbib sõjalise ettevalmistuse tavaliselt järgmisel moel: ta läheb metsa, et võidelda mõõka kasutades tiigriga üks ühe vastu. Kui kṣatriya tiigri tapab, antakse kuninglik korraldus tiigri keha põletamise läbi ohverdada. Kṣatriyatest kuningad Jaipuri osariigis järgivad seda traditsiooni seniajani. Kṣatriyatele antakse spetsiaalne väljaõpe võitlemises ja tapmises, sest mõnikord on vägivalla rakendamine religioossete printsiipide nimel vajalik. Seepärast ei eeldata kṣatriyalt kunagi sannyāsa ehk loobumusliku elu ettekirjutuste omaksvõttu. Vägivallast hoidumine poliitikas võib olla kasulik diplomaatilistel kaalutlustel, kuid see ei saa kunagi olla põhimõte. Religioossetes seaduseraamatutes kirjutatakse:

SMISAO: Od četiri staleža društvenoga poretka drugi se stalež, zadužen za pravilno vladanje društvom, naziva kṣatriya. Kṣat znači povrijediti. Onaj tko štiti od povreda naziva se kṣatriya (trāyate znači pružiti zaštitu). Ranije su se kṣatriye učili ubijati u šumi. Otišli bi u šumu i izazvali tigra licem u lice, boreći se mačem protiv njega. Kad bi ga ubili, kremirali bi tigra uz kraljevski obred. Taj sustav čak i danas slijede kraljevi države Jaipur. Kṣatriye posebno uče izazivati i ubijati, jer je religijsko nasilje ponekad nužno. Stoga nikada ne bi trebali neposredno prihvatiti sannyāsu ili red odricanja. Nenasilje u politici može biti stvar diplomacije, ali nikada nije čimbenik ili načelo. U religijskim je zakonicima rečeno:

āhaveṣu mitho ’nyonyaṁ
jighāṁsanto mahī-kṣitaḥ
yuddhamānāḥ paraṁ śaktyā
svargaṁ yānty aparāṅ-mukhāḥ
āhaveṣu mitho ’nyonyaṁ
jighāṁsanto mahī-kṣitaḥ
yuddhamānāḥ paraṁ śaktyā
svargaṁ yānty aparāṅ-mukhāḥ
yajñeṣu paśavo brahman
hanyante satataṁ dvijaiḥ
saṁskṛtāḥ kila mantraiś ca
te ’pi svargam avāpnuvan
yajñeṣu paśavo brahman
hanyante satataṁ dvijaiḥ
saṁskṛtāḥ kila mantraiś ca
te ’pi svargam avāpnuvan

„Kuningas või kṣatriya, kes võitleb lahinguväljal teise, teda kadestava kuninga vastu, võib pärast surma jõuda taevalikele planeetidele täpselt samamoodi nagu sinna jõuavad ohverdustules loomi ohverdavad brāhmaṇad." Religioossete printsiipide nimel lahinguväljal teise inimese tapmist või ohverdustules loomade ohverdamist ei saa sugugi vägivallaaktideks pidada, sest neid tegevusi sooritatakse religioossete printsiipide nimel ning seega toovad need kasu kõikidele asjaosalistele. Ohverdustules ohverdatud loom omandab järgmises elus koheselt inimkeha, jättes läbimata pika evolutsiooniprotsessi, mis muidu oleks paratamatu, ning kṣatriyad, kes hukkuvad lahinguväljal, jõuavad samadele taevalikele planeetidele, kuhu ohverduste läbi jõuavad brāhmaṇad.

„Kada kralj ili kṣatriya pogine na bojnom polju u borbi protiv drugoga kralja, koji mu zavidi, zaslužuje da dostigne rajske planete, kao i brāhmaṇa koji rajske planete dostiže prinošenjem životinja u žrtvenu vatru." Tako se ubijanje na bojnom polju na temelju religijskih načela i ubijanje životinja u žrtvenoj vatri ne smatraju djelima nasilja, jer svatko ima dobrobit od religijskih načela na temelju kojih se čine takva djela. Žrtvovana životinja odmah dobiva ljudski oblik života i ne mora se podvrći postupnom procesu evolucije prelazeći iz jednoga oblika u drugi, a kṣatriye ubijeni na bojnom polju dostižu rajske planete, kao i brāhmaṇe koji dostižu rajske planete izvođenjem žrtvovanja.

Eksisteerib kaht laadi sva-dharmasid ehk eriomaseid kohustusi. Seni, kuni inimene ei ole veel jõudnud vabanemiseni, tuleb tal vabanemise saavutamiseks täita oma kehast tulenevaid kohustusi ning teha seda vastavuses religioossete printsiipidega. Kui inimene saavutab vabanemise, muutub tema sva-dharma – eriomane kohustus – vaimseks, materiaalse kehaga seotud kontseptsioonidest kõrgemalseisvaks. Elu kehaliste arusaamade tasandil eksisteerivad nii brāhmaṇate kui kṣatriyate jaoks erinevad kohustused ning need kohustused on vältimatud. Sva-dharma on Jumala poolt antud ettekirjutus, mida selgitatakse täpsemalt neljandas peatükis. Kehalisel tasandil nimetatakse sva-dharmat varṇāśrama-dharmaks ehk inimese vahendiks vaimse mõistmise saavutamisel. Inimtsivilisatsioon algab tegelikult alles varṇāśrama-dharma tasandil, kus täidetakse omandatud keha guṇade poolt seatud kohustusi. Oma eriomaste kohustuste täitmine, ükskõik, millisel tegevusalal, vastavuses kõrgemate autoriteetide korraldustega, tõstab inimese elu kõrgemale tasandile.

Postoje dvije vrste sva-dharme, propisanih dužnosti. Sve dok osoba nije oslobođena mora izvršavati dužnosti svoga tijela u skladu s religijskim načelima kako bi dostigla oslobođenje. Kad dostigne oslobođenje, njezina sva-dharma – propisana dužnost – postaje duhovna i ne temelji se na materijalnom tjelesnom shvaćanju. U tjelesnom shvaćanju života brāhmaṇe i kṣatriye imaju posebne dužnosti i takve su dužnosti neizbježne. Sva-dharmu je odredio Gospodin, što će biti objašnjeno u četvrtom poglavlju. Na tjelesnoj se razini sva-dharma naziva varṇāśrama-dharma, odskočna daska za dostizanje duhovnog razumijevanja. Ljudska civilizacija počinje stadijem varṇāśrama-dharme ili propisanih dužnosti koje odgovaraju posebnim guṇama prirode, pod čijim se utjecajem nalazi dobiveno tijelo. Obavljanje takvih dužnosti na bilo kojem polju djelovanja u skladu s naredbama viših autoriteta uzdiže osobu na viši životni položaj.