Bg. 13.3

Arutades küsimust kehast, keha tundjast, hingest ja Ülihingest, tuleb meil uurida kolme erinevat teemat: Jumalat, elusolendit ja mateeriat. Igal tegevusväljal, s.t. igas kehas on kaks hinge: individuaalne hing ja Ülihing. Kuna Ülihing on Jumala Kõrgeima Isiksuse, Kṛṣṇa täielik ekspansioon, ütleb Kṛṣṇa: „Mina olen samuti tundja, kuid Ma ei ole keha individuaalne tundja. Mina olen kõrgeim tundja. Ma viibin igas kehas Paramātmā ehk Ülihingena."

See, kes uurib üksikasjalikult „Bhagavad-gītā" õpetust tegevusväljast ja tegevusvälja tundjast, võib jõuda teadmisteni.

Jumal ütleb: „Mina olen tegevusvälja tundja igas individuaalses kehas." Individuaalne hing võib olla oma keha tundja, kuid ta ei oma teadmisi teistest kehadest. Jumala Kõrgeim Isiksus, kes viibib Ülihinge näol kõikides kehades, teab igast kehast kõike. Ta tunneb kõiki erinevate elu eksistentsi vormide kehasid. Riigi kodanik võib teada kõike oma maalapist, kuid kuningas omab teadmisi mitte üksnes oma paleest, vaid ka kodanikele kuuluvast omandist. Samamoodi võib keegi olla oma keha individuaalne omanik, kuid Kõigekõrgem Jumal on kõikide kehade omanik. Nii nagu kuningas on kuningriigi esmane ja kodanik teisejärguline omanik, on Kõigekõrgem Jumal kõikide kehade kõrgeim omanik.

Keha koosneb meeltest. Kõigekõrgem Jumal on Hṛṣīkeśa, „meelte valitseja". Riigis on kodanikud alles teisejärgulised valitsejad, esmane riigiasjade valitseja on kuningas. Samamoodi on Kõigekõrgem Jumal meelte esmane valitseja. Jumal ütleb: „Mina olen samuti kõikide kehade tundja." See tähendab, et Ta on kõikide kehade kõrgeim tundja, individuaalne hing tunneb aga üksnes omaenda keha. Vedakirjanduses öeldakse:

Keha nimetatakse kṣetraks ning kehas elavad nii keha omanik kui ka Kõigekõrgem Jumal, kes tunneb nii keha kui selle omanikku. Seepärast nimetatakse Teda kõikide tegevusväljade tundjaks. Teadmisi tegevusvälja, tegevusvälja tundja ja tegevusvälja kõrgeima tundja vahelistest erinevustest selgitatakse järgmiselt. Täielikke teadmisi keha, individuaalse hinge ja Ülihinge olemusest nimetatakse vedakirjanduses jñānaks. Seda ütleb Kṛṣṇa. Teadmised tähendavad mõistmist, et hing ja Ülihing on sisuliselt üks, kuid samas siiski teineteisest erinevad. See, kes ei mõista tegevusvälja ja tegevuste tundjat, ei oma täielikke teadmisi. Inimene peab mõistma nii prakṛti (looduse), puruṣa (looduse nautija) kui īśvara (looduse ja individuaalse hinge tundja ja valitseja) positsiooni. Neid kolme ei tohi omavahel segamini ajada. Ei tohi segamini ajada kunstnikku, värvi ja molbertit. See materiaalne maailm, mis on tegevusväli, on loodus. Looduse nautija on elusolend ning kõigest kõrgemal seisab kõrgeim valitseja, Jumala Isiksus. Vedalikes pühakirjades selgitatakse seda, öeldes: bhoktā bhogyaṁ preritāraṁ ca matvā/ sarvaṁ proktaṁ tri-vidhaṁ brahmam etat. („Śvetāśvatara Upaniṣad" 1.12) Eksisteerib kolm Brahmani kontseptsiooni: prakṛti on Brahman kui tegevusväli, jīva (individuaalne hing) on samuti Brahman, ning ta püüab valitseda materiaalse looduse üle, ning nende mõlema kontrollija on samuti Brahman, kuid Tema on tegelik valitseja.

Käesolevas peatükis selgitatakse ka seda, et üks keha tundjatest on eksiv ning teine eksimatu. Üks on ülem, teine alluv. See, kes peab kahte tegevusvälja tundjat üheks ja samaks, eitab Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes ütleb siin väga selgelt: „Mina olen samuti tegevusvälja tundja." See, kes peab köit maoks, ei oma teadmisi. Eksisteerib erinevaid kehasid ning erinevaid kehade omanikke. Kuna iga individuaalse hinge võime materiaalse looduse üle valitseda on erinev, eksisteerivad erinevad kehad. Kuid Kõigekõrgem viibib nende valitsejana neis kõigis. Selles värsis on oluline ka sõna ca, sest see viitab kõikidele kehadele. Sedasi kinnitab Śrīla Baladeva Vidyābhūṣaṇa. Kṛṣṇa on Ülihing, kes viibib igas kehas lisaks individuaalsele hingele. Kṛṣṇa ütleb siin selgelt, et tõelised teadmised tähendavad mõistmist, et Ülihing on nii tegevusvälja kui ka piiratud nautija valitseja.