TEXT 8

STIH 8

Tekst

raso ’ham apsu kaunteya
prabhāsmi śaśi-sūryayoḥ
praṇavaḥ sarva-vedeṣu
śabdaḥ khe pauruṣaṁ nṛṣu

Synonyms

rasaḥ — maitse; aham — Mina; apsu — vees; kaunteya — oo, Kuntī poeg; prabhā — valgus; asmi — Mina olen; śaśi-sūryayoḥ — Kuu ja Päikese; praṇavaḥ — kolm tähte a-u-m; sarva — kõikides; vedeṣu — „Vedades"; śabdaḥ — helivibratsioon; khe — eetris; pauruṣam — võime; nṛṣu — inimestes.

rasaḥ – okus; aham – Ja; apsu – vode; kaunteya – o Kuntīn sine; prabhā – svjetlost; asmi – Ja sam; śaśi-sūryayoḥ – Mjeseca i Sunca; praṇavaḥ – tri slova a-u-m; sarva – u svim; vedeṣu – Vedama; śabdaḥ – zvučna vibracija; khe – u eteru; pauruṣam – sposobnost; nṛṣu – u ljudima.

Translation

Oo, Kuntī poeg, Mina olen vee maitse, Päikese ja Kuu valgus ning silp „oṁ" vedalikes mantrates. Mina olen helivibratsioon eetris ja võimekus inimestes.

O Kuntīn sine, Ja sam okus vode, svjetlost Sunca i Mjeseca, slog oṁ u vedskim mantrama, zvuk u eteru i sposobnost u čovjeku.

Purport

Selles värsis selgitatakse, kuidas Jumal on Oma erinevate materiaalsete ja vaimsete energiate kaudu kõikeläbiv. Kõigekõrgemat Jumalat võib esmalt tajuda Tema erinevate energiate kaudu ning sel viisil teadvustatakse Teda impersonaalselt. Nii nagu Päikese pooljumal on isiksus, keda on võimalik tajuda tema kõikeläbiva energia, päikesevalguse kaudu, nii on ka Kõigekõrgemat Jumalat, ehkki ta viibib alati Oma igaveses elupaigas, võimalik tajuda Tema erinevate kõikeläbivate energiate kaudu. Vee maitse on vee peamine omadus. Kellelegi ei meeldi juua merevett, sest selles on puhta vee maitse segunenud soolaga. Vee meeldivus põhineb maitse puhtusel ning vee puhas maitse on üks Jumala energiatest. Impersonalist tajub Jumala kohalolekut vees selle maitse kaudu, personalist aga lisaks sellele ka kiidab Jumalat selle eest, et Ta jagab inimestele janu kustutamiseks lahkelt maitsvat vett. Sellised on Jumala kohaloleku tajumise viisid. Jumala personaalse ja impersonaalse käsitluse vahel ei ole tegelikult vastuolu. Inimene, kes on teadlik Jumalast, teab, et nii impersonaalsed kui ka personaalsed arusaamad eksisteerivad üheaegselt kõiges, olemata omavahel vastuolus. Seepärast andis Jumal Caitanya meile Oma üleva õpetuse: acintya bheda ja abheda-tattva (samaaegne samasus ja erinevus).

SMISAO: Ovaj stih objašnjava kako Gospodin sve prožima Svojim različitim materijalnim i duhovnim energijama. Svevišnjega Gospodina na početku možemo opaziti po Njegovim različitim energijama i na taj način spoznajemo Njegov neosobni vid. Kao što poluboga Sunca opažamo po njegovoj sveprožimajućoj energiji, sunčevoj svjetlosti, tako Gospodina, premda se nalazi u Svom vječnom prebivalištu, opažamo po Njegovim sveprožimajućim energijama. Okus je aktivno načelo vode. Nitko ne voli piti morsku vodu, jer je čisti okus vode pomiješan sa solju. Privlačnost prema vodi ovisi o čistoći okusa, koji je jedna od Gospodinovih energija. Impersonalist opaža Gospodinovu nazočnost u vodi po njezinu okusu, a personalisti slave Gospodina jer ih milostivo opskrbljuje vodom koja može ugasiti žeđ. Na taj način možemo opaziti Svevišnjeg. Ustvari, ne postoji sukob mišljenja između personalista i impersonalista. Onaj tko je spoznao Boga zna da su osobno i neosobno shvaćanje istodobno prisutni u svemu i da ne postoji proturječje. Stoga je Gospodin Caitanya postavio Svoje uzvišeno načelo acintya bhede i abheda-tattve, istodobne istovjetnosti i različitosti.

Päikese ja Kuu valgus lähtuvad algselt brahmajyotist, mis on Jumala impersonaalne sära. Ning praṇava ehk oṁkāra transtsendentaalne heli iga vedaliku hümni alguses on pöördumine Kõigekõrgema Jumala poole. Kuna impersonalistid kardavad pöörduda Kõrgeima Jumala, Kṛṣṇa poole Tema lugematute nimedega, eelistavad nad kasutada transtsendentaalset oṁkāra heli. Ent nad ei mõista, et omkāra esindab Kṛṣṇat helina. Kṛṣṇa teadvuses käsitletav katab kõike ning see, kes omab teadmisi Kṛṣṇa teadvusest, on õnnistatud isiksus. Need, kel ei ole teadmisi Kṛṣṇast, viibivad illusioonis. Teadmised Kṛṣṇast tähendavad vabanemist ning nende puudumine orjust.

Svjetlost Sunca i Mjeseca također izvorno emanira iz brahmajyotija, Gospodinova neosobnog sjaja, a praṇava, ili oṁkāra, transcendentalni zvuk kojim počinje svaka vedska himna, oslovljava Svevišnjega Gospodina. Budući da se impersonalisti boje oslovljavanja Gospodina Kṛṣṇe Njegovim bezbrojnim imenima, više vole izgovarati transcendentalni zvuk oṁkāru, ali ne shvaćaju da je oṁkāra zvučno očitovanje Kṛṣṇe. Svjesnost Kṛṣṇe prostire se svuda, a onaj je tko shvaća svjesnost Kṛṣṇe blagoslovljen. Oni koji ne poznaju Kṛṣṇu nalaze se u iluziji. Tako znanje o Kṛṣṇi predstavlja oslobođenje, a neznanje o Njemu ropstvo.