STIH 49
TEXT 49
Tekst
Tekst
jitātmā vigata-spṛhaḥ
naiṣkarmya-siddhiṁ paramāṁ
sannyāsenādhigacchati
jitātmā vigata-spṛhaḥ
naiṣkarmya-siddhiṁ paramāṁ
sannyāsenādhigacchati
Synonyms
Synonyms
asakta-buddhiḥ – nevezane inteligencije; sarvatra – svuda; jita-ātmā – ovladana uma; vigata-spṛhaḥ – bez materijalnih želja; naiṣkarmya-siddhim – savršenstvo bez posljedica; paramām – najviše; sannyāsena – redom odricanja; adhigacchati – dostiže.
asakta-buddhiḥ — omades arukust, mis ei ole kiindunud millessegi; sarvatra — kõikjal; jita-ātmā — kontrollides mõistust; vigata-spṛhaḥ — materiaalsete soovideta; naiṣkarmya-siddhim — järelmõjudest vabanemise täiuslikkuse; paramām — kõrgeima; sannyāsena — loobumusliku elukorralduse abil; adhigacchati — inimene saavutab.
Translation
Translation
Samoovladana osoba, koja nije vezana i koja se ne obazire na materijalne užitke, može odricanjem dostići najsavršeniji stadij oslobođenja od posljedica.
Enese üle kontrolli omav, kiindumustest vaba ja kõik materiaalsed naudingud hüljanud inimene võib loobumuslikku elu praktiseerides saavutada kõikidest tegevuste järelmõjudest vabanemise kõrgeima täiuslikkuse.
Purport
Purport
SMISAO: Trebamo uvijek smatrati sebe sastavnim djelićem Svevišnjeg Gospodina i misliti da nemamo pravo na uživanje u rezultatima svoga rada. To je pravo odricanje. Budući da smo sastavni djelići Svevišnjega Gospodina, u rezultatima našeg rada mora uživati Svevišnji Gospodin. To je svjesnost Kṛṣṇe. Onaj tko djeluje svjesno Kṛṣṇe pravi je sannyāsī, osoba u redu odricanja. Zahvaljujući takvom mentalitetu osjeća zadovoljstvo, jer djeluje za Svevišnjeg. Zato nije vezan ni za što materijalno. Naviknut je da uživa samo u transcendentalnoj sreći koja potječe od služenja Gospodina i ni u čemu drugome. Smatra se da je sannyāsī oslobođen svih posljedica prošlih djela, ali osoba svjesna Kṛṣṇe automatski dostiže to savršenstvo, čak i bez prihvaćanja takozvanog reda odricanja. To se stanje uma naziva yogārūḍha, odnosno savršena razina yoge. Kao što je bilo potvrđeno u trećem poglavlju – yas tv ātma-ratir eva syāt: onaj tko nalazi zadovoljstvo u sebi ne plaši se posljedica svoga djelovanja.
Tõeline loobumus tähendab seda, et inimene peab end alati Kõigekõrgema Jumala lahutamatuks osakeseks ning teab seeläbi, et tal pole mingit õigust oma töö vilju nautida. Kuna ta on Kõigekõrgema Jumala lahutamatu osake, peab tema töö vilju nautima Kõigekõrgem Jumal. See on tõeline Kṛṣṇa teadvus. Inimene, kes tegutseb Kṛṣṇa teadvuses, on tõeline sannyāsī ehk loobumusliku elukorralduse järgija. Omades sellist suhtumist, on inimene alati rahuldatud, sest ta tegutseb tõepoolest Kõigekõrgema heaks. Sel moel toimides vabaneb ta materiaalsetest kiindumustest ning leiab naudingut üksnes Jumala teenimisest tulenevast transtsendentaalsest õnnest. Sannyāsī peab olema vaba oma varasemate tegude järelmõjudest, kuid Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene saavutab selle täiuslikkuse kohe, isegi kui ta ei ole võtnud omaks niinimetatud loobumuslikku elukorraldust. Sellist mõistuse seisundit nimetatakse yogārūḍhaks ehk jooga täiuslikkuseks. Kolmandas peatükis kinnitatakse: yas tv ātma-ratir eva syāt. „Eneses rahuldatud inimene ei pea kartma mitte mingeid tegude järelmõjusid."