Skip to main content

TEXTS 32-35

제32~35절

Tekst

원문

kiṁ no rājyena govinda
kiṁ bhogair jīvitena vā
yeṣām arthe kāṅkṣitaṁ no
rājyaṁ bhogāḥ sukhāni ca
낌 노 라졔나 고빈다 kiṁ no rājyena govinda
낌 보가이르 지비떼나 바 kiṁ bhogair jīvitena vā
예샴 아르테 깡쉬땀 노 yeṣām arthe kāṅkṣitaṁ no
라쟘 보가 수카니 짜 rājyaṁ bhogāḥ sukhāni ca
ta ime ’vasthitā yuddhe
prāṇāṁs tyaktvā dhanāni ca
ācāryāḥ pitaraḥ putrās
tathaiva ca pitāmahāḥ
따 이메’바스티따 윧데 ta ime ’vasthitā yuddhe
쁘라남스 땩뜨바 다나니 짜 prāṇāṁs tyaktvā dhanāni ca
아짜리아 삐따라 뿌뜨라스 ācāryāḥ pitaraḥ putrās
따타이바 짜 삐따마하하 tathaiva ca pitāmahāḥ
mātulāḥ śvaśurāḥ pautrāḥ
śyālāḥ sambandhinas tathā
etān na hantum icchāmi
ghnato ’pi madhusūdana
마뚤라 스바슈라 빠우뜨라하 mātulāḥ śvaśurāḥ pautrāḥ
샬라 삼반디나스따타śyālāḥ sambandhinas tathā
에딴나 한뚜밋차미 etān na hantum icchāmi
그나또’삐 마두수다나 ghnato ’pi madhusūdana
api trailokya-rājyasya
hetoḥ kiṁ nu mahī-kṛte
nihatya dhārtarāṣṭrān naḥ
kā prītiḥ syāj janārdana
아삐 뜨라일로꺄-라쟈샤 api trailokya-rājyasya
헤또 낌 누 마히-끄리떼 hetoḥ kiṁ nu mahī-kṛte
니하땨 다르따라쉬뜨란나하 nihatya dhārtarāṣṭrān naḥ
까 쁘리띠 샤자나르다나 kā prītiḥ syāj janārdana

Synonyms

동의어

kim — mis kasu; naḥ — meile; rājyena — on kuningriigist; govinda — oo, Kṛṣṇa; kim — mis; bhogaiḥ — naudinguga; jīvitena — elades; — kumbki; yeṣām — kellest; arthe — heaks; kāṅkṣitam — on ihaldatud; naḥ — meie poolt; rājyam — kuningriik; bhogāḥ — materiaalne nauding; sukhāni — kogu õnn; ca — samuti; te — kõik nad; ime — need; avasthitāḥ — asetsevad; yuddhe — sellel lahinguväljal; prāṇān — elusid; tyaktvā — loovutades; dhanāni — rikkusi; ca — samuti; ācāryāḥ — õpetajad; pitaraḥ — isad; putrāḥ — pojad; tathā — samuti nagu; eva — kindlasti; ca — samuti; pitāmahāḥ — vanaisad; mātulāḥ — emapoolsed onud; śvaśurāḥ — äiad; pautrāḥ — poja- ja tütrepojad; śyālāḥ — naiste vennad; sambandhinaḥ — sugulased; tathā — samuti nagu; etān — kõiki neid; na — mitte kunagi; hantum — tappa; icchāmi — ma soovin; ghnataḥ — olla tapetud; api — isegi; madhusūdana — oo, deemon Madhu tapja (Kṛṣṇa); api — isegi kui; trai-lokya — kolme maailma; rājyasya — kuningriigi nimel; hetoḥ — vahetusena; kim nu — rääkimatagi sellest; mahī-kṛte — Maa nimel; nihatya — tappes; dhārtārāṣṭrān — Dhṛtarāṣṭra pojad; naḥ — meie; — mis; prītiḥ — nauding; syāt — saab olla; janārdana — oo, kõikide elusolendite alalhoidja.

낌: 무슨 소용, 나하: 우리에게, 라졔나: 왕국이, 고빈다: 오 끄리쉬나여, 낌: 무엇, 보가이히: 즐거움, 지비떼나: 살아있는, 바: 어느 것이나, 예샴: 누구의, 아르테: 위하여, 깡쉬땀: 바라는, 나하: 우리에 의해, 라쟘: 왕국, 보가하: 물질적 즐거움, 수카니: 모든 행복, 짜: 또한: 떼: 그들 모두, 이메: 이것들, 아바스티따: 위치한, 윧데: 이 전쟁터에서, 쁘라난: 살아가다, 땩뜨바: 버리다, 다나니: 부(富), 짜: 또한, 아짜리아하: 스승들, 삐따라하: 아버지들, 뿌뜨라하: 여러 아들, 따타: 마찬가지로, 에바: 확실히, 짜: 또한, 삐따마하: 할아버지들, 마뚤라하: 외삼촌들, 스바슈라하: 장인들, 빠우뜨라하: 손자들, 샬라하: 아내의 형제들, 삼반디나하: 친척들, 따타: 뿐만 아니라, 에딴: 이 모든 것, 나: 결코, 한뚬: 죽이다, 이차미: 나는 원한다, 그나따하: 죽임을 당하는, 아삐:심지어: 마두수다나: 오 악마 마두를 죽이신 분이시여(끄리쉬나), 아삐: 설령, 뜨라이-로꺄: 삼계(三界)에서, 라쟈샤: 왕국을 위해, 헤또호: 댓가로, 낌 누: 말할 것도 없이, 마히-끄리떼: 이 지구를 위하여, 니하땨: 죽임으로써, 다르따라쉬뜨란: 드리따라쉬뜨라의 아들들, 나하: 우리의, 까: 무슨, 쁘리띠히: 즐거움, 샷: 있을 것인가, 자나르다나: 오 모든 생명체의 유지자여.

Translation

번역

Oo, Govinda, mis kasu on meile kuningriigist, õnnest või elust endastki, kui kõik need, kelle jaoks me võime seda kõike soovida, on nüüd rivistunud siia lahinguväljale? Oo, Madhusūdana, nüüd, mil õpetajad, isad, pojad, vanaisad, emapoolsed onud, võõrasisad, pojapojad, naiste vennad ja kõik teised sugulased seisavad minu ees ja on valmis loobuma oma elust ja varandusest, miks peaksin ma tahtma neid tappa, isegi kui nad vastasel juhul tapaksid mind? Oo, kõigi elusolendite alalhoidja, ma pole valmis nendega võitlema, ka mitte kolme maailma, rääkimata siis Maa nimel. Mis rõõmu saab meile pakkuda Dhṛtarāṣṭra poegade tapmine?

오 고빈다, 왕국과 행복, 그리고 삶 그 자체조차 이 전쟁의 대가로 얻어야 한다면 이 모든 것이 우리에게 무슨 소용이 있습니까? 오 마두수다나, 스승들, 아버지들, 아들들, 할아버지들, 외삼촌들, 장인들, 손자들, 아내의 형제들과 다른 친척들이 자기들 목숨과 재산을 내놓을 각오로 제 앞에 서 있는데 비록 그들이 저를 죽이려 할지라도 왜 제가 그들을 죽여야 합니까? 오 모든 생명체의 유지자시여, 이 지구는 말할 것도 없이, 삼계를 다 준다 해도 저는 그들과 싸우지 않을 것입니다. 드리따라쉬뜨라의 아들들을 죽임으로써 우리가 도대체 어떤 즐거움을 얻겠습니까?

Purport

주석

Arjuna pöördub selles värsis Kṛṣṇa poole nimega Govinda põhjusel, et Kṛṣṇa on kõikide lehmade ja meelte naudingute allikas. Kasutades seda tähelepanuväärset sõna, viitab Arjuna asjaolule, et Kṛṣṇa peaks mõistma, mis rahuldaks Arjuna meeli. Kuid Govinda ülesandeks pole mitte meie meelte rahuldamine. Kui me püüame rahuldada Govinda meeli, rahulduvad meie meeled iseenesest. Materiaalses maailmas tahavad kõik rahuldada iseenda meeli ning soovivad teha Jumalast vastavate soovide täitjat. Jumal rahuldab elusolendite meeli just niivõrd, kuivõrd nad seda väärivad, mitte aga vastavalt elusolendite eneste himudele. Kui aga inimene valib vastupidise tee, s.t. kui ta püüab rahuldada Govinda meeli, soovimata vähimalgi määral oma meelte rahuldamist, siis täituvad Govinda armulikkuse läbi kõik elusolendi soovid. Arjuna tugev kiindumus oma suguvõsa ja perekonna vastu ilmneb siin osaliselt tänu Arjuna loomulikule kaastundele nende suhtes. Seetõttu polegi ta valmis võitlusse astuma. Kõik tahavad esitleda oma rikkusi sõpradele ja sugulastele, kuid Arjuna kardab, et kui kõik ta sõbrad ja sugulased lahinguväljal surma saavad, pole tal pärast võitu oma külluslikku varandust enam kellegagi jagada. See on tüüpiline materialistlik elukäsitlus. Transtsendentaalne elu on aga teistsugune. Kuna pühendunu tahab täita Jumala soove, võib ta Jumala soovi kohaselt Tema teenimiseks vastu võtta kõikvõimalikke rikkusi, ent Jumala tahte vastaselt ei tohiks pühendunu võtta vastu viiesendistki. Arjuna ei tahtnud oma sugulasi tappa ning soovis, et kui selleks on vajadus, teeks Kṛṣṇa seda Ise. Sel hetkel Arjuna ei teadnud veel, et tegelikult oli Kṛṣṇa nad kõik juba tapnud, ammu enne nende lahinguväljale saabumist, ning temast pidi saama ainult Kṛṣṇa tööriist. See tõsiasi avaldatakse järgnevates peatükkides. Siira pühendununa ei soovinud Arjuna oma petistest onupoegadele ja vendadele kätte maksta, kuid see oli Jumala plaan, et kõik nad pidid hukkuma. Jumala pühendunu ei ihalda väärititoiminule kätte maksta, kuid Jumal ei salli lurjuste poolt pühendunute vastu sooritatud kuritegusid. Jumal võib andestada sellele, kes on teinud kurja Talle Endale, kuid Ta ei andesta kellelegi, kes on teinud kurja Tema pühendunutele. Seepärast oligi Jumal otsustanud tappa sellised lurjused, ehkki Arjuna tahtis neid välja vabandada.

끄리쉬나는 소와 모든 감각이 갖는 즐거움의 대상이므로 아르주나는 주 끄리쉬나를 고빈다(Govinda)로 불렀다. 이 의미 있는 말을 사용함으로써, 아르주나는 무엇이 자기 감각을 만족시킬 수 있는지 끄리쉬나께서 알고 계심을 나타낸다. 그러나 고빈다는 우리의 감각을 만족시키기 위해 계신 것이 아니다. 만약 우리가 고빈다의 감각을 만족시키려고 노력한다면 우리 감각은 저절로 만족하게 된다. 물질적으로 볼 때, 모든 사람이 자기 감각을 만족시키고자 하며 주가 그런 만족을 위해 필요한 것들을 공급해 주시기를 원한다. 주께서는 생명체가 받아 마땅한 만큼만의 감각을 만족시키시며 그들의 욕심까지 채워주시지는 않는다. 그러나 반대로, 인간이 자기 감각 만족을 바라지 않고 고빈다의 감각 만족을 위해 노력하면 고빈다의 은총으로 생명체의 모든 소망이 이루어지게 된다. 여기에 드러난 사회와 가족 구성원들을 향한 아르주나의 깊은 애정은 어느 정도는 그들에 대한 당연한 동정심 때문이다. 그러므로 아르주나는 싸울 준비가 되어 있지 않다. 누구나 자기 부(富)를 친구들과 친척들에게 과시하고자 하지만, 아르주나는 자기 친척들과 친구들이 전쟁에서 모두 죽게 되면 승리의 대가로 얻을 부를 나눠 가질 자가 없음을 우려하고 있다. 이런 계산은 물질적 삶에서 비롯되는 전형적 사고방식이다. 그러나 초월적 삶은 다르다. 헌애자는 주가 원하는 것을 만족시키려고 하므로 주가 원하시면 주에게 봉헌하기 위해 모든 종류의 부를 받아들일 수 있고, 주가 원치 않으면 티끌도 받아서는 안 된다. 아르주나는 그의 친척을 죽이고 싶지 않았고 그들을 죽일 필요가 있으면 끄리쉬나께서 직접 죽이시기를 바랐다. 여기서 아르주나는 끄리쉬나께서 그들이 전쟁터에 나오기 전에 이미 그들을 죽였고, 자기는 단지 끄리쉬나의 도구가 되려고 나왔다는 사실을 모르고 있다. 이 사실은 다음 장에서 밝혀진다. 주의 타고난 헌애자로서 아르주나는 사악한 그의 사촌 형제들에게 복수하고 싶지 않았지만, 그들이 모두 죽임을 당할 것은 주의 계획이었다. 주의 헌애자는 나쁜 짓을 한 사람에게 복수하지 않지만, 주는 사악한 자들이 헌애자에게 가한 어떠한 나쁜 짓도 참지 않으신다. 주는 당신에게 잘못을 저지른 자는 용서하실 수 있으시지만, 당신의 헌애자에게 해를 끼친 자는 그 누구라도 용서하지 않으신다. 그러므로 아르주나는 악한들을 용서하고자 했지만 주께서는 그들을 단호히 처단하시고자 했다.