Skip to main content

KOLMETEISTKÜMNES PEATÜKK

Loodus, nautija ja teadvus

Tekst

arjuna uvāca
prakṛtiṁ puruṣaṁ caiva
kṣetraṁ kṣetra-jñam eva ca
etad veditum icchāmi
jñānaṁ jñeyaṁ ca keśava
śrī-bhagavān uvāca
idaṁ śarīraṁ kaunteya
kṣetram ity abhidhīyate
etad yo vetti taṁ prāhuḥ
kṣetra-jña iti tad-vidaḥ

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; prakṛtim — loodust; puruṣam — nautijat; ca — samuti; eva — kindlasti; kṣetram — välja; kṣetra-jñam — välja tundjat; eva — kindlasti; ca — samuti; etat — kõike seda; veditum — mõista; icchāmi — ma soovin; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; keśava — oo, Kṛṣṇa; śrī-bhagavān uvāca — Jumala Isiksus ütles; idam — seda; śarīram — keha; kaunteya — oo, Kuntī poeg; kṣetram — välja; iti — sel moel; abhidhīyate — nimetatakse; etat — see; yaḥ — see, kes; vetti — teab; tam — teda; prāhuḥ — nimetatakse; kṣetra-jñaḥ — välja tundja; iti — sel moel; tat-vidaḥ — nende poolt, kes seda teavad.

Translation

Arjuna ütles: Oo, mu kallis Kṛṣṇa, ma tahaksin teada saada prakṛtist [loodusest], puruṣast [nautijast], tegevusväljast ja tegevusvälja tundjast ning samuti teadmistest ning teadmiste objektist. Jumala Kõrgeim Isiksus vastas: Seda keha, oo, Kuntī poeg, nimetatakse tegevusväljaks, ning seda, kes seda keha tunneb, nimetatakse tegevusvälja tundjaks.

Purport

Arjuna soovis kuulda prakṛtist (loodusest), puruṣast (nautijast), kṣetrast (tegevusväljast), kṣetra-jñast (tegevusvälja tundjast), teadmistest ning teadmiste objektist. Kui ta esitas Kṛṣṇale nendel teemadel küsimused, vastas Kṛṣṇa, et seda keha nimetatakse tegevusväljaks ning seda, kes tunneb keha, nimetatakse tegevusvälja tundjaks. Keha on tingimustest sõltuvale hingele tegevusväljaks. Tingimustest sõltuv hing on langenud materiaalse eksistentsi püünisesse ning püüab valitseda materiaalse looduse üle. Nõnda saab ta endale tegevusvälja, vastavalt oma võimele materiaalse looduse üle valitseda. Selleks tegevusväljaks on tema keha. Ning mis on keha? Keha koosneb meeltest. Tingimustest sõltuv hing tahab oma meeli nautida ning vastavalt tema võimele kogeda meelelisi naudinguid antakse talle keha ehk tegevusväli (kṣetra).

Inimest, kes samastab end oma kehaga, nimetatakse kṣetra-jñaks ehk tegevusvälja tundjaks. Pole eriti raske mõista erinevust tegevusvälja ja selle tundja, s.t. keha ja selle tundja vahel. Iga inimene võib näha, et alates lapsepõlvest kuni vanaduseni teeb ta läbi palju kehalisi muutusi ja ometigi jääb ta ikka üheks ja samaks isiksuseks. Seega eksisteerib tegevusvälja tundja ja tegeliku tegevusvälja vahel erinevus. Tingimustest sõltuv hing võib seeläbi mõista, et ta on oma kehast erinev. „Bhagavad-gītā" alguses öeldakse: dehino 'smin. See tähendab, et elusolend asub kehas ning et keha vahetub lapsest noorukiks, noorukist täisealiseks ning lõpuks vanuriks, ning inimene, kes omab keha, teab, et keha muutub. Keha omajat eristatakse seepärast nimetusega kṣetra-jña. Vahel me mõtleme: „Ma olen õnnelik", „Ma olen mees", „Ma olen naine", „Ma olen koer", „Ma olen kass". Need on keha tundja kehalised määratlused. Kuid keha tundja on kehast erinev. Ehkki me kasutame paljusid väliseid asju, nagu näiteks riideid, teame me, et oleme nendest asjadest erinevad. Lähemal jälgimisel näeme aga ka seda, et me oleme erinevad oma kehast. Mind või sind või ükskõik keda, kes omab keha, nimetatakse kṣetra-jñaks ehk tegevusvälja tundjaks ning keha nimetatakse kṣetraks ehk tegevusväljaks.

„Bhagavad-gītā" esimeses kuues peatükis selgitati keha tundjat (elusolendit) ning seda, millises positsioonis võib ta mõista Kõigekõrgemat Jumalat. Kuues keskmises peatükis räägiti Jumala Kõrgeimast Isiksusest ning individuaalse hinge ja Ülihinge suhetest pühendunud teenimise vaatepunktist lähtudes. Nendes peatükkides on selgelt välja toodud Jumala Kõrgeima Isiksuse kõrgemalseisev ning individuaalse hinge alluv positsioon. Elusolendid on kõikides olukordades alluvad, kuid olles selle unustanud, nad kannatavad. Kui nad jõuavad jumalakartlike tegude läbi valgustatuseni, siis pöörduvad nad erinevate motiividega Kõigekõrgema Jumala poole. Mõned inimesed teevad seda ahastusest, mõned rahapuuduse tõttu, mõned on uudishimulikud ning mõned otsivad teadmisi. Ka seda selgitati nendes peatükkides. Alates käesolevast, kolmeteistkümnendast peatükist selgitatakse, kuidas elusolend satub kokkupuutesse materiaalse loodusega ning kuidas, läbi erinevate protsesside nagu karmaliste tegevuste, teadmiste arendamise ja pühendunud teenimise, Kõigekõrgem Jumal elusolendi vabastab. Ehkki elusolend on materiaalsest kehast täiesti erinev, seob ta end ikkagi sellega. Ka sellele antakse järgnevalt selgitus.

Tekst

kṣetra-jñaṁ cāpi māṁ viddhi
sarva-kṣetreṣu bhārata
kṣetra-kṣetrajñayor jñānaṁ
yat taj jñānaṁ mataṁ mama

Synonyms

kṣetra-jñam — välja tundjat; ca — samuti; api — kindlasti; mām — Mind; viddhi — tea; sarva — kõik; kṣetreṣu — kehalistel väljadel; bhārata — oo, Bharata poeg; kṣetra — tegevusväli (keha); kṣetra-jñayoḥ — välja tundja; jñānam — teadmised; yat — see, mis; tat — see; jñānam — teadmised; matam — seisukoht; mama — Minu.

Translation

Oo, Bharata järglane, tea, et ka Mina olen keha tundja, kuid Ma viibin kõikides kehades. Keha ja selle tundja mõistmist nimetatakse teadmisteks. Selline on Minu seisukoht.

Purport

Arutades küsimust kehast, keha tundjast, hingest ja Ülihingest, tuleb meil uurida kolme erinevat teemat: Jumalat, elusolendit ja mateeriat. Igal tegevusväljal, s.t. igas kehas on kaks hinge: individuaalne hing ja Ülihing. Kuna Ülihing on Jumala Kõrgeima Isiksuse, Kṛṣṇa täielik ekspansioon, ütleb Kṛṣṇa: „Mina olen samuti tundja, kuid Ma ei ole keha individuaalne tundja. Mina olen kõrgeim tundja. Ma viibin igas kehas Paramātmā ehk Ülihingena."

See, kes uurib üksikasjalikult „Bhagavad-gītā" õpetust tegevusväljast ja tegevusvälja tundjast, võib jõuda teadmisteni.

Jumal ütleb: „Mina olen tegevusvälja tundja igas individuaalses kehas." Individuaalne hing võib olla oma keha tundja, kuid ta ei oma teadmisi teistest kehadest. Jumala Kõrgeim Isiksus, kes viibib Ülihinge näol kõikides kehades, teab igast kehast kõike. Ta tunneb kõiki erinevate elu eksistentsi vormide kehasid. Riigi kodanik võib teada kõike oma maalapist, kuid kuningas omab teadmisi mitte üksnes oma paleest, vaid ka kodanikele kuuluvast omandist. Samamoodi võib keegi olla oma keha individuaalne omanik, kuid Kõigekõrgem Jumal on kõikide kehade omanik. Nii nagu kuningas on kuningriigi esmane ja kodanik teisejärguline omanik, on Kõigekõrgem Jumal kõikide kehade kõrgeim omanik.

Keha koosneb meeltest. Kõigekõrgem Jumal on Hṛṣīkeśa, „meelte valitseja". Riigis on kodanikud alles teisejärgulised valitsejad, esmane riigiasjade valitseja on kuningas. Samamoodi on Kõigekõrgem Jumal meelte esmane valitseja. Jumal ütleb: „Mina olen samuti kõikide kehade tundja." See tähendab, et Ta on kõikide kehade kõrgeim tundja, individuaalne hing tunneb aga üksnes omaenda keha. Vedakirjanduses öeldakse:

kṣetrāṇi hi śarīrāṇi
bījaṁ cāpi śubhāśubhe
tāni vetti sa yogātmā
tataḥ kṣetra-jña ucyate

Keha nimetatakse kṣetraks ning kehas elavad nii keha omanik kui ka Kõigekõrgem Jumal, kes tunneb nii keha kui selle omanikku. Seepärast nimetatakse Teda kõikide tegevusväljade tundjaks. Teadmisi tegevusvälja, tegevusvälja tundja ja tegevusvälja kõrgeima tundja vahelistest erinevustest selgitatakse järgmiselt. Täielikke teadmisi keha, individuaalse hinge ja Ülihinge olemusest nimetatakse vedakirjanduses jñānaks. Seda ütleb Kṛṣṇa. Teadmised tähendavad mõistmist, et hing ja Ülihing on sisuliselt üks, kuid samas siiski teineteisest erinevad. See, kes ei mõista tegevusvälja ja tegevuste tundjat, ei oma täielikke teadmisi. Inimene peab mõistma nii prakṛti (looduse), puruṣa (looduse nautija) kui īśvara (looduse ja individuaalse hinge tundja ja valitseja) positsiooni. Neid kolme ei tohi omavahel segamini ajada. Ei tohi segamini ajada kunstnikku, värvi ja molbertit. See materiaalne maailm, mis on tegevusväli, on loodus. Looduse nautija on elusolend ning kõigest kõrgemal seisab kõrgeim valitseja, Jumala Isiksus. Vedalikes pühakirjades selgitatakse seda, öeldes: bhoktā bhogyaṁ preritāraṁ ca matvā/ sarvaṁ proktaṁ tri-vidhaṁ brahmam etat. („Śvetāśvatara Upaniṣad" 1.12) Eksisteerib kolm Brahmani kontseptsiooni: prakṛti on Brahman kui tegevusväli, jīva (individuaalne hing) on samuti Brahman, ning ta püüab valitseda materiaalse looduse üle, ning nende mõlema kontrollija on samuti Brahman, kuid Tema on tegelik valitseja.

Käesolevas peatükis selgitatakse ka seda, et üks keha tundjatest on eksiv ning teine eksimatu. Üks on ülem, teine alluv. See, kes peab kahte tegevusvälja tundjat üheks ja samaks, eitab Jumala Kõrgeimat Isiksust, kes ütleb siin väga selgelt: „Mina olen samuti tegevusvälja tundja." See, kes peab köit maoks, ei oma teadmisi. Eksisteerib erinevaid kehasid ning erinevaid kehade omanikke. Kuna iga individuaalse hinge võime materiaalse looduse üle valitseda on erinev, eksisteerivad erinevad kehad. Kuid Kõigekõrgem viibib nende valitsejana neis kõigis. Selles värsis on oluline ka sõna ca, sest see viitab kõikidele kehadele. Sedasi kinnitab Śrīla Baladeva Vidyābhūṣaṇa. Kṛṣṇa on Ülihing, kes viibib igas kehas lisaks individuaalsele hingele. Kṛṣṇa ütleb siin selgelt, et tõelised teadmised tähendavad mõistmist, et Ülihing on nii tegevusvälja kui ka piiratud nautija valitseja.

Tekst

tat kṣetraṁ yac ca yādṛk ca
yad-vikāri yataś ca yat
sa ca yo yat-prabhāvaś ca
tat samāsena me śṛṇu

Synonyms

tat — see; kṣetram — tegevusvälja; yat — mis; ca — samuti; yādṛk — nii nagu see on; ca — samuti; yat — mida omades; vikāri — muutub; yataḥ — millest; ca — samuti; yat — mida; saḥ — tema; ca — samuti; yaḥ — kes; yat — mida omades; prabhāvaḥ — mõju; ca — samuti; tat — seda; samāsena — kokkuvõttes; me — Minult; śṛṇu — mõista.

Translation

Nüüd kuula, palun, Minu lühikest kirjeldust sellest tegevusväljast – sellest, milline see on, kuidas see muutub, millest see on sündinud, kes on selle tegevusvälja tundja ning kuidas ta seda tegevusvälja mõjutab.

Purport

Jumal kavatseb nüüd selgitada nii tegevusvälja kui ka selle tundja algolemuslikke positsioone. Inimene peab teadma, kuidas see keha on loodud, millistest elementidest see koosneb, kelle kontrolli all keha tegutseb, kuidas leiavad aset kehalised muutused, millest need muutused tulenevad, mis on nende muutuste põhjused, mis on nende muutuste mõte, milline on individuaalse hinge lõplik eesmärk ning milline on individuaalse hinge tegelik keha. Samuti peab inimene teadma, millised on individuaalse, elava hinge ning Ülihinge vahelised erinevused, kuidas nad mõjutavad tegevusvälja ning millised on nende võimed jne. Inimene peab püüdma mõista „Bhagavad-gītāt" otseselt Jumala Kõrgeimalt Isiksuselt, sest sedasi leiab ta vastused kõikidele eespool loetletud küsimustele. Seejuures tuleb aga hoiduda pidamast igaühe südames viibivat Jumala Kõrgeimat Isiksust samaks individuaalse hinge ehk jīvaga. See tähendaks võimelise samastamist võimetuga.

Tekst

ṛṣibhir bahudhā gītaṁ
chandobhir vividhaiḥ pṛthak
brahma-sūtra-padaiś caiva
hetumadbhir viniścitaiḥ

Synonyms

ṛṣibhiḥ — suurte tarkade poolt; bahudhā — mitmel moel; gītam — kirjeldatud; chandobhiḥ — vedalike hümnide poolt; vividhaiḥ — erinevate; pṛthak — mitmel moel; brahma-sūtra — „Vedānta-sūtra"; padaiḥ — aforismidega; ca — samuti; eva — kindlasti; hetu-madbhiḥ — põhjuse ja tulemusega; viniścitaiḥ — kindla.

Translation

Paljud targad on selgitanud neid teadmisi tegevusväljast ja selle tundjast erinevates vedalikes kirjutistes. Koos põhjuste ja tulemuste vaheliste seoste selgitusega on sellel teemal eriti üksikasjalikult kõneldud „Vedānta-sūtras".

Purport

Jumala Kõrgeim Isiksus, Kṛṣṇa on kõrgeim autoriteet, selgitamaks neid teadmisi. Õpetlased ning tunnustatud autoriteedid viitavad alati varasematele autoriteetidele ning seepärast selgitab ka Kṛṣṇa enim vaidlust tekitanud küsimust hinge ja Ülihinge üheaegsest samasusest ja erinevusest, viidates „Vedānta-sūtrale", mida peetakse autoriteetseks pühakirjaks. Esmalt ütleb Ta: „Sedasi kinnitavad paljud targad." Selline tark on lisaks Temale näiteks Vyāsadeva, „Vedānta-sūtra" autor. „Vedānta-sūtras" selgitatakse erinevusi hinge ja Ülihinge vahel äärmiselt üksikasjalikult. Vyāsadeva isa Parāśara on samuti suur tark, kes kirjutab oma religioonist kõnelevates raamatutes: ahaṁ tvaṁ ca tathānye... – „Meie – sina, mina ning paljud teised erinevad elusolendid – oleme kõik transtsendentaalsed, ehkki me viibime materiaalsetes kehades. Hetkel oleme me langenud vastavalt oma karmale materiaalse looduse kolme guṇa mõju alla. Mõned meist on kõrgemal, mõned madalamal tasandil. Kõrgemad ja madalamad guṇad eksisteerivad tänu teadmatusele ning need avalduvad lõputu hulga erinevate elusolenditena. Kuid Ülihing, kes on eksimatu, on transtsendentaalne materiaalse looduse kolme guṇa suhtes, jäädes nende saastavast mõjust alati puhtaks." Ka algsetes „Vedades", eriti „Kaṭha Upaniṣadis", eristatakse hinge, Ülihinge ja keha. Seda seika on selgitanud paljud suured targad, kellest olulisimaks peetakse Parāśarat.

Sõna chandobhiḥ tähistab erinevaid vedaliku kirjanduse teoseid. Näiteks „Taittirīya Upaniṣad", mis on üks „Yajur Veda" alajaotustest, kirjeldab loodust, elusolendit ja Jumala Kõrgeimat Isiksust.

Nagu eespool öeldud, on kṣetra tegevusväli ja kṣetra-jña selle tundja. Kṣetra-jñasid on kaks: individuaalne elusolend ning kõrgeim elusolend. „Taittirīya Upaniṣadis" (2.5) öeldakse: brahma pucchaṁ pratiṣṭhā. Üks Kõigekõrgema Jumala energia avaldumistest on anna-maya, mis tähendab sõltuvust toidust oma eksistentsi säilitamiseks. See on Kõigekõrgema materialistlik teadvustamine. Anna-maya järel võib elusolend jõuda prāṇa- maya tasandile. See tähendab, et pärast Kõrgeima Absoluutse Tõe teadvustamist toidus võib elusolend teadvustada Absoluutse Tõe kohalolekut ka elu tunnustes või erinevates eluvormides. Jñāna-maya tasandil areneb Absoluutse Tõe teadvustamine elu tunnuste mõistmisest mõtlemiseks, tundmiseks ning soovimiseks. Sellele järgneb Brahmani teadvustamine (vijñāna-maya tasand). Sellel tasandil mõistab elusolend, et ta seisab lahus oma mõistusest ja elu tunnustest. Järgnev ning ühtlasi kõrgeim tasand on ānanda-maya. Siis teadvustab inimene oma õndsust täis olemust. Brahmani teadvustamises on seega viis astet, mis üheskoos kannavad nimetust brahma puccham. Neist viiest hõlmavad esimesed kolm – anna-maya, prāṇa-maya ja jñāna-maya – elusolendite erinevaid tegevusvälju. Kõigist neist tegevusväljadest kõrgemalseisev on aga Kõigekõrgem Jumal, keda nimetatakse ānanda-mayaks. Ka „Vedānta-sūtras" kirjeldatakse Kõigekõrgemat sõnadega ānanda-mayo 'bhyāsāt. „Jumala Kõrgeim Isiksus on loomupäraselt täis rõõmu." Nautimaks Oma transtsendentaalset õndsust, laieneb Ta vijñāna-mayaks, prāṇa-mayaks, jñāna-mayaks ja anna-mayaks. Tegevusväljas elavat elusolendit peetakse nautijaks, ning ānanda-maya on temast erinev. See tähendab, et kui elusolend otsustab nautida, ühendades end ānanda-mayaga, siis saavutab ta täiuslikkuse. See on õige viis Kõigekõrgema Jumala kui tegevusvälja kõrgeima tundja, elusolendi kui Talle alluva tegevusvälja tundja ning tegevusvälja olemuse mõistmiseks. Seda tõde tuleb otsida „Vedānta-sūtrast" ehk „Brahma-sūtrast".

Käesolevas värsis mainitakse, et „Brahma-sūtra" on suurepäraselt ülesehitatud vastavalt põhjuse ja tagajärje seostele. Mõned nendest sūtratest ehk aforismidest ütlevad: na viyad aśruteḥ (2.3.2), nātmā śruteḥ (2.3.18) ja parāt tu tac-chruteḥ (2.3.40). Esimene neist viitab tegevusväljale, teine elusolendile ning kolmas Kõigekõrgemale Jumalale, kõrgeimale kõikide erinevate avaldunud olendite hulgas.

Tekst

mahā-bhūtāny ahaṅkāro
buddhir avyaktam eva ca
indriyāṇi daśaikaṁ ca
pañca cendriya-gocarāḥ
icchā dveṣaḥ sukhaṁ duḥkhaṁ
saṅghātaś cetanā dhṛtiḥ
etat kṣetraṁ samāsena
sa-vikāram udāhṛtam

Synonyms

mahā-bhūtāni — põhielemendid; ahaṅkāraḥ — vale ego; buddhiḥ — arukus; avyaktam — mitteavaldunu; eva — kindlasti; ca — samuti; indriyāṇi — meeled; daśa-ekam — üksteist; ca — samuti; pañca — viis; ca — samuti; indriya-go-carāḥ — meelte ihaldusobjektid; icchā — iha; dveṣaḥ — viha; sukham — õnn; duḥkham — ahastus; saṅghātaḥ — kogum; cetanā — elu tunnused; dhṛtiḥ — veendumus; etat — kõik see; kṣetram — tegevusväli; samāsena — kokkuvõttes; sa-vikāram — vastasmõjudega; udāhṛtam — on näiteks.

Translation

Viis põhielementi, vale ego, arukus, mitteavaldunu, kümme meelt ning mõistus, viis meelte ihaldusobjekti, iha, viha, õnn, ahastus, materiaalsete elementide kogum, elu tunnused ning veendumus – kõik see moodustab üheskoos tegevusvälja ning selle muutused.

Purport

Kõikidest suurte tarkade kinnitustest, vedalikest hümnidest ja „Vedānta- sūtra" aforismidest võime teha selle maailma komponentide kohta järgmise järelduse. Esiteks eksisteerivad maa, vesi, tuli, õhk ja eeter. Need on viis põhielementi, mida kokku nimetatakse mahā-bhūtaks. Neile järgnevad vale ego, arukus ning materiaalse maailma kolm guṇat mitteavaldunud kujul. Neile järgnevad omakorda viis teadmiste omandamist võimaldavat meelt: silmad, kõrvad, nina, keel ja nahk; ning viis tegutsemismeelt: hääl, jalad, käed, pärak ning suguelundid. Meeltest kõrgemale jääb mõistus, mida võib nimetada sisemiseks meeleks. Seega eksisteerib mõistusega kokku üksteist meelt. Samuti eksisteerib viis meelte ihaldusobjekti: lõhn, maitse, kuju, puudutus ning heli. Kokku nimetatakse neid kahtekümmet nelja elementi tegevusväljaks. Kui inimene asub neid kahtekümmet nelja elementi analüütiliselt uurima, võib ta väga hästi aru saada, milline on tegevusvälja olemus. Samuti eksisteerivad iha, viha, õnn ja ahastus, mis on viie põhielemendi vastastikuste mõjude avaldumised jämedakoelises kehas. Elu tunnused, mida esindab teadvus, ning veendumused, on peenekoelise keha – s.o. mõistuse, ego ja arukuse – avaldumised. Ka need peenekoelised elemendid loetakse tegevusvälja hulka.

Viis põhielementi on vale ego jämedakoeline avaldumine, mis omakorda esindab vale ego algstaadiumit, mida tähistatakse terminiga „materialistlik kontseptsioon" ehk tāmasa-buddhi (teadmatuse mõju all olev arukus). See esindab aga omakorda materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul. Materiaalse looduse kolme guṇat nende mitteavaldunud kujul nimetatakse pradhānaks.

See, kes tahab omandada üksikasjalikud teadmised neist kahekümne neljast elemendist ja nende vastastikustest mõjudest, peaks uurima filosoofiat detailsemalt. „Bhagavad-gītās" tuuakse ära ainult üldistav kokkuvõte.

Keha on kõikide nende tegurite esindaja ning see allub kuuele muutusele: keha sünnib, kasvab, säilib teatud aja jooksul, loob kõrvalsaadusi, seejärel kängub ning lõpuks hävib. Seepärast on tegevusväli ajalik, materiaalne nähtus. Tegevusvälja tundja ja omaniku ehk kṣetra-jña olemus on aga teistsugune.

Tekst

amānitvam adambhitvam
ahiṁsā kṣāntir ārjavam
ācāryopāsanaṁ śaucaṁ
sthairyam ātma-vinigrahaḥ
indriyārtheṣu vairāgyam
anahaṅkāra eva ca
janma-mṛtyu-jarā-vyādhi-
duḥkha-doṣānudarśanam
asaktir anabhiṣvaṅgaḥ
putra-dāra-gṛhādiṣu
nityaṁ ca sama-cittatvam
iṣṭāniṣṭopapattiṣu
mayi cānanya-yogena
bhaktir avyabhicāriṇī
vivikta-deśa-sevitvam
aratir jana-saṁsadi
adhyātma-jñāna-nityatvaṁ
tattva-jñānārtha-darśanam
etaj jñānam iti proktam
ajñānaṁ yad ato ’nyathā

Synonyms

amānitvam — alandlikkus; adambhitvam — kõrkusetus; ahiṁsā — vägivallast hoidumine; kṣāntiḥ — sallivus; ārjavam — lihtsus; ācārya-upāsanam — tõelise vaimse õpetaja poole pöördumine; śaucam — puhtus; sthairyam — vankumatus; ātma-vinigrahaḥ — enesekontroll; indriya-artheṣu — meelte suhtes; vairāgyam — loobumus; anahaṅkāraḥ — vale ego puudumine; eva — kindlasti; ca — samuti; janma — sünni; mṛtyu — surma; jarā — vanaduse; vyādhi — ja haiguse; duḥkha — ahastuse; doṣa — vea; anudarśanam — vaatlemine; asaktiḥ — kiindumusteta; anabhiṣvaṅgaḥ — suhtlemata; putra — poega; dāra — naisesse; gṛha — ādiṣu — kodusse jne, nityam — pidev; ca — samuti; sama-cittatvam — mõistuse tasakaal; iṣṭa — ihaldatav; aniṣṭa — ja soovimatu; upapattiṣu — olles omandanud; mayi — Mulle; ca — samuti; ananya-yogena — puhta pühendunud teenimisega; bhaktiḥ — pühendumus; avyabhicāriṇī — katkematult; vivikta — üksildastesse; deśa — paikadesse; sevitvam — püüeldes; aratiḥ — olles vaba kiindumustest; jana-saṁsadi — tavaliste inimeste vastu; adhyātma — hingega seotud; jñāna — teadmistes; nityatvam — pidevus; tattva-jñāna — tõest kõnelevate teadmiste; artha — objekti suhtes; darśanam — filosoofia; etat — kõik see; jñānam — teadmised; iti — sel moel; proktam — kuulutatud; ajñānam — teadmatus; yat — see, mis; ataḥ — sellest; anyathā — muu.

Translation

Alandlikkus; kõrkusetus; vägivallast hoidumine; sallivus; lihtsus; tõelise vaimse õpetaja poole pöördumine; puhtus; vankumatus; enesekontroll; meelelist naudingut pakkuvatest objektidest loobumine; vale ego puudumine; sünni, surma, vanaduse ja haiguste koleduse tajumine; kiindumuste puudumine; sõltumatus seostest laste, naise, kodu ja muu sellega seonduvaga; mõistuse tasakaalu säilitamine nii meeldivate kui ebameeldivate sündmuste korral; pidev ja puhas Minule pühendumine; püüdlus elada üksildases kohas; irdumine üldisest inimmassist; eneseteadvustamise olulisuse tunnistamine ning Absoluutse Tõe filosoofiline otsimine – selle kõik kuulutan Ma teadmisteks, ning kõik ülejäänu on üksnes teadmatus.

Purport

Vähese arukusega inimesed mõistavad vahel siin kirjeldatud teadmiste omandamise protsessi valesti ning arvavad, et tegu on vaid tegevusvälja elementide vastastikuse mõjuga, kuid tegelikult on õigeks teadmiste omandamise protsessiks käesolevas värsis kirjeldatud meetod. Kui inimene võtab omaks selle meetodi, siis on tal võimalik jõuda Absoluutse Tõeni. Käesolevas värsis kirjeldatud meetodi puhul ei räägita seega mitte kahekümne nelja elemendi vastastikustest mõjutustest, vaid sellest, kuidas nende elementide ahelaist vabaneda. Kehastunud hing on sattunud keha püünisesse. Tema keha on kahekümne neljast elemendist moodustunud kest ning siinkohal kirjeldatud teadmiste omandamise protsess on vahendiks sellest vabanemiseks. Kõige olulisem aspekt selle teadmiste omandamise protsessi juures on ära toodud üheteistkümnenda värsi esimeses reas: mayi cānanya-yogena bhaktir avyabhicāriṇī. „Teadmiste omandamine kulmineerub Jumala puhtas pühendunud teenimises." Seega, kui inimesel pole võimalik rakendada end Jumala transtsendentaalsesse teenimisse või kui ta võimalusest hoolimata sellest loobub, siis ei oma ülejäänud üheksateistkümne nimetatud tegevuse praktiseerimine sisuliselt mitte mingit väärtust. Kui aga inimene rakendab end täies Kṛṣṇa teadvuses Jumala pühendunud teenimisse, siis avalduvad ülejäänud üheksateist omadust temas iseenesest. Nagu öeldud „Śrīmad-Bhāgavatamis" (5.18.12), arenevad pühendunud teenimise tasandile jõudnud inimeses välja kõik teadmistest tulenevad head omadused: yasyāsti bhaktir bhagavaty akiñcanā sarvair guṇais tatra samāsate surāḥ. Nagu öeldud kaheksandas värsis, on vaimse õpetaja vastuvõtmine äärmiselt oluline. See on äärmiselt oluline ka nende jaoks, kes on asunud praktiseerima Jumala pühendunud teenimist. Vaimne elu algab tõelise vaimse õpetaja vastuvõtmisega. Jumala Kõrgeim Isiksus Śrī Kṛṣṇa ütleb siin selgelt, et selline teadmiste omandamise protsess on õige tee. Kõik muud väited on vaid mõttetu spekulatsioon.

Me võime analüüsida kõiki neid erinevaid omadusi, mida siin on teadmisteks nimetatud. Alandlikkus tähendab seda, et inimene ei püüdle teiste austuse nautimise poole. Materialistlik elukäsitlus paneb meid ihaldama austust teiste inimeste poolt, kuid täiuslikke teadmisi omava inimese seisukohast – sellise inimese seisukohast, kes teab, et ta ei ole keha – on nii kehaline austus kui ka häbistus tähtsusetud. Inimene ei peaks püüdlema selle materiaalse pettuse poole. Inimesed ihaldavad tihti olla kuulsad oma religiooni poolest ning seetõttu liitutakse vahel, religiooni printsiipe mõistmata, mõne grupiga, kes tegelikult ei järgi religioosseid printsiipe, ning seejärel püütakse end esitleda religioosse juhina. Kui inimene tahab aga tegelikult vaimses teaduses edu saavutada, peab ta hindama oma arengut käesolevas värsis nimetatud omaduste alusel.

Vägivallast hoidumise all mõistetakse tavaliselt elusolendi keha tapmisest või hävitamisest hoidumist, kuid tegelikult tähendab vägivallast hoidumine mitte põhjustada teistele kannatusi. Oma teadmatuse tõttu on inimesed kinni materialistliku elukäsitluse püünises ning kannatavad seetõttu pidevalt materiaalsete vaevade käes. Tõusmata vaimsete teadmiste tasandile pole võimalik vägivallast loobuda. Seepärast peaks igaüks püüdma jagada inimestele tegelikke teadmisi, mille abil nad suudaksid valgustuda ning lahkuda sellest materiaalse maailma vanglast. See on vägivallast hoidumine.

Sallivus tähendab seda, et inimene on valmis kannatama teistepoolseid solvanguid ja lugupidamatut käitumist. Kui inimene tegeleb vaimsete teadmiste arendamisega, siis saab talle osaks solvanguid ja lugupidamatut käitumist paljude teiste inimeste poolt. Selleks tuleb valmis olla, sest sellist suhtumist tingib materiaalne loodus. Isegi vaid viie aastane poiss Prahlāda sattus vaimseid teadmisi arendades hädaohtu, kui ta isa muutus tema pühendumuse suhtes vaenulikuks. Prahlāda isa püüdis teda paljudel viisidel tappa, kuid ometigi suhtus Prahlāda oma isasse sallivalt. Vaimseid teadmisi arendades võime me oma teel sattuda vastamisi paljude takistustega, kuid me peaksime jääma kõikide teiste suhtes sallivaks ning jätkama sihikindlalt oma progressi.

Lihtsus tähendab seda, et inimene peaks loobuma igasugusest diplomaatiast ning kõnelema tegelikku tõde otse ja keerutamata isegi oma vaenlasele. Mis puutub vaimse õpetaja vastuvõtmisse, siis on see ülimalt oluline, sest ilma vaimse õpetaja juhendusteta pole võimalik vaimses teaduses areneda. Pühendunu peab pöörduma vaimse õpetaja poole täie alandlikkusega ning teenima teda kõikvõimalikel viisidel nii, et vaimne õpetaja oleks rahuldatud ning võiks anda õpilasele oma õnnistuse. Kuna tõeline vaimne õpetaja on Kṛṣṇa esindaja, võib õpilane tema õnnistuse läbi saada koheselt edasijõudnud pühendunuks ka siis, kui ta ei järgi kõiki ettekirjutusi, ehkki nende järgimine on märksa lihtsam inimese jaoks, kes on endast kõike andvalt teeninud vaimset õpetajat.

Puhtus on vaimses elus arenemiseks äärmiselt oluline. Puhtus on kahesugune: väline ja sisemine. Väline puhtus tähendab enda pesemist, kuid sisemise puhtuse saavutamiseks peab inimene mõtlema alati Kṛṣṇast ning kordama Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Sedasi toimides puhastab inimene oma mõistuse sinna minevikus kogunenud karma tolmust.

Vankumatus tähendab seda, et inimene omab suurt sihikindlust vaimses elus arenemiseks. Omamata sellist sihikindlust, ei saa keegi tõeliselt areneda. Enesekontroll tähendab lahtiütlemist kõigest vaimset arengut takistavast. Inimene peab harjuma keelduma kõigest, mis takistab tema vaimset arengut. See on tõeline loobumus. Meeled on väga tugevad ning ihaldavad alati naudinguid. Meelte ebavajalikele nõudmistele ei tohi aga järele anda. Meeli tuleb rahuldada vaid keha tervena hoidmiseks, et täita oma kohustusi vaimse arengu teel. Tähtsaim ja kontrollimatuim meel on keel. Kui inimene suudab kontrollida oma keelt, siis on ülimalt tõenäoline, et ta suudab kontrollida ka teisi meeli. Keele funktsiooniks on maitsta ning tekitada helisid. Seepärast tuleb keel panna regulaarselt maitsma üksnes Kṛṣṇale pakutud toidu jäänuseid ning kordama Hare Kṛṣṇa mantrat. Mis puutub silmadesse, siis ei tohiks neil lasta vaadata mitte midagi muud peale Kṛṣṇa imeilusa kuju. Sedasi saavutame me kontrolli nägemismeele üle. Samuti tuleb kõrvad panna kuulama lugusid Kṛṣṇast ning nina tundma Kṛṣṇale pakutud lillede lõhna. Selline on pühendunud teenimise protsess ning käesolevast värsist võime mõista, et „Bhagavad-gītās" selgitatakse lihtsate sõnadega just nimelt pühendunud teenimise teadust. Pühendunud teenimine on selle keskne ning ühtlasi ainus huviobjekt. Vähese arukusega „Bhagavad- gītā" kommenteerijad püüavad juhtida lugeja mõistust teistele teemadele, kuid tegelikult pole „Bhagavad-gītās" ühtegi teist teemat peale pühendunud teenimise.

Vale ego tähendab enese samastamist oma kehaga. Kui inimene mõistab, et ta ei ole mitte see keha, vaid vaimne hing, siis on ta jõudnud oma tegeliku ego juurde. Ego on alati olemas. Kuid erinevalt valest egost ei mõisteta tegelikku ego hukka. Vedalikus kirjanduses öeldakse („Bṛhad- āraṇyaka Upaniṣad" 1.4.10): ahaṁ brahmāsmi. „Mina olen Brahman, mina olen vaim." Tajumus, et „mina olen" on olemas ka eneseteadvustamise, vabanemise tasandil. See tajumus, et „mina olen" on ego. Kui see seostatakse oma võltskehaga, siis on tegu vale egoga. Juhul kui see seostatakse aga tegelikkusega, siis on tegu tõelise egoga. Eksisteerib klass filosoofe, kes ütlevad, et me peaksime vabanema oma egost, kuid me ei saa oma egost vabaneda, sest ego tähendab identiteeti. Vabanema peame me aga loomulikult enese ekslikust samastamisest oma kehaga.

Inimene peab püüdma mõista sünni, surma, vanaduse ja haiguste vastuvõtmisest tulenevaid kannatusi. Mitmetes vedalikes pühakirjades kirjeldatakse sündi. „Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldatakse väga kujundlikult mittesündinu maailma, lapse viibimist ema üsas, tema kannatusi seal jne. Neist kirjeldustest võib selgelt järeldada, et sündimine on väga kannatusterohke protsess. Kuna me oleme aga unustanud, kui suuri kannatusi me emaüsas viibides taluma pidime, ei püüa me sünni ja surma kordumise vastu leida mingit lahendust. Samuti räägitakse autoriteetsetes pühakirjades kannatustest, mida inimene on sunnitud taluma surma hetkel. Neid teemasid tuleks arutleda. Mis puutub vanadusse ja haigustesse, siis neid kogevad kõik. Mitte keegi ei taha olla haige ja mitte keegi ei taha vananeda, kuid ei vanadust ega haigusi pole võimalik vältida. Nii kaua kui me ei võta selle materiaalse elu ning sünni, surma, vanaduse ja haiguste suhtes pessimistlikku seisukohta, pole meil ajendit vaimses elus arengu saavutamiseks.

Mis puutub sõltumatusse seostest laste, naise ja koduga, siis ei mõelda selle all tunnete puudumist nende suhtes. Need on inimese loomupärased kiindumusobjektid. Ent kui nad saavad takistavaks vaimse arengu teel, siis peaks hoiduma neisse kiindumast. Parim meetod kodu meeldivaks teha on Kṛṣṇa teadvus. Kui inimene viibib täies Kṛṣṇa teadvuses, suudab ta luua oma koju äärmiselt õnneliku atmosfääri, sest Kṛṣṇa teadvuse meetod on väga lihtne. Tuleb vaid korrata Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare, süüa Kṛṣṇale pakutud toidu jäänuseid; vestelda vedalikes raamatutes nagu „Bhagavad- gītā" ja „Śrīmad-Bhāgavatam" käsitletud teemadel ning teenida jumalust. Need neli tegevust teevad inimese õnnelikuks. Neid tuleks õpetada kõikidele oma pere liikmetele. Kogu pere võib hommikuti ja õhtuti teatud ajaks kokku istuda ning korrata koos Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare. Kui inimene suudab muuta oma pereelu Kṛṣṇa teadvuse arendamisele kaasa aitavaks, kui kogu pere järgib nelja reguleerivat põhimõtet, siis pole mingit vajadust vahetada perekondlikku elu loobumusliku elu vastu. Kui aga peresisene atmosfäär on inimese vaimset arengut takistav, sest vaimsete teadmiste arendamine pole teistele pere liikmetele meelepärane, tuleks perekondlikust elust loobuda. Nii nagu Arjuna, peaksime ka meie ohverdama kõik Kṛṣṇa teenimise ning teadvustamise nimel. Arjuna ei tahtnud oma sugulasi tappa, ent kui ta mõistis, et need sugulased olid vaid takistuseks Kṛṣṇa teadvustamise teel, järgis ta Kṛṣṇa nõuannet ning astus võitlusse ja tappis oma sugulased. Inimene peaks alati jääma sõltumatuks pereeluga seotud õnnest ja kannatustest, sest selles maailmas ei saa keegi olla kas läbinisti õnnelik või läbinisti õnnetu.

Õnn ning kannatused on materiaalse eluga kaasas käivad nähtused. Ning nagu soovitatud „Bhagavad-gītās", tuleb õppida neid kannatlikult taluma. Inimene ei saa õnne ja kannatuste tulekut ega minekut kunagi takistada ning seetõttu tuleb tal materialistlikust eluviisist lahti öelda ning säilitada tasakaal nii õnne kui ka kannatuste puhul. Tavaliselt oleme ihaldatut saavutades väga õnnelikud, ning kui meile langeb osaks midagi soovimatut, oleme me ahastuses. Ent kui me viibime vaimsel tasandil, ei lase me ennast sellistest asjadest häirida. Et jõuda vaimsele tasandile, peame me aga siduma end alati Jumala pühendunud teenimisega. Kṛṣṇa vankumatu pühendunud teenimine tähendab üheksa pühendunud teenimise protsessi praktiseerimist. Need üheksa protsessi – laulmine, kuulamine, jumaluse teenimine, lugupidamise avaldamine jne – on ära toodud üheksanda peatüki viimases värsis. Inimene peab neid üheksat protsessi järgima.

Kui inimene on harjunud järgima vaimse elu põhimõtteid, ei taha ta enam omada suhteid materialistlike inimestega. Sellised suhted muutuvad talle vastumeelseteks. Me võime ise hinnata oma arengut, küsides, kuivõrd tugevat tahet me omame elamaks üksildases paigas, vabana soovimatust suhtlusest. Loomulikult ei tunne pühendunu kiindumust ebavajaliku sportimise, kinos käimise või mõne seltskondliku ürituse nautimise suhtes, sest ta mõistab, et see on vaid aja raiskamine. Maailmas on palju õpetlasi ja filosoofe, kes uurivad seksuaalelu või muud taolist, kuid „Bhagavad-gītā" õpetuse kohaselt ei oma taolised uuringud või filosoofilised spekulatsioonid mitte mingit väärtust. See on rohkemal või vähemal määral mõttetu töö. „Bhagavad-gītā" õpetuse kohaselt peaks inimene filosoofiliste teadmiste abil uurima hinge olemust. Nagu soovitatud antud värsis, peaks inimene uurima, milline on tema tegelik olemus.

Mis puutub eneseteadvustamisse, siis on siinkohal selgelt öeldud, et selle eesmärgi saavutamiseks on eriti kasulik praktiseerida bhakti-joogat. Kui räägitakse pühendunud teenimisest, tuleb arvesse võtta Ülihinge ning individuaalse hinge vastastikuseid suhteid. Individuaalne hing ning Ülihing ei saa olla üks ja seesama, vähemasti mitte bhakti, pühendumusliku elukäsitluse kohaselt. Siin öeldakse selgelt, et Kõrgeima Hinge teenimine individuaalse hinge poolt on igavene, nityam. Seega on bhakti ehk pühendunud teenimine igavene. Inimene peaks alati kindlaks jääma sellele filosoofilisele veendumusele.

Seda selgitatakse „Śrīmad-Bhāgavatamis" (1.2.11): vadanti tat tattva- vidas tattvaṁ yaj jñānam advayam. „Need, kes tõepoolest tunnevad Absoluutset Tõde, teavad, et seda teadvustatakse kolmel eri tasandil, nimelt Brahmanina, Paramātmāna ja Bhagavānina." Bhagavān on Absoluutse Tõe teadvustamise viimane aste, seepärast peaks inimene püüdma jõuda Jumala Kõrgeima Isiksuse mõistmise tasandile ning rakendama end Jumala pühendunud teenimisse. See on teadmiste täiuslikkus.

See Kõrgeima Tõe, Jumala Absoluutse Isiksuse teadvustamise protsess, mis algab alandlikkusest, on kui trepp, mis juhib inimese esimeselt korruselt ülemistele. Hetkel viibivad paljud inimesed selle trepi esimestel astmetel, mõned on jõudnud teisele korrusele jne, kuid seni, kuni inimene pole jõudnud viimasele korrusele, Kṛṣṇa mõistmiseni, ei ole tema teadmised veel täiuslikud. Inimene, kes tahab arendada vaimseid teadmisi, kuid samal ajal konkureerida Jumalaga, ei saavuta mingit edu. Siin öeldakse selgelt, et alandlikkuseta pole võimalik jõuda asjade tegeliku olemuse mõistmiseni. Kõrkuse tipp on pidada ennast Jumalaks. Ehkki elusolend saab pidevalt materiaalse looduse rangete seaduste käest valusaid lööke, arvab ta oma teadmatuse tõttu ikkagi: „Mina olen Jumal." Teadmiste omandamine saab seega alguse amānitvast, alandlikkusest. Inimene peab olema alandlik ning teadma, et ta on Kõigekõrgemale Jumalale alluv. Keeldudes allumast Kõigekõrgemale Jumalale, satub inimene materiaalse looduse alluvusse. Igaüks peaks teadma seda tõde ning olema selles veendunud.

Tekst

jñeyaṁ yat tat pravakṣyāmi
yaj jñātvāmṛtam aśnute
anādi mat-paraṁ brahma
na sat tan nāsad ucyate

Synonyms

jñeyam — teadmiste objekti; yat — mida; tat — seda; pravakṣyāmi — ma selgitan nüüd; yat — mida; jñātvā — teades; amṛtam — nektarit; aśnute — maitstakse; anādi — algusetu; mat-param — Minule alluv; brahma — vaim; na — ei; sat — põhjus; tat — see; na — ega; asat — tulemus; ucyate — öeldakse olevat.

Translation

Nüüd selgitan Ma sulle seda teadmiste objekti, mida mõistes võid sa maitsta igavikku. Algusetu ja Minule alluv Brahman, vaim, asetseb väljaspool selle materiaalse maailma põhjuseid ja tagajärgi.

Purport

Jumal on selgitanud tegevusvälja ning tegevusvälja tundjat. Ta on samuti selgitanud meetodit, mille abil elusolend võib tegevusvälja tundjat tundma õppida. Nüüd hakkab Ta selgitama teadmiste objekte, esmalt hinge ning seejärel Ülihinge. Kui inimene omandab teadmised neist teadjatest – hingest ja Ülihingest – siis võib ta nautida elu nektarit. Nagu selgitatud teises peatükis, on elusolend igavene. Seda kinnitatakse ka siin. Ei ole olemas kuupäeva, millal jīva sündis, samuti pole võimalik välja selgitada selle jīvātmā Kõigekõrgemast Jumalast avaldumise ajalugu. Seetõttu on ta algusetu. Seda kinnitatakse vedalikus kirjanduses („Kaṭha Upaniṣad" 1.2.18): na jāyate mriyate vā vipaścit. Keha tundja pole kunagi sündinud ning mitte kunagi ei saabu ka hetke, mil ta sureks, ning ta on täis teadmisi.

Kõigekõrgemat Jumalat kui Ülihinge kirjeldatakse vedakirjanduses („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.16) sõnadega pradhāna-kṣetrajña-patir guṇeśaḥ. See tähendab, et Jumal on keha parim tundja ning materiaalse looduse kolme guṇa valitseja. Smṛtis öeldakse: dāsa-bhūto harer eva nānyasvaiva kadācana. Elusolendid on igavesti Kõigekõrgema Jumala teenistuses. Seda kinnitas Oma õpetustes ka Jumal Caitanya. Seega viitab käesolevas värsis kirjeldatud Brahman individuaalsele hingele. Kui mõistet „Brahman" kasutatakse seoses elusolendiga, tuleb mõista, et elusolend on vijñāna-brahma, mitte ānanda-brahma. Ānanda-brahma on Kõrgeim Brahman ehk Jumala Isiksus.

Tekst

sarvataḥ pāṇi-pādaṁ tat
sarvato ’kṣi-śiro-mukham
sarvataḥ śrutimal loke
sarvam āvṛtya tiṣṭhati

Synonyms

sarvataḥ — kõikjal; pāṇi — käed; pādam — jalad; tat — see; sarvataḥ — kõikjal; akṣi — silmad; śiraḥ — pead; mukham — näod; sarvataḥ — kõikjal; śruti-mat — omades kõrvu; loke — maailmas; sarvam — kõike; āvṛtya — kattes; tiṣṭhati — eksisteerib.

Translation

Kõikjal on Ta käed ja jalad, Tema silmad, pead ja näod ning kõrvad. Sel moel eksisteerib Ülihing, läbides kõike.

Purport

Ülihing ehk Jumala Kõrgeim Isiksus on sarnane Päikesele, kes oma lugematute kiirtega levib kõikjale. Ta eksisteerib kõikeläbival kujul, ning Temas eksisteerivad kõik individuaalsed elusolendid, alates esimesest suurest õpetajast Brahmāst kuni kõige väiksema sipelgani. On olemas lõputu hulk päid, jalgu, käsi ja silmi – lugematult elusolendeid, kes kõik viibivad Ülihinges, kes neid alal hoiab. Seetõttu on Ülihing kõikeläbiv. Individuaalne hing ei saa öelda, et tema käed, jalad ja silmad asuvad kõikjal. See on võimatu. Kui ta arvab, et oma teadmatuse tõttu on ta unustanud, et tema käed ja jalad asuvad kõikjal, ning et kui ta omandab vajalikud teadmised, siis mõistab ta, et asub kõikjal, on tema arutlus vastuoluline. Materiaalse looduse tingimustest sõltuvusse sattunud individuaalne hing ei saa olla Kõrgeim. Kõrgeim on individuaalsest hingest erinev – Jumal võib sirutada Oma käe kõikjale, individuaalne hing seda teha ei saa. „Bhagavad-gītās" ütleb Jumal, et kui keegi pakub Talle lilleõit, vilja või veidi vett, siis võtab Ta selle vastu. Kui Jumal asub kaugel eemal, kuidas saab Ta siis neid vastu võtta? Selline on aga Jumala kõikvõimsus: ehkki Ta asetseb Oma elupaigas, kujutlematult kaugel Maast, võib Ta ulatada Oma käe kõikjale, võtmaks vastu seda, mida Talle pakutakse. „Brahma-saṁhitās" (5.37) öeldakse: goloka eva nivasaty akhilātma-bhūtaḥ – ehkki Ta on pidevalt hõivatud mängudega Oma transtsendentaalsel planeedil, on Ta kõikeläbiv. Individuaalne hing ei saa öelda, et ta on kõikeläbiv. Seega on käesolevas värsis kirjeldatud Kõrgeimat Hinge, Jumala Isiksust, mitte individuaalset hinge.

Tekst

sarvendriya-guṇābhāsaṁ
sarvendriya-vivarjitam
asaktaṁ sarva-bhṛc caiva
nirguṇaṁ guṇa-bhoktṛ ca

Synonyms

sarva — kõikide; indriya — meelte; guṇa — omaduste; ābhāsam — algne läte; sarva — kõik; indriya — meeled; vivarjitam — olles ilma; asaktam — ilma kiindumusteta; sarva-bhṛt — kõigi alalhoidja; ca — samuti; eva — kindlasti; nirguṇam — ilma materiaalsete omadusteta; guṇa-bhoktṛ — guṇade valitseja; ca — samuti.

Translation

Ülihing on kõikide meelte algne läte, ometigi on Ta Ise ilma meelteta. Samuti on Ta vaba kiindumustest, ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja. Ta on kõrgemal materiaalse looduse guṇadest ning samal ajal on Ta kõikide nende guṇade valitseja.

Purport

Ehkki Kõigekõrgem Jumal on elusolendi kõikide meelte allikas, ei oma Ta materiaalseid meeli nagu elusolendid. Tegelikult omavad ka individuaalsed hinged vaimseid meeli, kuid tingimustest sõltuvas elus on need kaetud materiaalsete elementidega ning seetõttu avalduvad meelelised tegevused läbi mateeria. Kõigekõrgema Jumala meeled ei ole sel moel kaetud. Tema meeled on transtsendentaalsed ning seetõttu nimetatakse neid sõnaga nirguṇa. Sõna guṇa tähistab materiaalseid omadusi, kuid Jumala meeled on vabad materiaalsest kattest. Tuleb mõista, et Tema meeled erinevad meie meeltest. Ehkki Tema on kõikide meie meeleliste tegevuste läte, on Tema meeled transtsendentaalsed ning puhtad materiaalsest saastast. Seda selgitatakse hästi „Śvetāśvatara Upaniṣadi" värsis apāṇi-pādo javano grahītā (3.19). Jumala Kõrgeimal Isiksusel pole materiaalselt saastatud käsi, kuid ometigi on Tal käed, ning nendega võtab Ta vastu kõik, mida Talle ohverdatakse. Selline on erinevus individuaalse hinge ja Ülihinge vahel. Ülihingel ei ole materiaalseid silmi, kuid Tal on silmad – kuidas muidu saaks Ta näha? Ta näeb kõike: minevikku, olevikku, tulevikku. Ta elab iga elusolendi südames ning teab, mida oleme korda saatnud minevikus, mida me teeme hetkel, olevikus, ning mis ootab meid ees tulevikus. Seda kinnitatakse ka „Bhagavad-gītās": Tema teab kõike, kuid Teda ei tea keegi. Öeldakse, et Kõigekõrgemal Jumalal pole selliseid jalgu nagu meie jalad, kuid Ta võib rännata kõikjale läbi kosmoseavaruste, sest Tal on vaimsed jalad. Teisisõnu öeldes võime järeldada, et Jumal ei ole impersonaalne. Tal on nii silmad, jalad, käed ja kõik muu, ning kuna meie oleme Kõigekõrgema Jumala lahutamatud osakesed, on meilgi kõik need kehaosad. Kuid Jumala käsi, jalgu, silmi ja meeli ei saasta materiaalne loodus.

„Bhagavad-gītā" kinnitab ka seda, et kui Jumal ilmub, siis ilmub Ta sellisena nagu Ta on, Oma sisemise energia kaudu. Materiaalne energia Teda ei saasta, sest Tema on materiaalse energia valitseja. Vedakirjanduses kinnitatakse, et kogu Tema keha on vaimne. Tema kuju on igavene ning seda nimetatakse sac-cid-ānanda-vigrahaks. Temale kuuluvad kõik jumalikud omadused. Tema on kõikide rikkuste omanik ning samuti kuulub Talle kogu energia. Tema on arukam kõige arukamast ning täis teadmisi. Need on mõningad Jumala Kõrgeima Isiksuse tunnused. Tema on kõikide elusolendite alalhoidja ning kõikide tegevuste tunnistaja. Nagu meile kinnitatakse vedalikes pühakirjades, on Kõigekõrgem Jumal alati transtsendentaalne. Ehkki me ei näe Tema pead, nägu, käsi või silmi, on Tal need olemas, ning kui me tõuseme transtsendentaalsele tasandile, siis suudame me näha Tema kuju. Oma mateeriast saastunud meelte tõttu ei suuda me hetkel Tema kuju näha. Seepärast ei suudagi impersonalistid, kes on ikka veel mateeria mõjuvallas, mõista Jumala Isiksust.

Tekst

bahir antaś ca bhūtānām
acaraṁ caram eva ca
sūkṣmatvāt tad avijñeyaṁ
dūra-sthaṁ cāntike ca tat

Synonyms

bahiḥ — väljaspool; antaḥ — seespool; ca — samuti; bhūtānām — kõikide elusolendite; acaram — liikumatu; caram — liikuv; eva — samuti; ca — ja; sūkṣmatvāt — peenekoelisuse tõttu; tat — see; avijñeyam — teadmatu; dūra-stham — kaugel eemal; ca — samuti; antike — lähedal; ca — ja; tat — see.

Translation

Kõrgeim Tõde eksisteerib nii kõikide liikuvate ja liikumatute elusolendite sees kui ka neist väljaspool. Kuna Ta on peenekoeline, pole Teda võimalik materiaalsete meeltega näha või tunda. Ehkki Ta on väga kaugel eemal, on Ta alati kõikide lähedal.

Purport

Vedakirjandusest saame me teada, et Nārāyaṇa, Kõrgeim Isiksus, asub nii igas elusolendis kui neist kõigist väljaspool. Ta viibib nii vaimses kui materiaalses maailmas. Ehkki Ta asub kaugel eemal, on Ta ikkagi meie lähedal. Sedasi kinnitavad vedalikud pühakirjad. Āsīno dūraṁ vrajati śayāno yāti sarvataḥ. („Kaṭha Upaniṣad" 1.2.21) Jumal on alati täis transtsendentaalset õndsust, nautides Oma täiuslikke jumalikke omadusi, kuid nagu kinnitatakse vedakirjanduses, ei suuda me seda oma materiaalsete meelte ja mõistusega näha ega mõista. Ent see, kes on puhastanud oma mõistuse ja meeled, praktiseerides Jumala pühendunud teenimist Kṛṣṇa teadvuses, suudab Teda pidevalt näha. Ka „Brahma-saṁhitās" kinnitatakse, et see, kes on arendanud endas välja armastuse Kõigekõrgema Jumala vastu, suudab Teda näha alati, lakkamatult. Ning „Bhagavad-gītā" (11.54) kinnitab, et Jumalat on võimalik näha ja mõista üksnes pühendunud teenimise läbi. Bhaktyā tv ananyayā śakyaḥ.

Tekst

avibhaktaṁ ca bhūteṣu
vibhaktam iva ca sthitam
bhūta-bhartṛ ca taj jñeyaṁ
grasiṣṇu prabhaviṣṇu ca

Synonyms

avibhaktam — mittejagunenud; ca — samuti; bhūteṣu — kõikides elusolendites; vibhaktam — jagatud; iva — just kui; ca — samuti; sthitam — asetsev; bhūta-bhartṛ — kõikide elusolendite alalhoidja; ca — samuti; tat — see; jñeyam — tuleb mõista; grasiṣṇu — neelates; prabhaviṣṇu — arendades; ca — samuti.

Translation

Ehkki Ülihing näib olevat jagunenud kõikide olendite vahel, ei ole Teda tegelikult kunagi võimalik jagada. Ta on üks tervik. Ehkki Ta on kõikide elusolendite alalhoidja, tuleb mõista, et tänu Temale leiavad aset ka häving ja areng.

Purport

Jumal asub Ülihingena igaühe südames. Kas tähendab see seda, et Ta on jagunenud? Ei, tegelikult on Ta alati üks. Tihti tuuakse sellega seoses näide Päikesest. Päike püsib alati meridiaani kohal, ent kui me liigume kõik näiteks viis tuhat miili erinevates suundades ning küsime siis: „Kus on Päike?", näitaks igaüks meist oma pea kohale. Vedakirjanduses tuuakse see näide osutamaks tõsiasjale, et ehkki Jumal on jagamatu, näib Ta olevat mitmeks jagunenud. Vedakirjanduses öeldakse ka seda, et üks ja sama Viṣṇu viibib kõikjal tänu Oma kõikvõimsusele, samamoodi nagu üks ja sama Päike paistab korraga paljudele inimestele paljudes eri paikades. Ning kuigi Kõigekõrgem Jumal on kõikide elusolendite alalhoidja, on Ta hävituse hetkel ka kõige hävitaja. Sellele leidub kinnitus üheteistkümnendas peatükis, kus Jumal ütleb, et Ta on tulnud hävitama kõiki Kurukṣetra väljale kogunenud sõdalasi. Samuti mainis Ta, et ka aja kujul hävitab Ta kõik. Tema on kõige hävitaja ja surmaja. Kui toimub loomine, siis äratab Jumal kõik elusolendid nende algupärasest seisundist, hävitamise hetkel aga neelab Ta kõik nad endasse. Vedalikud hümnid kinnitavad, et Jumal Kṛṣṇa on kõikide elusolendite allikas ja rahupaik. Loomise järel lebab kõik Tema kõikvõimsuses ning hävitamise järel pöördub kõik taas tagasi Temasse puhkama. Sedasi kinnitavad meile vedalikud hümnid. Yato vā imāni bhūtāni jāyante yena jātāni jīvanti yat prayanty abhisaṁviśanti tad brahma tad vijijñāsasva. („Taittirīya Upaniṣad" 3.1)

Tekst

jyotiṣām api taj jyotis
tamasaḥ param ucyate
jñānaṁ jñeyaṁ jñāna-gamyaṁ
hṛdi sarvasya viṣṭhitam

Synonyms

jyotiṣām — kõikides valgusallikates; api — samuti; tat — see; jyotiḥ — valguse allikas; tamasaḥ — pimedus; param — väljaspool; ucyate — öeldakse; jñānam — teadmised; jñeyam — teada olema; jñāna-gamyam — teadmiste abil lähenetav; hṛdi — südames; sarvasya — igaühe; viṣṭhitam — asetsev.

Translation

Tema on kõikide valgusallikate valguse allikas. Ta asub väljaspool mateeria pimedust ning on mitteavaldunud. Ta on nii teadmised, teadmiste objekt kui ka teadmiste eesmärk. Ta asetseb igaühe südames.

Purport

Ülihing, Jumala Kõrgeim Isiksus, on kõikide valgusallikate nagu Päike, Kuu ja tähed, valguse allikaks. Vedakirjandusest saame me teada, et vaimses kuningriigis pole vajadust Päikese või Kuu järele, sest sealseid planeete valgustab Kõigekõrgema Jumala sära. Materiaalses maailmas on see Jumala vaimne sära – brahmajyoti – kaetud mahat-tattva, materiaalsete elementidega, ning seetõttu vajame me valguse saamiseks Päikest, Kuud, elektrit jne. Vaimses maailmas selliste nähtuste järele aga vajadus puudub. Vedakirjanduses öeldakse selgelt, et kõik valgustub tänu Jumala helendavale särale. Seega on ilmne, et Jumala asupaik ei ole mitte see materiaalne maailm. Ta asub vaimses maailmas, mis on meist väga kaugel vaimses taevas. Ka seda kinnitatakse meile vedakirjanduses. Āditya-varṇaṁ tamasaḥ parastāt. („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8) Jumal on just nagu Päike, mis levitab igavesti Enda ümber valgust, kuid Ta Ise asub kaugel väljaspool seda materiaalse maailma pimedust.

Tema teadmised on transtsendentaalsed. Vedakirjanduses kinnitatakse, et Brahman esindab transtsendentaalsete teadmiste tuuma. Sellele, kes ihaldab tõusta vaimsesse maailma, annab teadmised iga elusolendi südames viibiv Kõigekõrgem Jumal. Ühes vedalikus mantras („Śvetāśvatara Upaniṣad" 6.18) öeldakse: taṁ ha devam ātma-buddhi-prakāśaṁ mumukṣur vai śaraṇam ahaṁ prapadye. Kui inimene vähegi soovib saavutada vabanemist, peab ta alistuma Jumala Kõrgeimale Isiksusele. Mis puutub lõplike teadmiste eesmärki, siis selle kohta leiame me vedakirjandusest järgmise kinnituse: tam eva viditvāti mṛtyum eti. „Üksnes Jumalat tundes on võimalik pääseda vabaks sünni ja surma ahelaist." („Śvetāśvatara Upaniṣad" 3.8)

Jumal asetseb kõrgeima valitsejana igaühe südames. Kõigekõrgema käed ja jalad asuvad kõikjal, erinevalt individuaalsest hingest. Seepärast tuleb tunnistada, et tegevusväljal on kaks tundjat: individuaalne hing ning Ülihing. Individuaalse hinge käed ja jalad saavad korraga olla ainult ühes paigas, kuid Kṛṣṇa käed ja jalad ulatuvad kõikjale. Sedasi kinnitatakse „Śvetāśvatara Upaniṣadis" (3.17): sarvasya prabhum īśānaṁ sarvasya śaraṇaṁ bṛhat. Jumala Kõrgeim Isiksus, Ülihing, on kõikide elusolendite prabhu ehk isand, ning seega on Ta ka kõikide elusolendite lõplik varjupaik. Sellest võib järeldada, et Ülihing ning individuaalne hing on alati erinevad. Seda ei saa mitte keegi eitada.

Tekst

iti kṣetraṁ tathā jñānaṁ
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate

Synonyms

iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.

Translation

Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.

Purport

Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.

Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.

Tekst

prakṛtiṁ puruṣaṁ caiva
viddhy anādī ubhāv api
vikārāṁś ca guṇāṁś caiva
viddhi prakṛti-sambhavān

Synonyms

prakṛtim — materiaalset loodust; puruṣam — elusolendeid; ca — samuti; eva — kindlasti; viddhi — sa pead teadma; anādī — alguseta; ubhau — mõlemad; api — samuti; vikārān — muundumisi; ca — samuti; guṇān — looduse kolme guṇat; ca — samuti; eva — kindlasti; viddhi — tea; prakṛti — materiaalne loodus; sambhavān — sündinud.

Translation

Tuleb mõista, et materiaalne loodus ja elusolendid on algusetud. Nende muundumised ja mateeria erinevad avaldumisvormid on sündinud materiaalsest loodusest.

Purport

Selles peatükis antud teadmiste abil võib inimene mõista keha (tegevusvälja) ning keha tundjaid (individuaalset hinge ja Ülihinge). Tegevusväli on materiaalsest loodusest moodustunud keha ning individuaalne hing, kes on kehastunud sellesse tegevusvälja ning kes naudib keha tegevusi, on puruṣa ehk elusolend. Tema on üks tegevusvälja tundja, teine on Ülihing. Loomulikult tuleb mõista, et nii Ülihing kui ka individuaalne hing on Jumala Kõrgeima Isiksuse erinevad avaldumisvormid. Elusolend kuulub Tema energia hulka, Ülihing on aga Tema isiklik ekspansioon.

Nii materiaalne loodus kui ka elusolend on igavesed. See tähendab seda, et nad eksisteerisid juba enne loome algust. Materiaalne avaldumine on sündinud Kõigekõrgema Jumala energiast, ning samamoodi ka elusolendid, kuid elusolendid on sündinud Tema kõrgemast energiast. Nii elusolendid kui ka materiaalne loodus eksisteerisid juba enne, kui avaldus see kosmos. Materiaalne loodus eksisteeris Jumala Kõrgeimas Isiksuses, Mahā- Viṣṇus, ning kui selleks tekkis vajadus, avaldus see mahat-tattva vahendusel. Elusolendid viibivad samuti Viṣṇus ning kuna nad on sattunud tingimustest sõltuvusse ega soovi teenida Kõigekõrgemat Jumalat, ei pääse nad seetõttu vaimsesse taevasse. Kuid koos materiaalse looduse avaldumisega saavad need elusolendid võimaluse tegutseda materiaalses maailmas ning valmistada end ette vaimsesse taevasse pöördumiseks. Selline on selle materiaalse loome saladus. Algselt on elusolend Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osake, kuid oma mässumeelse loomuse tõttu satub ta sõltuvusse selle materiaalse looduse tingimustest. Ei oma tähtsust, kuidas need elusolendid ehk Kõigekõrgema Jumala kõrgema energia osakesed on sattunud kokkupuutesse materiaalse loodusega, ehkki Jumala Kõrgeimale Isiksusele on teada, millal ja miks see juhtus. Pühakirjades ütleb Jumal, et need, keda köidab see materiaalne loodus, teevad läbi raske olelusvõitluse. Mõne eelnenud värsi põhjal võime me täie kindlusega järeldada, et kõik looduse kolme guṇa poolt põhjustatud muundumised ja mõjud on samuti sündinud materiaalsest loodusest. Kõik elusolendite muutumised ja mitmekesisus johtuvad üksnes keha olemasolust. Vaimse olemuse poolest on kõik elusolendid ühesugused.

Tekst

kārya-kāraṇa-kartṛtve
hetuḥ prakṛtir ucyate
puruṣaḥ sukha-duḥkhānāṁ
bhoktṛtve hetur ucyate

Synonyms

kārya — tulemuse; kāraṇa — ja põhjuse; kartṛtve — loomise küsimuses; hetuḥ — instrument; prakṛtiḥ — materiaalne loodus; ucyate — öeldakse olevat; puruṣaḥ — elusolend; sukha — õnne; duḥkhānām — ja kannatuste; bhoktṛtve — naudingus; hetuḥ — instrument; ucyate — öeldakse olevat.

Translation

Öeldakse, et loodus on kõikide materiaalsete põhjuste ja tagajärgede tekitaja, samas kui elusolend on erinevate kannatuste ja naudingute põhjustaja selles maailmas.

Purport

Elusolendite erinevad kehalised ja meelelised avaldumised tulenevad materiaalsest loodusest. Eksisteerib 8,4 miljonit erinevat elu liiki ning kogu see mitmekesisus on sündinud materiaalsest loodusest. Sellise mitmekesisuse on põhjustanud elusolendite mitmesugused meelelised soovid, mis on pannud neid tahtma üht või teist keha. Kui nad asetsevad erinevates kehades, kogevad nad erinevaid naudinguid ja kannatusi. Need materiaalsed naudingud ja kannatused tulenevad kehast, mitte aga elusolendist endast. Oma algolemuslikus positsioonis on elusolend täis naudinguid, see on tema loomulik olek, ent kuna temas on tekkinud soov valitseda materiaalset loodust, on ta sattunud siia materiaalsesse maailma. Vaimses maailmas sellist võimalust ei ole. Vaimne maailm on puhas, kuid materiaalses maailmas peab igaüks rasket võitlust, saamaks erinevaid kehalisi naudinguid. Selgemini väljendudes võib öelda, et see keha on meelte tegevuse tulemus. Meeled on vahendid ihade rahuldamiseks. Materiaalne loodus on andnud meile kogu selle materiaalse keha ning selle rahuldamise instrumendid – meeled – ning nagu selgitatakse järgmises värsis, satub elusolend headesse või halbadesse olukordadesse vastavalt oma varasematele tegevustele ja soovidele. Vastavalt elusolendi tegudele ja soovidele asetab materiaalne loodus ta ühtedesse või teistesse elutingimustesse. Elusolend ise on nii oma elamistingimuste kui ka nendest tulenevate kannatuste või naudingute põhjustaja. Kui elusolend on kord juba sattunud ühte või teise materiaalsesse kehasse, satub ta materiaalse looduse kontrolli alla, sest keha, olles mateeria, toimib vastavalt materiaalse looduse seadustele, ning neid muuta ei ole elusolendi võimuses. Oletame näiteks, et elusolend on sattunud koera kehasse. Niipea kui ta on omandanud koera keha, peab ta hakkama ka koera kombel tegutsema. Ta ei saa toimida kuidagi teisiti. Ning kui elusolend on sattunud näiteks sea kehasse, siis on ta sunnitud sööma väljaheiteid ning käituma sea kombel. Ning kui elusolend on sattunud näiteks pooljumala kehasse, peab ta samuti tegutsema oma kehale vastavalt. Selline on looduse seadus. Kuid kõikidel juhtudel viibib Ülihing alati individuaalse hinge kõrval. „Vedades" („Muṇḍaka Upaniṣad" 3.1.1) kirjeldatakse seda järgmiselt: dvā suparṇā sayujā sakhāyaḥ. Kõigekõrgem Jumal on sedavõrd armulik iga elusolendi vastu, et Ülihinge ehk Paramātmāna saadab Ta individuaalset hinge alati ja kõikides olukordades.

Tekst

puruṣaḥ prakṛti-stho hi
bhuṅkte prakṛti-jān guṇān
kāraṇaṁ guṇa-saṅgo ’sya
sad-asad-yoni-janmasu

Synonyms

puruṣaḥ — elusolend; prakṛti-sthaḥ — asetsedes materiaalses energias; hi — kindlasti; bhuṅkte — naudib; prakṛti-jān — materiaalse looduse poolt loodut; guṇān — looduse guṇasid; kāraṇam — põhjus; guṇa-saṅgaḥ — kokkupuutumine looduse guṇadega; asya — elusolendi; sat-asat — heas ja halvas; yoni — elu liigid; janmasu — sündides.

Translation

Sedasi elab elusolend materiaalses looduses, nautides looduse kolme guṇat, ning selle põhjuseks on tema kokkupuutumine materiaalse loodusega. Niiviisi kohtab ta elu erinevate liikide seas head ja halba.

Purport

See värss on väga oluline, sest selle abil võime me mõista, kuidas elusolend liigub ühest kehast teise. Teises peatükis selgitatakse, et elusolend vahetab pidevalt kehasid täpselt samamoodi nagu me vahetame riideid. See „riiete vahetus" toimub põhjusel, et elusolend on kiindunud materiaalsesse eksistentsi. Nii kaua kui ta viibib selle ebareaalse avaldumise lummuses, jätkab ta rändamist ühest kehast teise. Kuna ta ihaldab valitseda materiaalse looduse üle, on ta asetatud sellistesse soovimatutesse tingimustesse. Vastavalt materiaalsele soovile sünnib elusolend vahel pooljumala, vahel inimese, vahel pühaku, vahel looma, linnu, putuka või vee-elaja kehas. See ringkäik jätkub pidevalt. Ning kõikidel juhtudel peab elusolend end olukorra peremeheks, ehkki tegelikult viibib ta materiaalse looduse võimu all.

Käesolevas värsis selgitatakse, kuidas elusolend satub erinevatesse kehadesse. Selle põhjuseks on kokkupuutumine looduse erinevate guṇadega. Seepärast peab inimene tõusma kõrgemale materiaalse looduse kolmest guṇast ning jõudma transtsendentaalsele tasandile. Seda nimetatakse Kṛṣṇa teadvuseks. Viibimata Kṛṣṇa teadvuse tasandil, sunnib materiaalne teadvus elusolendit vahetama üksteise järel erinevaid kehasid, sest juba mäletamatutest aegadest alates on ta omanud materiaalseid soove. Nüüd peab ta aga oma soovide kontseptsiooni muutma. Selline muutus võib teoks saada aga ainult autoriteetset informatsiooni kuulates. Parima näite sellest leiame me siitsamast „Bhagavad-gītāst" – Arjuna kuuleb Jumala teadust Kṛṣṇalt. Kui elusolend hakkab samuti kuulama autoriteetseid teadmiste allikaid, kaob temast järk-järgult iidsetest aegadest südames hoitud soov materiaalse looduse üle valitseda ning ta hakkab kogema vaimset õnne. Ühes vedalikus mantras öeldakse, et mida enam inimene õpib suhtlema Jumala Kõrgeima Isiksusega, seda enam hakkab ta nautima oma igavest ja õndsust täis elu.

Tekst

upadraṣṭānumantā ca
bhartā bhoktā maheśvaraḥ
paramātmeti cāpy ukto
dehe ’smin puruṣaḥ paraḥ

Synonyms

upadraṣṭā — valvaja; anumantā — lubaja; ca — samuti; bhartā — isand; bhoktā — kõrgeim nautija; mahā-īśvaraḥ — Kõigekõrgem Jumal; parama- ātmā — Ülihing; iti — samuti; ca — ja; api — tõepoolest; uktaḥ — öeldakse; dehe — kehas; asmin — selles; puruṣaḥ — nautija; paraḥ — transtsendentaalne.

Translation

Ometigi on selles kehas ka teine, transtsendentaalne nautija, kes on Jumal, kõige kõrgeim omanik, ning Ülihingena tuntud valvaja ja lubaja.

Purport

Siin öeldakse, et Ülihing, kes on alati koos individuaalse hingega, on Kõigekõrgema Jumala esindaja. Ta ei ole tavaline elusolend. Kuna monistid väidavad, et keha tundjaid on vaid üks, arvavad nad, et Ülihinge ja individuaalse hinge vahel pole mingit erinevust. Selle küsimuse selgitamiseks ütleb siin Jumal, et Paramātmāna viibib Ta iga elusolendi kehas. Paramātmā on erinev individuaalsest hingest, Ta on para – transtsendentaalne. Individuaalne hing kogeb naudingut ühel konkreetsel tegevusväljal, kuid Ülihing viibib igas kehas mitte kui keha piiratud nautija või kehalistes tegevustes osaleja, vaid kui tegevuste tunnistaja, valvaja, lubaja ja kõrgeim nautija. Teda nimetatakse on Paramātmāks, mitte ātmāks, ning Ta on transtsendentaalne. On ilmselge, et ātmā ja Paramātmā on üksteisest erinevad. Ülihinge, Paramātmā käed ja jalad ulatuvad kõikjale, samas kui individuaalse hinge kohta seda öelda ei saa. Ning kuna Paramātmā on Kõigekõrgem Jumal, asub Ta iga elusolendi südames ning võimaldab tal rahuldada soove materiaalsete naudingute järele. Ilma Kõrgeima Hinge loata ei saa individuaalne hing mitte midagi teha. Individuaalne hing on bhukta ehk alalhoitav, ning Jumal on bhoktā ehk alalhoidja. Elusolendeid on lugematul hulgal, ning Jumal viibib nende kõigi juures kui sõber.

On fakt, et iga individuaalne elusolend on Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osake ning et nad on üksteisega väga lähedastes sõprussuhetes. Kuid elusolendile on omane kalduvus Kõigekõrgema Jumala seadusi eirata ja püüda Jumalast sõltumatult looduse üle valitseda; selle kalduvuse tõttu öeldakse, et ta kuulub Kõigekõrgema Jumala marginaalsesse energiasse. Elusolend võib asetseda kas materiaalses või vaimses energias. Nii kaua kui elusolend on sõltuv materiaalsest energiast, jääb Kõigekõrgem Jumal, Ülihing sõbrana tema juurde, püüdmaks panna teda tagasi pöörduma vaimsesse energiasse, kuid oma väikese iseseisvuse tõttu keeldub elusolend astumast suhetesse vaimse valgusega. Selline iseseisvuse väärkasutus ongi põhjuseks, miks elusolend on sunnitud oma olemasolu eest võitlema selles tingimustest sõltuvas looduses. Seega annab Jumal elusolendile kogu aeg juhiseid, nii seest- kui väljastpoolt. Väljastpoolt annab Ta juhendusi näiteks „Bhagavad-gītā" kaudu, ning seestpoolt püüab Ta elusolendit veenda, et tema materiaalsetele tagajärgedele suunatud tegevused ei too talle tõelist õnne. Ta ütleb: „Parem loobu oma materialistlikest tegevustest ning suuna oma usk Minule. Siis saad sa õnnelikuks." Seepärast toetub arukas inimene oma usus Paramātmāle ehk Jumala Kõrgeimale Isiksusele ning hakkab seeläbi liikuma õndsusrikka ja teadmisi täis igavese elu poole.

Tekst

ya evaṁ vetti puruṣaṁ
prakṛtiṁ ca guṇaiḥ saha
sarvathā vartamāno ’pi
na sa bhūyo ’bhijāyate

Synonyms

yaḥ — igaüks, kes; evam — sedasi; vetti — mõistab; puruṣam — elusolendit; prakṛtim — materiaalset loodust; ca — ja; guṇaiḥ — materiaalse looduse guṇasid; saha — koos; sarvathā — igal moel; vartamānaḥ — asetsedes; api — hoolimata; na — mitte kunagi; saḥ — tema; bhūyaḥ — taas; abhijāyate — sünnib.

Translation

See, kes mõistab seda filosoofiat materiaalsest loodusest, elusolendist ja looduse guṇade vastastikusest mõjust, saavutab kindlasti vabanemise. Ükskõik, milline on tema praegune positsioon, ei pea ta enam uuesti sündima.

Purport

Mõistes selgelt materiaalset loodust, Ülihinge, individuaalset hinge ning nendevahelisi suhteid, on inimene valmis vabanemiseks ning võib pöörduda tagasi vaimsesse maailma. Selline inimene ei pea enam kunagi pöörduma tagasi siia materiaalsesse maailma. Sellise tulemuse toovad kaasa teadmised. Teadmiste eesmärgiks on selgelt mõista, et elusolend on oma eksimuse läbi langenud siia materiaalsesse eksistentsi. Oma isiklike pingutuste ning autoriteetide, pühakute ja vaimse õpetaja juhenduste abil peab ta mõistma oma positsiooni ning pöörduma tagasi vaimsesse teadvusse ehk Kṛṣṇa teadvusse, mõistes „Bhagavad-gītāt" nii nagu seda selgitab Jumala Isiksus. Siis võib ta kindel olla, et tõuseb vaimsesse maailma, nautimaks igavest õndsust ja teadmisi täis elu ega lange enam kunagi tagasi materiaalsesse eksistentsi.

Tekst

dhyānenātmani paśyanti
kecid ātmānam ātmanā
anye sāṅkhyena yogena
karma-yogena cāpare

Synonyms

dhyānena — meditatsiooni läbi; ātmani — enese sisemuses; paśyanti — näevad; kecit — mõned; ātmānam — Ülihinge; ātmanā — mõistusega; anye — teised; sāṅkhyena — filosoofiliste arutluste abil; yogena — jooga praktiseerimise läbi; karma-yogena — tegudega, mida on sooritatud ihaldamata nautida nende vilju; ca — samuti; apare — teised.

Translation

Mõned tajuvad Ülihinge oma südames meditatsiooni läbi, teised teadmisi arendades, kolmandad töötades, ihaldamata maitsta oma töö vilju.

Purport

Jumal räägib siin Arjunale, et tingimustest sõltuvad hinged võib jagada kahte kategooriasse vastavalt sellele, kas nad pürgivad eneseteadvustamise poole või mitte. Ateistidel, agnostikutel ja skeptikutel pole vaimsest elust mingit ettekujutust, kuid eksisteerib ka teine kategooria inimesi, kelle ettekujutus vaimsest elust on usaldusväärne, ning neid nimetatakse oma sisemusse vaatavateks pühendunuteks, filosoofideks ning oma töö viljadest loobunuiks. Ateistide ja agnostikute hulka loetakse seejuures ka monistlikku filosoofiat õpetavad inimesed. Parimat arusaamist vaimsetest teadmistest omavad üksnes Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud, sest nemad mõistavad, et sellest materiaalsest maailmast väljapoole jäävad veel vaimne maailm ning Jumala Kõrgeim Isiksus, kes on kõikeläbiv Jumal ning kes asetseb Ülihingena iga elusolendi südames. Loomulikult on ka neid inimesi, kes püüavad jõuda Kõrgeima Absoluutse Tõe mõistmiseni teadmisi arendades, ning nemadki võib lugeda usklike kategooriasse. Sāṅkhya filosoofid analüüsivad seda materiaalset maailma kahekümne nelja elemendina ning asetavad kahekümne viienda elemendina sellesse loetellu individuaalse hinge. Kui nad aga mõistavad, et oma algse looduse poolest on individuaalne hing transtsendentaalne kõikide materiaalsete elementide suhtes, siis võivad nad mõista ka seda, et individuaalsest hingest kõrgemale jääb veel Jumala Kõrgeim Isiksus. Tema on kahekümne kuues element. Seega tõusevad ka nemad järk-järgult pühendunud teenimise tasandile Kṛṣṇa teadvuses. Need, kes töötavad, ihaldamata maitsta oma töö vilju, omavad samuti õiget suhtumist. Ka neil on võimalus tõusta pühendunud teenimise tasandile Kṛṣṇa teadvuses. Siin öeldakse, et on ka inimesi, kes omavad puhast teadvust ning kes üritavad mediteerides Ülihingeni jõuda. Kui nad leiavad Ülihinge oma südames, tõusevad nad samuti transtsendentaalsele tasandile. Samuti on inimesi, kes püüavad mõista Kõrgeimat Hinge teadmisi arendades, ning neid, kes praktiseerivad haṭha-joogat, püüdes rahuldada Jumala Kõrgeimat Isiksust oma lapsikute harjutustega.

Tekst

anye tv evam ajānantaḥ
śrutvānyebhya upāsate
te ’pi cātitaranty eva
mṛtyuṁ śruti-parāyaṇāḥ

Synonyms

anye — teised; tu — aga; evam — sedasi; ajānantaḥ — ilma vaimsete teadmisteta; śrutvā — kuulates; anyebhyaḥ — teistelt; upāsate — hakkavad teenima; te — nemad; api — samuti; ca — ja; atitaranti — ületavad; eva — kindlasti; mṛtyum — surma tee; śruti-parāyaṇāḥ — omades kalduvust järgida kuulamise protsessi.

Translation

On ka neid, kes hakkavad teenima Kõrgeimat Isiksust, olles kuulnud Temast teistelt, ehkki nad ise ei oma põhjalikke vaimseid teadmisi. Kuna neil on kalduvus kuulata teadmisi autoriteetsetest allikatest, ületavad nemadki sünni ja surma tee.

Purport

Antud värss on eriti kohane tänapäeval, sest kaasaegses ühiskonnas ei anta vaimsetel teemadel praktiliselt mitte mingisugust haridust. Mõned inimesed võivad olla ateistid, agnostikud või filosoofid, kuid tegelikult ei tea nad, milles filosoofia seisneb. Tavalisele heasüdamlikule inimesele jääb seega vaid võimalus kuulata autoriteete. Selline kuulamise protsess on ülimalt oluline. Jumal Caitanya, kes levitas Kṛṣṇa teadvust kaasaja maailmas, asetas suure rõhu kuulamise protsessile, sest kui tavaline inimene lihtsalt kuulab autoriteetseid allikaid, võib ta areneda. Eriti rõhutas Jumal Caitanya transtsendentaalse vibratsiooni Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare kuulamise mõju. Seepärast öeldakse, et kõik inimesed peaksid kasutama võimalust kuulata eneseteadvustamiseni jõudnud hingi, et jõuda seeläbi asjade tegeliku olemuse mõistmiseni. Mõistmise kasvades jõuavad nad kahtlemata ka Kõigekõrgema Jumala teenimise juurde. Jumal Caitanya ütles, et käesoleval ajastul ei ole keegi kohustatud muutma oma positsiooni, kuid tuleb loobuda püüdlustest mõista Absoluutset Tõde spekulatiivsete arutluste läbi. Inimene peaks õppima teenima selliseid inimesi, kes omavad teadmisi Kõigekõrgemast Jumalast. Kui inimene on sedavõrd õnnelik, et leiab varjupaiga puhta pühendunu juures, kuuleb temalt vaimsest eneseteadvustamisest ning järgib tema eeskuju, tõuseb ta järk-järgult ka ise puhta pühendunu tasandile. Käesolevas värsis soovitatakse järgida just kuulamise protsessi ning selline soovitus on äärmiselt kohane. Ehkki tavalised inimesed ei ole tihtipeale niivõrd võimekad kui mõned niinimetatud filosoofid, aitab autoriteetsete isiksuste usuga kuulamine tõusta kõrgemale sellest materiaalsest eksistentsist ning minna tagasi koju, Jumala juurde.

Tekst

yāvat sañjāyate kiñcit
sattvaṁ sthāvara-jaṅgamam
kṣetra-kṣetrajña-saṁyogāt
tad viddhi bharatarṣabha

Synonyms

yāvat — mis iganes; sañjāyate — hakkab eksisteerima; kiñcit — ükskõik, mis; sattvam — eksistents; sthāvara — liikumatu; jaṅgamam — liikuv; kṣetra — keha; kṣetra-jña — ja keha tundja; saṁyogāt — vahelise ühendusega; tat viddhi — sa pead seda teadma; bharata-ṛṣabha — oo, Bhāratate juht.

Translation

Oo, Bhāratate juht, tea, et kõik, mida sa näed eksisteerivat, olgu see siis liikuv või liikumatu, on üksnes tegevusvälja ja tegevusvälja tundja vaheline ühend.

Purport

Selles värsis räägitakse nii materiaalsest loodusest kui ka elusolendist, mis mõlemad eksisteerisid juba enne universumi loomist. Kõik loodu on vaid elusolendi ja materiaalse looduse vaheline ühend. Eksisteerib palju liikumatuid avaldumisi nagu puud, mäed ja künkad, ning samuti suur hulk liikuvaid eksistentsi liike. Kõik nad on üksnes materiaalse looduse ja kõrgema energia (elusolendi) vahelised ühendid. Ilma kõrgema energia, elusolendi puudutuseta ei saa midagi kasvada. Materiaalse ja vaimse looduse vahelised suhted on igavesed ning loodud Kõigekõrgema Jumala poolt, mistõttu Jumal on ka nende mõlema, nii kõrgema kui ka madalama looduse valitseja. Tema on loonud materiaalse looduse ning kui kõrgem loodus on asetatud sellesse materiaalsesse loodusse, saavad teoks kõik need tegevused ja ilmuvad kõik need avaldumised, mida me enda ümber näeme.

Tekst

samaṁ sarveṣu bhūteṣu
tiṣṭhantaṁ parameśvaram
vinaśyatsv avinaśyantaṁ
yaḥ paśyati sa paśyati

Synonyms

samam — võrdselt; sarveṣu — kõikides; bhūteṣu — elusolendites; tiṣṭhantam — paiknedes; parama-īśvaram — Ülihing; vinaśyatsu — hävitatavas; avinaśyantam — hävitamata; yaḥ — igaüks, kes; paśyati — näeb; saḥ — tema; paśyati — tõepoolest näeb.

Translation

Tõeliselt näeb see, kes näeb, et Ülihing saadab individuaalset hinge alati kõikides kehades, ning kes mõistab, et ei hävivas kehas viibivat hinge ega Ülihinge pole kunagi võimalik hävitada.

Purport

Igaüks, kes tänu heale suhtlusele näeb ühenduses neid kolme – keha, keha omanikku ehk individuaalset hinge ning individuaalse hinge sõpra – omab tõepoolest teadmisi. Juhul, kui inimene ei ole saanud juhendusi vaimsete teemade tõeliselt tundjalt, ei suuda ta neid kolme elementi näha. Inimesed, kes ei viibi selliste isiksuste suhtluskonnas, viibivad teadmatuses. Nad näevad üksnes keha ning arvavad, et koos keha hävimisega saabub kõigele lõpp. Kuid tegelikult pole see nii. Keha hävides jätkavad eksisteerimist nii hing kui ka Ülihing ning nad jätkavad eksisteerimist paljudes erinevates liikuvates ja liikumatutes kehades. Sanskritikeelset sõna parameśvara tõlgitakse vahel kui „individuaalne hing", sest hing on keha valitseja ning pärast keha hävimist rändab ta teise kehasse. Selles suhtes on ta keha valitseja. Samas on teisi tõlkijaid, kes tõlgivad seda sõna kui „Ülihing". Igal juhul ei lakka ei hing ega Ülihing pärast keha hävimist eksisteerimast. Nemad ei hävi. Inimene, kes seda mõistab, saab tõepoolest aru, mis toimub.

Tekst

samaṁ paśyan hi sarvatra
samavasthitam īśvaram
na hinasty ātmanātmānaṁ
tato yāti parāṁ gatim

Synonyms

samam — võrdselt; paśyan — nähes; hi — kindlasti; sarvatra — kõikjal; samavasthitam — samal moel kohalviibiv; īśvaram — Ülihing; na — ei; hinasti — madaldab; ātmanā — mõistusega; ātmānam — hinge; tataḥ — siis; yāti — saavutab; parām — transtsendentaalse; gatim — sihtkoha.

Translation

See, kes näeb, et Ülihing viibib ühtemoodi igas elusolendis, ei lase end mõistusel eksitada. Seepärast saavutab selline inimene transtsendentaalse sihtkoha.

Purport

Aktsepteerides materiaalset eksistentsi, langeb elusolend vaimsest positsioonist. Ent kui ta mõistab, et Kõigekõrgem asub Oma Paramātmā avaldumise näol kõikjal; kui ta suudab näha, et Jumala Kõrgeim Isiksus viibib igas elusolendis, siis ei lase ta hävitaval mõttelaadil end langema sundida ning sedasi areneb ta järk-järgult tasemeni, millelt võib pöörduda tagasi vaimsesse maailma. Üldiselt omab mõistus kalduvust meelelisteks naudinguteks, ent kui see pöörata Ülihinge poole, saavutab inimene vaimsete teadmiste mõistmises kohese arengu.

Tekst

prakṛtyaiva ca karmāṇi
kriyamāṇāni sarvaśaḥ
yaḥ paśyati tathātmānam
akartāraṁ sa paśyati

Synonyms

prakṛtyā — materiaalse looduse poolt; eva — kindlasti; ca — samuti; karmāṇi — tegevused; kriyamāṇāni — olles sooritatud; sarvaśaḥ — igas suhtes; yaḥ — igaüks, kes; paśyati — näeb; tathā — samuti; ātmānam — ennast; akartāram — mittetegijat; saḥ — tema; paśyati — näeb täiuslikult.

Translation

Tõeliselt näeb see, kes näeb, et kõikide tegevuste sooritaja on materiaalse looduse poolt loodud keha, ning et isiksus ise ei tee tegelikult midagi.

Purport

Selle keha on Ülihinge juhenduse kohaselt loonud materiaalne loodus, ning ükski kehaline tegevus ei ole tegelikult elusolendi sooritatud. Kõik tegevused, mille läbi elusolendile saab osaks õnn või kannatused, on tingitud üksnes tema kehast. Elusolend kui hing jääb kõikidest nendest kehalistest tegevustest kõrvale. Elusolendile antakse keha vastavalt tema varasematele soovidele. Et täita tema soove, saab elusolend keha, millele vastavalt ta tegutseb. Keha on praktiliselt vaid Kõigekõrgema Jumala poolt kujundatud masin elusolendi soovide täitmiseks. Nende soovide tõttu satub elusolend olukordadesse, kus talle saavad osaks naudingud või kannatused. Kui inimene arendab endas välja sellise vaimse nägemise elusolendist, ei samasta ta end enam kehaliste tegevustega. Selline inimene on tõepoolest nägija.

Tekst

yadā bhūta-pṛthag-bhāvam
eka-stham anupaśyati
tata eva ca vistāraṁ
brahma sampadyate tadā

Synonyms

yadā — kui; bhūta — elusolendite; pṛthak-bhāvam — eraldiseisvad identiteedid; eka-stham — ühes asetsedes; anupaśyati — ta üritab näha läbi autoriteetide; tataḥ eva — seejärel; ca — samuti; vistāram — ekspansioon; brahma — Absoluut; sampadyate — ta saavutab; tadā — sel ajal.

Translation

Kui arukas inimene ei erista elusolendeid enam nende materiaalsete kehade alusel ja näeb, kuidas need olendid on levinud kõikjale, jõuab ta Brahmani kontseptsioonini.

Purport

Kui inimene näeb, et elusolendite erinevad kehad tulenevad individuaalsete hingede erinevatest soovidest ega kuulu tegelikult nende hingede juurde, siis on ta tõepoolest nägija. Materialistliku elukäsitluse kohaselt on üks elusolend pooljumal, teine inimene, kolmas koer või kass jne. See on materialistlik, mitte tõeline nägemine. Sellised materiaalsed liigitused tekivad materialistlikust elukäsitlusest. Pärast materiaalse keha hävimist on kõik vaimsed hinged võrdsed. Puutudes kokku materiaalse loodusega, omandab vaimne hing erinevaid kehasid. Kui inimene seda mõistab, omandab ta vaimse nägemise ning vabaneb seeläbi eristustest nagu inimene, loom, suur, väike jne. Sel juhul inimese teadvus puhastub ning ta suudab arendada endas Kṛṣṇa teadvust vastavalt oma vaimsele olemusele. Millisena näeb ta maailma seejärel, selgitatakse järgmises värsis.

Tekst

anāditvān nirguṇatvāt
paramātmāyam avyayaḥ
śarīra-stho ’pi kaunteya
na karoti na lipyate

Synonyms

anāditvāt — igavikulisuse tõttu; nirguṇatvāt — transtsendentaalse olemuse tõttu; parama — väljaspool materiaalset loodust; ātmā — hing; ayam — see; avyayaḥ — ammendamatu; śarīra-sthaḥ — kehas elav; api — ehkki; kaunteya — oo, Kuntī poeg; na karoti — ei tee kunagi midagi; na lipyate — ega satu ahelaisse.

Translation

Need, kes omavad nägemust igavikulisusest, näevad, et hävimatu hing on transtsendentaalne, igavene ning materiaalse looduse guṇadest kõrgemal seisev. Oo, Arjuna, hoolimata kokkupuutest materiaalse kehaga, ei tee hing tegelikult midagi ega satu ka ahelaisse.

Purport

Elusolend näib olevat sündinud materiaalse keha sündides, kuid tegelikult on ta igavene. Ta ei ole kunagi sündinud ning ehkki ta viibib materiaalses kehas, on ta ikkagi igavene ning transtsendentaalne. Seega pole elusolendit kunagi võimalik hävitada. Oma looduse poolest on ta täis õndsust. Ta ei soorita ise mitte mingeid materiaalseid tegevusi ning seepärast tegevused, mis toimuvad tänu tema kokkupuutumisele materiaalse kehaga, ei ahelda teda.

Tekst

yathā sarva-gataṁ saukṣmyād
ākāśaṁ nopalipyate
sarvatrāvasthito dehe
tathātmā nopalipyate

Synonyms

yathā — nagu; sarva-gatam — kõikeläbiv; saukṣmyāt — olemuse peenekoelisuse tõttu; ākāśam — taevas; na — mitte kunagi; upalipyate — seguneb; sarvatra — kõikjal; avasthitaḥ — asetsev; dehe — kehas; tathā — nii; ātmā — hing; na — mitte kunagi; upalipyate — seguneb.

Translation

Kuna taevas on olemuselt peenekoeline, ei segune see mitte millegagi, ehkki on kõikeläbiv. Samamoodi ei pea Brahmani nägemuse saavutanud hing end kunagi oma kehaks, ehkki ta on selle asustaja.

Purport

Õhk tungib vette, mudasse, väljaheidetesse nagu kõike muusse eksisteerivasse, kuid ometigi ei segune see millegagi. Samamoodi on elusolend oma peenekoelise olemuse tõttu erinevates kehades viibides neist alati lahus seisev. Seepärast on võimatu näha materiaalsete silmadega seda, kuidas elusolend on kokkupuutes selle kehaga ning kuidas ta sellest pärast keha hävimist lahkub. Ükski teadlane pole suutnud seda seletada.

Tekst

yathā prakāśayaty ekaḥ
kṛtsnaṁ lokam imaṁ raviḥ
kṣetraṁ kṣetrī tathā kṛtsnaṁ
prakāśayati bhārata

Synonyms

yathā — nagu; prakāśayati — valgustab; ekaḥ — üks; kṛtsnam — kogu; lokam — universumit; imam — seda; raviḥ — Päike; kṣetram — seda keha; kṣetrī — hing; tathā — samamoodi; kṛtsnam — kõike; prakāśayati — valgustab; bhārata — oo, Bharata poeg.

Translation

Oo, Bharata poeg, samamoodi nagu Päike valgustab üksinda kogu universumit, valgustab kehas asetsev elusolend kogu keha teadvusega.

Purport

Teadvuse kohta eksisteerib suur hulk erinevaid teooriaid. „Bhagavad-gītās" tuuakse siinkohal näide Päikesest ja päikesevalgusest. Nii nagu Päike valgustab ühes paigas asudes kogu universumit, valgustab väike osake, vaimne hing, kogu keha teadvusega, ehkki ta asetseb keha südames. Seega on teadvus kinnitus hinge kohalolekust, nii nagu päikesevalgus on kinnitus Päikese kohalolust. Kui hing viibib kehas, läbib kogu keha teadvus, ning niipea kui hing kehast lahkub, kaotab keha teadvuse. Iga arukas inimene suudab seda selgesti mõista. Teadvus ei ole seega materiaalsete elementide kombinatsioon. See on elusolendi kohaloleku tunnuseks. Elusolendi teadvus, ehkki omadustelt samane kõrgeima teadvusega, ei ole kõrgeim, sest ühe elusolendi teadvus ei levi teistesse kehadesse. Kuid Ülihing, kes viibib iga elusolendi kehas individuaalse hinge sõbrana, omab teadvust kõikidest kehadest. Selles seisneb erinevus kõrgeima teadvuse ja individuaalse teadvuse vahel.

Tekst

kṣetra-kṣetrajñayor evam
antaraṁ jñāna-cakṣuṣā
bhūta-prakṛti-mokṣaṁ ca
ye vidur yānti te param

Synonyms

kṣetra — keha; kṣetra-jñayoḥ — keha omaniku; evam — sel moel; antaram — erinevus; jñāna-cakṣuṣā — teadmistele tugineva nägemusega; bhūta — elusolendi; prakṛti — materiaalsest loodusest; mokṣam — vabanemine; ca — samuti; ye — need, kes; viduḥ — teavad; yānti — jõuavad; te — nemad; param — Kõigekõrgemani.

Translation

Need, kes näevad teadmistest valgustatud silmadega erinevust keha ja keha tundja vahel ning kes mõistavad samuti materiaalse looduse köidikuist vabanemise protsessi, saavutavad kõrgeima eesmärgi.

Purport

Käesoleva, kolmeteistkümnenda peatüki eesmärgiks on näidata, et inimene peab õppima tundma keha, keha omaniku ning Ülihinge vahelist erinevust. Samuti tuleb tunnistada kaheksandast kaheteistkümnenda värsini kirjeldatud vabanemise protsessi. Siis võib inimene jõuda kõrgeimasse sihtpunkti.

Usklik inimene peaks esmalt kuulama teadust Jumalast heas seltskonnas, et seeläbi järk-järgult valgustuda. Kui inimene võtab vastu vaimse õpetaja, õpib ta eristama materiaalset ja vaimset ning see saab edasise eneseteadvustamise nurgakiviks. Vaimne õpetaja õpetab oma erinevate juhendustega õpilast materialistlikust elukäsitlusest vabanema, nii nagu „Bhagavad-gītās" juhendab Kṛṣṇa Arjunat materialistlikest kaalutlustest loobuma.

Igaüks võib mõista, et tema praegune keha on materiaalne; selle võib jagada kahekümne neljaks elemendiks. See keha on jämedakoeline avaldumine. Peenekoelised avaldumised on mõistus ning psühholoogilised fenomenid. Elu tunnused tulenevad nende vastastikustest mõjudest. Kuid kõigest sellest kõrgemale jääb hing ning lisaks hingele eksisteerib veel Ülihing. Hing ja Ülihing ei ole üks ja seesama. See materiaalne maailm toimib tänu hinge ja kahekümne nelja materiaalse elemendi ühendusele. See, kes suudab mõista, et kogu materiaalne avaldumine on hinge ning materiaalsete elementide vaheline ühendus, ning kes mõistab ka Kõrgeima Hinge positsiooni, on valmis vaimsesse maailma tagasi pöörduma. Neid teadmisi tuleb uurida ja teadvustada ning vaimse õpetaja abiga peab inimene täielikult seda peatükki mõistma.

Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" kolmeteistkümnendale peatükile, mis käsitlesid loodust, nautijat ja teadvust.