TEXT 20
TEXT 20
Tekst
Tekst
sarva-bhūtāśaya-sthitaḥ
aham ādiś ca madhyaṁ ca
bhūtānām anta eva ca
sarva-bhūtāśaya-sthitaḥ
aham ādiś ca madhyaṁ ca
bhūtānām anta eva ca
Synonyms
Synonyms
aham — Mina; ātmā — hing; guḍākeśa — oo, Arjuna; sarva-bhūta — kõikide elusolendite; āśaya-sthitaḥ — südames asetsev; aham — Mina olen; ādiḥ — alge; ca — samuti; madhyam — keskpaik; ca — samuti; bhūtānām — kõikide elusolendite; antaḥ — lõpp; eva — kindlasti; ca — ja.
Translation
Translation
Oo, Arjuna, Mina olen kõikide elusolendite südameis asetsev Ülihing. Mina olen kõikide olendite algus, keskpaik ja lõpp.
O Arjuna, Jeg er Oversjælen, der sidder i hjertet på alle levende skabninger. Jeg er begyndelsen såvel som midten og enden på alle levende væsener.
Purport
Purport
Selles värsis pöördub Kṛṣṇa Arjuna poole nimega Guḍākeśa, mis tähendab „see, kes on alistanud une pimeduse". Need, kes magavad teadmatuse pimeduses, ei suuda mõista, kuidas Jumala Kõrgeim Isiksus ilmutab End paljudel erinevatel viisidel, nii materiaalses kui ka vaimses maailmas. Seepärast on Kṛṣṇa selline pöördumine Arjuna poole tähelepanuväärne. Kuna Arjuna on tõusnud teadmatuse pimedusest kõrgemale, nõustub Jumala Isiksus kirjeldama talle Oma erinevaid jumalikke omadusi.
FORKLARING: I dette vers bliver Arjuna tiltalt som Guḍākeśa, der betyder “den, der har overvundet søvnens mørke”. Det er ikke muligt for dem, der sover i uvidenhedens mørke, at forstå, hvordan Guddommens Højeste Personlighed manifesterer Sig på forskellige måder i de materielle og åndelige verdener. Det er derfor betydningsfuldt, at Kṛṣṇa tiltaler Arjuna således. Eftersom Arjuna står over et sådant mørke, indvilliger Guddommens Personlighed i at berette om Sine mangeartede overdådigheder.
Esmalt lausub Kṛṣṇa Arjunale, et Oma esmase ekspansiooni näol on Tema kogu kosmilise avaldumise hing. Enne materiaalse maailma loomist kehastub Kõigekõrgem Jumal Oma täieõigusliku ekspansiooni abil puruṣa inkarnatsioonina, kellest kõik saab alguse. Seega on Ta ātmā, universumi elementide, mahat-tattva, hing. Materiaalse energia kogum ei ole loome põhjus. Tegelikult siseneb Mahā-Viṣṇu mahat-tattvasse, kogu materiaalse energia kogumisse. Tema on hing. Kui Mahā-Viṣṇu siseneb avaldunud universumitesse, avaldab Ta End uuesti, seekord Ülihingena igas elusolendis. Me teame, et elusolendi isiklik keha eksisteerib tänu vaimse sädeme kohalolekule. Kui vaimset sädet kehas ei asetseks, keha ei areneks. Samamoodi ei saaks ka materiaalsed avaldumised areneda, kui neisse ei siseneks Kõrgeim Hing, Kṛṣṇa. „Subala Upaniṣadis" öeldakse: prakṛty-ādi-sarva-bhūtāntar- yāmī sarva-śeṣī ca nārāyaṇaḥ. „Jumala Kõrgeim Isiksus viibib Ülihingena kõikides avaldunud universumites."
Som det første fortæller Kṛṣṇa Arjuna, at Han i Sin primære ekspansion er sjælen i hele den kosmiske manifestation. Før den materielle skabelse antager den Højeste Herre gennem Sin fuldstændige ekspansion puruṣa-inkarnationen, og det er fra Ham, at alting begynder. Derfor er Han ātmā, sjælen i mahat-tattva, de universelle elementer. Den totale materielle energi er ikke årsag til skabelsen. I virkeligheden træder Mahā-viṣṇu ind i mahat-tattva, den totale materielle energi. Han er sjælen. Efter at Mahā-viṣṇu er trådt ind i de manifesterede universer, manifesterer Han igen Sig selv som Oversjælen i alle levende væsener. Vi kan se, at det levende væsens personlige krop eksisterer på grund af den åndelige gnists tilstedeværelse. Uden den åndelige gnist kan kroppen ikke udvikle sig. På samme måde kan den materielle manifestation ikke udvikle sig, hvis den Højeste Sjæl, Kṛṣṇa, ikke træder ind i den. Som der står i Subāla Upaniṣad, prakṛty-ādi-sarva-bhūtāntar-yāmī sarva- śeṣī ca nārāyaṇaḥ: “Guddommens Højeste Personlighed eksisterer som Oversjælen i alle manifesterede universer.”
„Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldatakse kolme puruṣa-avatārat. Samuti kirjeldatakse neid „Sātvata-tantras", kus öeldakse: viṣṇos tu trīṇi rūpāṇi puruṣākhyāny atho viduḥ. „Jumala Kõrgeim Isiksus avaldab End selles materiaalses avaldumises kolmel kujul: Kāraṇodakaśāyī Viṣṇuna, Garbhodakaśāyī Viṣṇuna ja Kṣīrodakaśāyī Viṣṇuna." Mahā-Viṣṇut ehk Kāraṇodakaśāyī Viṣṇut kirjeldatakse „Brahma-saṁhitās" (5.47) järgmiselt: yaḥ kāraṇārṇava-jale bhajati sma yoga-nidrām. „Kõigekõrgem Jumal, Kṛṣṇa, kõikide põhjuste põhjus, heidab Mahā-Viṣṇuna pikali kosmilisele ookeanile." Seega on Jumala Kõrgeim Isiksus nii selle universumi alge, kõiksuse avaldumiste alalhoidja kui ka kõikide energiate lõpp.
De tre puruṣa-avatāraer beskrives i Śrīmad-Bhāgavatam. De bliver også beskrevet i Nārada Pañcarātra, der er en af Sātvata-tantraerne. Viṣṇos tu trīṇi rūpāṇi, puruṣākhyāny atho viduḥ: Guddommens Højeste Personlighed manifesterer Sig i tre aspekter som Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu, Garbhodakaśāyī Viṣṇu og Kṣīrodakaśāyī Viṣṇu i denne materielle manifestation. Mahā-viṣṇu eller Kāraṇodakaśāyī Viṣṇu beskrives i Brahma-saṁhitā (5.47). Yaḥ kāraṇārṇava-jale bhajati sma yoga-nidrām: Den Højeste Herre, Kṛṣṇa, der er alle årsagers årsag, lægger Sig ned i det kosmiske ocean som Mahā-viṣṇu. Guddommens Højeste Personlighed er således begyndelsen til dette univers, opretholderen af de universelle manifestationer og enden på al energi.