Skip to main content

66. VERS

TEXT 66

Szöveg

Tekst

sarva-dharmān parityajya
mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja
ahaṁ tvāṁ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ
sarva-dharmān parityajya
mām ekaṁ śaraṇaṁ vraja
ahaṁ tvāṁ sarva-pāpebhyo
mokṣayiṣyāmi mā śucaḥ

Szó szerinti jelentés

Synonyms

sarva-dharmān – a vallás minden változatával; parityajya – felhagyva; mām – Hozzám; ekam – egyedül; śaraṇam – meghódolásért; vraja – menj; aham – Én; tvām – téged; sarva – minden; pāpebhyaḥ – bűnös visszahatástól; mokṣayiṣyāmi – meg foglak szabadítani; – ne; śucaḥ – aggódj.

sarva-dharmān — kõiki erinevaid religioone; parityajya — hüljates; mām — Mulle; ekam — ainult; śaraṇam — alistumise poole; vraja — mine; aham — Mina; tvām — sind; sarva — kõikidest; pāpebhyaḥ — patuste tegude järelmõjudest; mokṣayiṣyāmi — vabastan; — ära; śucaḥ — muretse.

Fordítás

Translation

Hagyj fel a vallás minden változatával, s hódolj meg egyedül Énelőttem! Én megszabadítalak minden bűnös visszahatástól, ne félj!

Hülga kõik religioonid ning lihtsalt alistu Minule. Mina vabastan sind kõikidest patuste tegude järelmõjudest. Ära karda midagi.

Magyarázat

Purport

Az Úr beszélt a tudás és a vallásos utak különféle fajtáiról: a Legfelsőbb Brahmanról, a Felsőlélekről, a társadalom különféle osztályairól és rendjeiről, a lemondott életrendről, az egykedvűségről, az érzékek és az elme szabályozásáról, a meditációról szóló tudásról és megannyi másról. A vallás számtalan formáját is leírta, ám most a Bhagavad-gītā összefoglalásaképpen azt tanácsolja Arjunának, hogy felejtse el mindazokat a folyamatokat, amelyekről eddig beszélt, és egyszerűen hódoljon meg Neki. Ez a meghódolás megmenti majd minden bűnös visszahatástól, mert az Úr személyesen ígéri meg, hogy védelmezni fogja.

Jumal on kirjeldanud erinevaid teadmisi ja religioosseid protsesse – teadmisi Kõrgeimast Brahmanist, teadmisi Ülihingest, teadmisi erinevatest ühiskondlikest jaotustest ja klassidest, teadmisi loobumuslikust elukorraldusest, teadmisi kiindumustest vabanemisest, meelte ja mõistuse kontrollimisest, meditatsioonist jne. Ta on kirjeldanud mitmeid erinevaid religioone mitmest küljest. Tehes nüüd kokkuvõtet „Bhagavad-gītā" sõnumist, annab Jumal Arjunale juhenduse hüljata kõik Tema poolt eelnevalt kirjeldatud protsessid ning lihtsalt alistuda Temale. Sedasi toimides vabaneb inimene kõikidest patuste tegude järelmõjudest, sest Jumal Ise lubab teda kaitsta.

A hetedik fejezetben elhangzott, hogy egyedül az kezdheti el az Úr Kṛṣṇa imádatát, aki már megszabadult minden bűnös visszahatástól. Ennek alapján azt hihetné valaki, hogy addig, amíg meg nem szabadult e visszahatásoktól, nem léphet a meghódolás útjára. E kétségek eloszlatása érdekében Śrī Kṛṣṇa kijelenti, hogy még ha nem is mentes valaki minden bűnös visszahatástól, természetes módon megszabadul azoktól, ha meghódol Előtte. Nincs szükség tehát különösebb erőfeszítésre, hogy megszabaduljunk tőlük. Ne tétovázzunk, fogadjuk el Kṛṣṇát az élőlények egyedüli megmentőjeként, s hódoljunk meg Előtte hittel és szeretettel.

Kaheksandas peatükis öeldi, et ainult see, kes on vabanenud kõikidest patuste tegude järelmõjudest, saab hakata teenima Jumal Kṛṣṇat. Keegi võib nüüd mõelda, et kuna ta pole veel vabanenud patuste tegude järelmõjudest, ei saa ta ka praktiseerida Jumalale alistumise protsessi. Selliste kahtluste ümberlükkamiseks öeldakse, et isegi kui inimene pole vaba patuste tegude järelmõjudest, vabaneb ta neist kohe, kui ta lihtsalt alistub Śrī Kṛṣṇale. Inimene ei pea kogu jõuga püüdma end patuste tegude järelmõjudest ise vabastada. Ta peaks kõhklemata tunnistama Kṛṣṇat kui kõikide elusolendite kõrgeimat päästjat, ning alistuma Temale usu ja armastusega.

A Kṛṣṇa előtti meghódolás módját a Hari-bhakti-vilāsa (11.676) írja le:

Kṛṣṇale alistumise protsessi kirjelduse võime leida teosest „Hari-bhakti- vilāsa" (11.676):

ānukūlyasya saṅkalpaḥ
prātikūlyasya varjanam
rakṣiṣyatīti viśvāso
goptṛtve varaṇaṁ tathā
ātma-nikṣepa-kārpaṇye
ṣaḍ-vidhā śaraṇāgatiḥ
ānukūlyasya saṅkalpaḥ
prātikūlyasya varjanam
rakṣiṣyatīti viśvāso
goptṛtve varaṇaṁ tathā
ātma-nikṣepa-kārpaṇye
ṣaḍ-vidhā śaraṇāgatiḥ

Az odaadás útján az embernek csak azokat a vallásos elveket szabad elfogadnia, melyek végül az Úr odaadó szolgálatához vezetnek. Végezheti valaki a társadalmi helyzete szerinti kötelességét, ha azonban ezzel nem jut el a Kṛṣṇa-tudatig, akkor minden tette hiábavaló volt. Mindent el kell kerülnünk, ami nem segít bennünket a Kṛṣṇa-tudat tökéletes szintjének elérésében. Az embernek bíznia kell abban, hogy Kṛṣṇa minden megpróbáltatástól megóvja. Nem kell aggódnia teste és lelke együtt tartása miatt, mert Kṛṣṇa gondoskodni fog róla. Sohasem szabad azt hinnie, hogy tud magán segíteni, inkább ismerje el, hogy Kṛṣṇa a fejlődése egyetlen alapja. Amint komolyan, teljes Kṛṣṇa-tudatban az Úr odaadó szolgálatához lát, azonnal megszabadul az anyagi természet minden szennyeződésétől. Sokféle vallás és tisztító folyamat létezik, mint például a tudás művelése, a meditáció a misztikus yoga-rendszer szerint stb., de aki meghódolt Kṛṣṇa előtt, annak nem kell ezeket végigjárnia. Ha egyszerűen csak meghódol Kṛṣṇának, megmenekül attól, hogy idejét fölöslegesen elvesztegesse. Így egyetlen lépéssel megteheti a szükséges fejlődést, és megszabadul minden bűnös visszahatástól.

Pühendumise protsessi kohaselt peab inimene lihtsalt omaks võtma sellised religioossed printsiibid, mis viivad ta lõpuks välja Jumala pühendunud teenimiseni. Inimene võib olla hõivatud teatud ametikohustuste täitmisega vastavalt oma ühiskondlikule positsioonile, ent kui ta oma kohustuste täitmise läbi ei jõua Kṛṣṇa teadvuse juurde, on kõik tema teod olnud asjatud. Kõike, mis ei aita kaasa Kṛṣṇa teadvuses täiuslikkuseni jõudmisele, tuleb vältida. Pühendunu peab olema veendunud, et Kṛṣṇa kaitseb teda kõikide raskuste eest igas olukorras. Pole vaja muretseda selle üle, kuidas hinge kehas hoida. Selle eest hoolitseb Kṛṣṇa. Ennast tuleb pidada alati abituks ning Kṛṣṇat elus arenemise ainsaks aluseks. Niipea kui inimene asub tõsiselt Jumala pühendunud teenimise ning Kṛṣṇa teadvuse arendamise juurde, vabaneb ta kohe kogu materiaalse looduse saastast. Eksisteerib erinevaid religioosseid meetodeid ja puhastumisprotsesse nagu teadmiste arendamine või müstilise joogasüsteemi kohane meditatsioon jne, ent kui inimene alistub Kṛṣṇale, ei ole tal kõiki neid erinevaid meetodeid vaja praktiseerida. Lihtsalt Kṛṣṇale alistudes päästab ta end asjatust aja raiskamisest. Sedasi võib inimene kiiresti saavutada oma lõppeesmärgi ning vabaneda kõikidest patuste tegude järelmõjudest.

Vonzódnunk kell Kṛṣṇa szépséges látványához. Őt azért hívják Kṛṣṇának, mert mindenkit vonzó. Nagyon szerencsés az, akit elbűvölt a gyönyörűséges, végtelenül hatalmas, mindenható Śrī Kṛṣṇa látványa. A transzcendentalistáknak több fajtája van. Némelyek a személytelen Brahmanhoz, mások a Felsőlélek formájához vonzódnak, de aki az Istenség Legfelsőbb Személyisége személyes arculata és mindenek felett az Istenség Legfelsőbb Személyiségének Kṛṣṇa-formája iránt érez vonzalmat, az a legtökéletesebb transzcendentalista. Más szóval Kṛṣṇa teljesen tudatos, odaadó szolgálata a tudás legbizalmasabb része. Ez az egész Bhagavad-gītā mondanivalójának lényege. A karma-yogīkat, az empirikus filozófusokat, a misztikusokat és a bhaktákat mind transzcendentalistáknak hívják, de közülük a tiszta bhakta a legkiválóbb. A mā śucaḥ („ne félj, ne késlekedj, ne aggódj”) szavak, melyekkel a versben találkozunk, nagyon fontosak. Lehet, hogy valaki elcsodálkozik, hogyan lehet felhagyni a vallás valamennyi formájával, hogy azután az ember egyszerűen csak meghódoljon Kṛṣṇa előtt, de az ilyen aggodalom teljesen felesleges.

Inimest peaks kütkestama Kṛṣṇa ilus kuju. Jumala nimi on Kṛṣṇa, kuna Ta on kõikikütkestav. See, kes kiindub ilusasse, täielikku jõudu omavasse ja kõikvõimsasse Kṛṣṇa kujusse, on väga õnnelik. Eksisteerib erinevaid transtsendentaliste. Mõned neist on kiindunud impersonaalsesse Brahmanisse, mõned Jumala Ülihinge aspekti jne, kuid see, kes on kiindunud Jumala Kõrgeima Isiksuse isiksuslikku aspekti, ning üle kõige see, kes on kiindunud Jumala Kõrgeimasse Isiksusse, Kṛṣṇasse Endasse, on kõrgeima täiuslikkuse saavutanud transtsendentalist. Teisisõnu väljendudes on teadmiste kõige salajasem osa Kṛṣṇa pühendunud teenimine täies Kṛṣṇa teadvuses ning selles seisnebki kogu „Bhagavad-gītā" tuum. Karma-joogid, empiirilised filosoofid, müstikud ja pühendunud on kõik transtsendentalistid, kuid Jumala puhas pühendunu asub neist kõigist kõrgeimal tasandil. Selles värsis on äärmiselt tähelepanuväärsed sõnad mā śucaḥ – „Ära karda, ära kõhkle, ära muretse." Inimene võib sattuda segadusse sellest, kuidas kõikidest religioonidest loobumine ning Kṛṣṇale alistumine on võimalik. Selline kartus on aga asjatu.