TEXT 2

Tekst

evaṁ paramparā-prāptam
imaṁ rājarṣayo viduḥ
sa kāleneha mahatā
yogo naṣṭaḥ paran-tapa

Synonyms

evam — niiviisi; paramparā — õpilasjärgnevusahela kaudu; prāptam — vastu võetud; imam — seda teadust; rāja-ṛṣayaḥ — pühad kuningad; viduḥ — mõistsid; saḥ — need teadmised; kālena — aja jooksul; iha — selles maailmas; mahatā — suur; yogaḥ — teadus elusolendi suhetest Kõigekõrgemaga; naṣṭaḥ — hajunud; parantapa — oo, Arjuna, vaenlaste alistaja.

evam — således; paramparā — gennem discipelrækken; prāptam — modtaget; imam — denne videnskab; rāja-ṛṣayaḥ — de helgenagtige konger; viduḥ — forstod; saḥ — denne kundskab; kālena — i tidens løb; iha — i denne verden; mahatā — stor; yogaḥ — videnskaben om ens forhold til den Højeste; naṣṭaḥ — gået tabt; param-tapa — O Arjuna, fjendens betvinger.

Translation

Seega anti neid teadmisi edasi õpilasjärgnevusahela kaudu ning pühad kuningad mõistsid neid sel viisil. Kuid aja jooksul see ahel katkes ning sellega koos kadusid ka need teadmised oma algsel kujul.

Således blev denne højeste videnskab modtaget gennem discipelrækken, og de hellige konger forstod den på den måde. Men i tidens løb blev successionen brudt, og derfor er videnskaben, som den er, tilsyneladende gået tabt.

Purport

Siin öeldakse selgelt, et „Gītā" oli mõeldud eeskätt pühade kuningate jaoks, sest nende kohuseks oli juhtida teisi kodanikke. Kindlasti ei olnud „Bhagavad-gītā" kunagi mõeldud deemonlike omadustega inimeste jaoks, kes oleksid vaid kahandanud selle väärtust, mõeldes välja kõikvõimalikke meelevaldseid tõlgendusi, millest ei saa keegi kasu. Niipea kui „Gītā" algne tähendus oli häbitute tõlgendajate isiklikest huvidest lähtuvate kommentaaride tõttu ebaselgeks muutunud, tekkis vajadus õpilasjärgnevusahela taastamise järele. Viis tuhat aastat tagasi leidis Jumal Ise, et õpilasjärgnevusahel on katkenud, ning seetõttu kinnitas Ta, et „Gītā" tähendus on kaduma läinud. Ka käesoleval ajal eksisteerib suur hulk erinevaid „Bhagavad-gītā" tõlkeid, eriti inglise keeles, kuid praktiliselt ükski neist ei lähtu autoriteetsest õpilasjärgnevusahelast. Erinevad ilmalikud teadlased on andnud lugematul hulgal erinevaid tõlgendusi, kuid peaaegu ükski neist ei aktsepteeri Jumala Kõrgeimat Isiksust, Kṛṣṇat. Sellele vaatamata teevad nad Śrī Kṛṣṇa sõnadega head äri. Selline mentaliteet on deemonlik, sest deemonid ei usu Jumalat, vaid soovivad lihtsalt nautida seda, mis kuulub Kõigekõrgemale. Kuna eksisteeris suur vajadus ingliskeelse „Bhagavad-gītā" järele nii nagu see on, mis lähtuks paramparā (õpilasjärgnevusahela) süsteemist, on käesolev teos katse rahuldada seda suurt vajadust. „Bhagavad-gītā" sellisena nagu see on, on inimkonnale suur õnnistus, ent kui seda tõlgendatakse filosoofiliste spekulatsioonide traktaadina, siis on sellele kulutatud aeg vaid kasutult raisku läinud.

FORKLARING: Her står der tydeligt, at Bhagavad-gītā især var stilet til de hellige konger, der skulle forrette dens formål, når de regerede over borgerne. Bhagavad-gītā var helt sikkert aldrig bestemt for dæmoniske personer, der ville bortødsle dens værdi til ingen nytte og på må og få finde på alle mulige fortolkninger. Så snart det oprindelige formål var blevet tilsløret af skrupelløse kommentatorer, opstod behovet for at genoprette discipelrækken. Herren påviste Selv for 5.000 år siden, at discipelrækken var brudt, og derfor bekendtgjorde Han, at formålet med Bhagavad-gītā så ud til at være gået tabt. På samme måde findes der på nuværende tidspunkt så mange udgaver af Bhagavad-gītā (især på engelsk), men næsten ingen af dem er i overensstemmelse med den autoriserede discipelrække. Der findes utallige fortolkninger fra forskellige verdslige lærde, men så godt som ingen af dem anerkender Guddommens Højeste Personlighed, Kṛṣṇa, selv om de er dygtige til at profitere på Śrī Kṛṣṇas ord. En sådan indstilling er dæmonisk, for dæmoner tror ikke på Gud, men nyder blot den Højestes ejendom. Da der er et stort behov for en udgave af Bhagavad-gītā på engelsk, som den er blevet modtaget gennem paramparā-systemet (discipelrækken), er dette hermed et forsøg på at opfylde det behov. Når Bhagavad-gītā accepteres, som den er, er den en stor velsignelse for menneskeheden, men hvis den blot anses for at være en afhandling med filosofiske spekulationer, er den intet andet end spild af tid.