Skip to main content

TEXT 3

TEXT 3

Tekst

Texte

kṣetra-jñaṁ cāpi māṁ viddhi
sarva-kṣetreṣu bhārata
kṣetra-kṣetrajñayor jñānaṁ
yat taj jñānaṁ mataṁ mama
kṣetra-jñaṁ cāpi māṁ viddhi
sarva-kṣetreṣu bhārata
kṣetra-kṣetrajñayor jñānaṁ
yat taj jñānaṁ mataṁ mama

Synonyms

Synonyms

kṣetra-jñam — välja tundjat; ca — samuti; api — kindlasti; mām — Mind; viddhi — tea; sarva — kõik; kṣetreṣu — kehalistel väljadel; bhārata — oo, Bharata poeg; kṣetra — tegevusväli (keha); kṣetra-jñayoḥ — välja tundja; jñānam — teadmised; yat — see, mis; tat — see; jñānam — teadmised; matam — seisukoht; mama — Minu.

kṣetra-jñam: celui qui connaît le champ; ca: aussi; api: certes; mām: Moi; viddhi: connaît; sarva: tout; kṣetreṣu: dans les champs que sont les corps; bhārata: ô descendant de Bharata; kṣetra: le champ d’action (le corps); kṣetra-jñayoḥ: et celui qui connaît le champ; jnānam: la connaissance de; yat: ce qui; tat: cette; jñānam: connaissance; matam: opinion; mama: Mon.

Translation

Translation

Oo, Bharata järglane, tea, et ka Mina olen keha tundja, kuid Ma viibin kõikides kehades. Keha ja selle tundja mõistmist nimetatakse teadmisteks. Selline on Minu seisukoht.

Ô descendant de Bharata, comprends que Je suis Moi aussi le connaissant présent en chaque corps, et que le véritable savoir consiste à connaître et le corps et son connaissant. Telle est Ma pensée.

Purport

Purport

Arutades küsimust kehast, keha tundjast, hingest ja Ülihingest, tuleb meil uurida kolme erinevat teemat: Jumalat, elusolendit ja mateeriat. Igal tegevusväljal, s.t. igas kehas on kaks hinge: individuaalne hing ja Ülihing. Kuna Ülihing on Jumala Kõrgeima Isiksuse, Kṛṣṇa täielik ekspansioon, ütleb Kṛṣṇa: „Mina olen samuti tundja, kuid Ma ei ole keha individuaalne tundja. Mina olen kõrgeim tundja. Ma viibin igas kehas Paramātmā ehk Ülihingena."

Ces questions sur le corps, le connaissant du corps, l’âme et l’Âme Suprême, offrent trois sujets d’étude: le Seigneur, l’être distinct et la matière. Il y a en chaque corps, en chaque champ d’action, deux âmes: l’âme distincte et l’Âme Suprême. Cette dernière étant une émanation plénière de Sa personne, Kṛṣṇa dit à juste titre: « Je suis également le connaissant du champ, différent du connaissant individuel. J’en suis le connaissant suprême, présent dans tous les corps dans Ma forme de Paramātmā, d’Âme Suprême. »

See, kes uurib üksikasjalikult „Bhagavad-gītā" õpetust tegevusväljast ja tegevusvälja tundjast, võib jõuda teadmisteni.

En analysant avec minutie ce qui se rapporte au champ d’action et à son connaissant, en s’appuyant sur la Bhagavad-gītā, on acquiert le savoir.

Jumal ütleb: „Mina olen tegevusvälja tundja igas individuaalses kehas." Individuaalne hing võib olla oma keha tundja, kuid ta ei oma teadmisi teistest kehadest. Jumala Kõrgeim Isiksus, kes viibib Ülihinge näol kõikides kehades, teab igast kehast kõike. Ta tunneb kõiki erinevate elu eksistentsi vormide kehasid. Riigi kodanik võib teada kõike oma maalapist, kuid kuningas omab teadmisi mitte üksnes oma paleest, vaid ka kodanikele kuuluvast omandist. Samamoodi võib keegi olla oma keha individuaalne omanik, kuid Kõigekõrgem Jumal on kõikide kehade omanik. Nii nagu kuningas on kuningriigi esmane ja kodanik teisejärguline omanik, on Kõigekõrgem Jumal kõikide kehade kõrgeim omanik.

L’être distinct n’est le connaissant que de son propre corps, alors que le Seigneur Suprême, présent en chacun dans Sa forme d’Âme Suprême, connaît parfaitement tous les corps dans les différentes espèces vivantes. Un paysan peut connaître tout ce qui concerne son lopin de terre, mais le roi, outre son propre domaine, sait ce que possèdent tous ses sujets. C’est pourquoi le roi est le maître originaire du royaume, et ses sujets, les maîtres secondaires. Ainsi sommes-nous propriétaire d’un corps particulier, et le Seigneur, propriétaire suprême de tous les corps.

Keha koosneb meeltest. Kõigekõrgem Jumal on Hṛṣīkeśa, „meelte valitseja". Riigis on kodanikud alles teisejärgulised valitsejad, esmane riigiasjade valitseja on kuningas. Samamoodi on Kõigekõrgem Jumal meelte esmane valitseja. Jumal ütleb: „Mina olen samuti kõikide kehade tundja." See tähendab, et Ta on kõikide kehade kõrgeim tundja, individuaalne hing tunneb aga üksnes omaenda keha. Vedakirjanduses öeldakse:

Le corps est constitué des sens. Or, on sait que le Seigneur est Hṛṣīkeśa, « le maître des sens », qui à l’origine régit tous les sens, tout comme le roi régit toutes les activités de son royaume – ses sujets ne jouissant que de pouvoirs secondaires. Donc, lorsqu’Il dit: « Je suis aussi le connaissant », cela signifie qu’Il est le connaissant suprême, quand l’âme distincte ne connaît que son propre corps. Les Védas le confirment:

kṣetrāṇi hi śarīrāṇi
bījaṁ cāpi śubhāśubhe
tāni vetti sa yogātmā
tataḥ kṣetra-jña ucyate
kṣetrāṇi hi śarīrāṇi
bījaṁ cāpi śubhāśubhe
tāni vetti sa yogātmā
tataḥ kṣetra-jña ucyate

Keha nimetatakse kṣetraks ning kehas elavad nii keha omanik kui ka Kõigekõrgem Jumal, kes tunneb nii keha kui selle omanikku. Seepärast nimetatakse Teda kõikide tegevusväljade tundjaks. Teadmisi tegevusvälja, tegevusvälja tundja ja tegevusvälja kõrgeima tundja vahelistest erinevustest selgitatakse järgmiselt. Täielikke teadmisi keha, individuaalse hinge ja Ülihinge olemusest nimetatakse vedakirjanduses jñānaks. Seda ütleb Kṛṣṇa. Teadmised tähendavad mõistmist, et hing ja Ülihing on sisuliselt üks, kuid samas siiski teineteisest erinevad. See, kes ei mõista tegevusvälja ja tegevuste tundjat, ei oma täielikke teadmisi. Inimene peab mõistma nii prakṛti (looduse), puruṣa (looduse nautija) kui īśvara (looduse ja individuaalse hinge tundja ja valitseja) positsiooni. Neid kolme ei tohi omavahel segamini ajada. Ei tohi segamini ajada kunstnikku, värvi ja molbertit. See materiaalne maailm, mis on tegevusväli, on loodus. Looduse nautija on elusolend ning kõigest kõrgemal seisab kõrgeim valitseja, Jumala Isiksus. Vedalikes pühakirjades selgitatakse seda, öeldes: bhoktā bhogyaṁ preritāraṁ ca matvā/ sarvaṁ proktaṁ tri-vidhaṁ brahmam etat. („Śvetāśvatara Upaniṣad" 1.12) Eksisteerib kolm Brahmani kontseptsiooni: prakṛti on Brahman kui tegevusväli, jīva (individuaalne hing) on samuti Brahman, ning ta püüab valitseda materiaalse looduse üle, ning nende mõlema kontrollija on samuti Brahman, kuid Tema on tegelik valitseja.

On appelle kṣetra, le corps, à l’intérieur duquel vivent son possesseur ainsi que le Seigneur Suprême. Comme ce dernier connaît parfaitement et le corps et son possesseur, on dit qu’Il est le connaissant de tous les champs d’action. Ainsi distingue-t-on le champ d’action, le connaissant et le connaissant suprême.

La parfaite connaissance de la nature du corps, de celle de l’âme distincte et de l’Âme Suprême, porte dans les Écrits védiques le nom de « jñāna ». C’est ce qu’explique Kṛṣṇa dans ce verset. Celui qui a la connaissance sait que l’âme distincte et l’Âme Suprême sont simultanément une et différentes. Si, par contre, il ignore ce qu’est le champ d’action et le connaissant du champ, c’est qu’il n’a pas encore obtenu le savoir parfait. Il faut connaître la position de la prakṛti (la nature), du puruṣa (le bénéficiaire) et de l’īśvara (le connaissant qui domine et la nature et l’âme distincte). On ne doit pas les confondre, tout comme on ne doit pas confondre l’artiste, la toile et le chevalet. La nature, le champ d’action, c’est le monde matériel, et celui qui en a jouissance, l’être distinct. Au-dessus d’eux Se trouve le maître absolu, Dieu, la Personne Suprême. Les Textes védiques (Śvetāśvatara Upaniṣad 1.12) précisent: bhoktā bhogyaṁ preritāraṁ ca matvā/sarvaṁ proktaṁ tri-vidhaṁ brahman etat. Le mot Brahman recouvre trois différents aspects: la prakṛti en tant que champ d’action; le jīva (l’âme individuelle) qui cherche à dominer la nature matérielle; et leur maître à tous deux, le maître absolu, le Brahman Suprême.

Käesolevas peatükis selgitatakse ka seda, et üks keha tundjatest on eksiv ning teine eksimatu. Üks on ülem, teine alluv. See, kes peab kahte tegevusvälja tundjat üheks ja samaks, eitab Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes ütleb siin väga selgelt: „Mina olen samuti tegevusvälja tundja." See, kes peab köit maoks, ei oma teadmisi. Eksisteerib erinevaid kehasid ning erinevaid kehade omanikke. Kuna iga individuaalse hinge võime materiaalse looduse üle valitseda on erinev, eksisteerivad erinevad kehad. Kuid Kõigekõrgem viibib nende valitsejana neis kõigis. Selles värsis on oluline ka sõna ca, sest see viitab kõikidele kehadele. Sedasi kinnitab Śrīla Baladeva Vidyābhūṣaṇa. Kṛṣṇa on Ülihing, kes viibib igas kehas lisaks individuaalsele hingele. Kṛṣṇa ütleb siin selgelt, et tõelised teadmised tähendavad mõistmist, et Ülihing on nii tegevusvälja kui ka piiratud nautija valitseja.

Nous verrons dans ce chapitre que d’entre les deux connaissants du corps, l’un est faillible, l’autre non, l’un est maître, l’autre subordonné. Affirmer que les deux connaissants ne font qu’un, c’est contredire le Seigneur Suprême qui, en personne, dit nettement dans ce verset: « Je suis Moi aussi le connaissant. » Celui, par exemple, qui prend un serpent pour une corde est dans l’illusion. Du fait que les êtres vivants ont chacun une propension particulière à dominer la nature matérielle, il existe toute une variété de corps. L’Être Suprême est pour Sa part présent en chaque corps et en est le véritable maître. Notre verset contient un mot important, ca, qui selon Śrīla Baladeva Vidyābhūṣaṇa, se rapporte à l’ensemble des corps. Kṛṣṇa est l’Âme Suprême, distinct de l’âme individuelle à l’intérieur de chaque corps. Il explique donc clairement ici que la vraie connaissance est de savoir que Son émanation, l’Âme Suprême, domine à la fois le champ d’action et l’âme individuelle, l’infime bénéficiaire.