Skip to main content

21. VERS

TEXT 21

Szöveg

Tekst

avyakto ’kṣara ity uktas
tam āhuḥ paramāṁ gatim
yaṁ prāpya na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama
avyakto ’kṣara ity uktas
tam āhuḥ paramāṁ gatim
yaṁ prāpya na nivartante
tad dhāma paramaṁ mama

Szó szerinti jelentés

Synonyms

avyaktaḥ – megnyilvánulatlan; akṣaraḥ – csalhatatlan; iti – így; uktaḥ – mondják; tam – amit; āhuḥ – ismernek; paramām – végső; gatim – célként; yam – amit; prāpya – elérve; na – sohasem; nivartante – visszajönnek; tat – az; dhāma – hajlék; paramam – legfelsőbb; mama – Enyém.

avyaktaḥ — mitteavaldunud; akṣaraḥ — veatu; iti — sedasi; uktaḥ — öeldakse; tam — seda; āhuḥ — teatakse; paramām — lõplikku; gatim — sihtmärki; yam — mida; prāpya — saavutades; na — mitte kunagi; nivartante — tulevad tagasi; tat — see; dhāma — elupaik; paramam — kõrgeim; mama — Minu.

Fordítás

Translation

Amiről a vedāntisták azt mondják, megnyilvánulatlan és csalhatatlan, amit legfelsőbb célként ismernek, s ahonnan soha többé nem tér vissza az, aki egyszer eljutott oda – az az Én legfelsőbb hajlékom.

Minu kõrgeim elupaik on koht, mida vedantistid kirjeldavad kui mitteavaldunut ja veatut ning seda teatakse kui kõrgeimat eesmärki, milleni jõudes pole enam kunagi vaja tagasi pöörduda.

Magyarázat

Purport

Az Istenség Személyisége, Kṛṣṇa hajlékát a Brahma-samhitā cintāmaṇi-dhāmának, olyan helynek írja le, ahol minden kívánság teljesül. Az Úr Kṛṣṇa legfelsőbb lakhelyén, amit Goloka-Vṛndāvanának neveznek, csodatévő drágakőből épült paloták sorakoznak. A fák „kívánságfák”, melyek olyan étellel látják el az embert, amilyenre vágyik, a tehenek pedig surabhi tehenek, s korlátlan mennyiségű tejet adnak. Sok százezer szerencseistennő (Lakṣmī) szolgálja itt az Urat, akit Govindának hívnak, aki az eredeti Úr, minden ok oka, s aki fuvoláján játszik (veṇuṁ kvaṇantam). Transzcendentális formájánál nincs vonzóbb az anyagi és a lelki világban. Szeme olyan, mint a lótuszvirág szirma, testének színe a felhőéhez hasonló. Olyan vonzó, hogy szépsége túltesz sok ezer Kāmadeva együttes szépségén is. Sáfrányszínű ruhát visel, nyakát virágfüzér öleli körül, hajában pávatollat hord. A Bhagavad-gītāban az Úr Kṛṣṇa nem mond sokat személyes hajlékáról, Goloka-Vṛndāvanáról, a lelki birodalom legfelsőbb bolygójáról. Részletes leírást a Brahma-saṁhitāban találhatunk róla. A védikus irodalom (Kaṭha-upaniṣad 1.3.11) kijelenti: semmi sem magasabb rendű a Legfelsőbb Istenség hajlékánál, ami egyben a legvégső cél is (puruṣān na paraṁ kiñcit sā kāṣṭhā paramā gatiḥ). Ha valaki eljut oda, sohasem fog többé visszatérni az anyagi világba. Kṛṣṇa legfelsőbb hajléka és maga Kṛṣṇa között nincs különbség, mert mindkettő azonos természetű. Földünkön, Delhitől mintegy százötven kilométernyire délkeletre szintén van egy Vṛndāvana, a lelki világ legfelsőbb Goloka-Vṛndāvanájának mása. Amikor Kṛṣṇa alászállt a Földre, e Vṛndāvana nevű helyen (amely körülbelül kétszáztizenöt négyzetkilométernyi területen fekszik Mathurā körzetében, Indiában) mutatta be kedvteléseit.

Jumala Isiksuse, Śrī Kṛṣṇa kõrgeimat elupaika kirjeldatakse „Brahma- saṁhitās" sõnadega cintāmaṇi-dhāma, mis tähendab, et tegu on paigaga, kus täidetakse kõik soovid. Jumal Kṛṣṇa kõrgeim elupaik, mida tuntakse Goloka Vṛndāvanana, on täis filosoofilisest kivist ehitatud losse. Samuti asuvad seal „soovide puud", mis jagavad kõike söödavat, mida ihaldatakse. Sealseid lehmi nimetatakse surabhideks ning nad annavad piiramatus koguses piima. Selles paigas teenivad Jumalat sajad tuhanded õnnejumalannad (Lakṣmīd) ning Teda nimetatakse algseks Jumalaks ja põhjuste põhjuseks Govindaks. Jumalal on kombeks mängida Oma flööti (veṇuṁ kvaṇantam). Tema transtsendentaalne keha on kõige kütkestavam kõikides maailmades – Tema silmad on kui lootose kroonlehed ning Tema ihu on pilvede värvi. Ta on sedavõrd kütkestav, et Tema ilu ületab ka tuhandete Amorite ilu. Ta kannab safranivärvi riiet, kaela ümber on Tal lillevanik ning juustes paabulinnusulg. „Bhagavad-gītās" annab Jumal Kṛṣṇa ainult tagasihoidliku vihje Oma elupaigast Goloka Vṛndāvanast, mis on vaimse kuningriigi kõrgeim planeet, kuid „Brahma-saṁhitās" kirjeldatakse seda üksikasjalikult. Vedakirjanduses („Kaṭha Upaniṣadis" 1.3.11) öeldakse, et Kõigekõrgema Jumala elupaigast midagi kõrgemat ei eksisteeri ning et see paik on lõplik sihtpunkt (puruṣān na paraṁ kiñcit sā kāṣṭhā paramā gatiḥ). Kui inimene jõuab Jumala elupaika, ei pea ta enam kunagi materiaalsesse maailma tagasi pöörduma. Kṛṣṇa kõrgeim elupaik ja Kṛṣṇa Ise ei erine teineteisest millegi poolest, olles omaduslikult samased. Sellel planeedil asuv Vṛndāvana, mis paikneb Delhist umbes 150 kilomeetrit kagu suunas, on selle kõrgeima, vaimses taevas asuva Goloka Vṛndāvana täpne jäljend. Kui Kṛṣṇa laskus sellele planeedile, esitas Ta Oma transtsendentaalseid mänge just selles Vṛndāvana nimelises paigas, mis hõlmab umbes 220 ruutkilomeetrit Indias, Mathurā maakonnas.