TEXT 9

Texte

Tekst

mac-cittā mad-gata-prāṇā
bodhayantaḥ parasparam
kathayantaś ca māṁ nityaṁ
tuṣyanti ca ramanti ca

Synonyms

mat-cittāḥ: leurs pensées totalement absorbées en Moi; mat-gata-prāṇāḥ: leurs vies consacrées à Moi; bodhayantaḥ: prêchant; parasparam: entre eux; kathayantaḥ: parlant; ca: aussi; mām: de Moi; nityam: perpétuellement; tuṣyanti: deviennent satisfaits; ca: aussi; ramanti: jouissent d’une joie transcendantale; ca: aussi.

mat-cittāḥ — oma mõistuse täielikult Minule keskendanud; mat-gata- prāṇāḥ — oma elud Minule pühendanud; bodhayantaḥ — jutlustades; parasparam — omavahel; kathayantaḥ — rääkides; ca — samuti; mām — Minust; nityam — lakkamatult; tuṣyanti — tunnevad rõõmu; ca — samuti; ramanti — naudivad transtsendentaalset õndsust; ca — samuti.

Translation

Mes purs dévots absorbent en Moi leurs pensées et consacrent leur existence à Mon service. À toujours s’éclairer les uns les autres et s’entretenir de Moi, ils trouvent une satisfaction et une joie immenses.

Minu puhtad pühendunud on pühendanud oma elu täielikult Minu teenimisele, nende mõtted on alati keskendunud Minule ning nad tunnevad suurt rahuldust ja õndsust teineteise valgustamisest ning Minust vestlemisest.

Purport

Ce verset décrit spécifiquement les caractéristiques des purs dévots. Ils se dédient pleinement au service d’amour du Seigneur. Rien ne peut détourner leurs pensées des pieds pareils-au-lotus de Kṛṣṇa. Ils n’abordent que des sujets purement spirituels. Vingt-quatre heures par jour, ils louent Ses qualités et Ses hauts faits. L’âme et le cœur constamment absorbés en Kṛṣṇa, ils éprouvent une joie immense à parler de Lui en compagnie d’autres dévots.

Puhtad pühendunud, kelle iseloomulikke jooni siin kirjeldatakse, rakendavad end täielikult Jumala teenimisse transtsendentaalses armastuses. Nende mõistus ei eksle kunagi eemale Kṛṣṇa lootosjalgade juurest. Kõik nende vestlused käivad ainult transtsendentaalsetel teemadel. Selles värsis tuuakse eriti selgelt välja puhta pühendunu tunnusjooned. Kõigekõrgema Jumala pühendunud on kakskümmend neli tundi ööpäevas hõivatud Kõigekõrgema Jumala omaduste ja mängude ülistamisega. Nende südamed ja hinged on alati tulvil Kṛṣṇast ning nad kogevad suurt naudingut teiste pühendunutega Kṛṣṇast vesteldes.

Au stade préliminaire du service de dévotion, le dévot goûte un bonheur spirituel provenant du service lui-même. Quand son service arrive à maturité, il baigne dans le pur amour de Dieu. Une fois situé à ce niveau transcendantal, il savoure la perfection suprême que le Seigneur manifeste en Son royaume. Śrī Caitanya compare le service de dévotion à une graine plantée dans le cœur de l’être. Parmi les innombrables entités vivantes qui évoluent sur les différentes planètes de l’univers, quelques-unes seulement ont la bonne fortune de rencontrer un pur dévot et l’opportunité de comprendre le service de dévotion. Si, une fois la graine du service de dévotion plantée dans son cœur, l’homme écoute et récite avec persévérance Hare Kṛṣṇa Hare Kṛṣṇa Kṛṣṇa Kṛṣṇa Hare Hare / Hare Rāma Hare Rāma Rāma Rāma Hare Hare, cette semence fructifiera, comme une graine régulièrement arrosée. La plante spirituelle du service de dévotion commencera à pousser, à grandir, jusqu’à percer l’enveloppe de l’univers matériel et à entrer dans l’éclat du brahmajyoti. Dans le monde spirituel, elle continuera de croître jusqu’à atteindre la planète la plus élevée, Goloka Vṛndāvana, où vit le Seigneur, Kṛṣṇa. Alors, elle prendra refuge à Ses pieds de lotus pour y demeurer. Graduellement, elle fleurira, puis donnera des fruits, et le dévot continuera de l’arroser en écoutant et en récitant les gloires de Kṛṣṇa. Le Caitanya-caritāmṛta (Madhya-līlā, chap.19), qui donne une description détaillée de cette plante de la dévotion, explique comment, une fois que la plante entièrement épanouie trouve refuge aux pieds du Seigneur Suprême, le dévot s’abîme totalement dans l’amour de Dieu. Comme un poisson qui ne peut vivre hors de l’eau, il ne saurait vivre, fût-ce un instant, sans Kṛṣṇa et il acquiert à Son contact toutes les qualités spirituelles.

Pühendunud teenimise algetapil kogevad nad transtsendentaalset naudingut teenimisest endast ning edasi arenedes hakkavad nad Jumalat tõepoolest armastama. Olles jõudnud transtsendentaalsele tasandile, hakkavad nad kogema kõrgeimat täiuslikkust, mida Jumal Oma elupaigas ilmutab. Jumal Caitanya võrdleb transtsendentaalset pühendunud teenimist elusolendi südamesse seemne külvamisega. Universumi erinevatel planeetidel rändab lugematul arvul elusolendeid ning nende hulgast vaid vähesed on sedavõrd õnnelikud, et kohata puhast pühendunut ning omada võimalust mõista pühendunud teenimise protsessi. See pühendunud teenimine on kui seeme ning kui see on külvatud elusolendi südamesse, kes jätkab Hare Kṛṣṇa mantra Hare Kṛṣṇa, Hare Kṛṣṇa, Kṛṣṇa Kṛṣṇa, Hare Hare/ Hare Rāma, Hare Rāma, Rāma Rāma, Hare Hare kordamist ja kuulamist, siis viljastub see seeme, täpselt samamoodi nagu puu seeme viljastub lihtsalt regulaarse kastmise tagajärjel. Pühendunud teenimise taim kasvab vähehaaval üha kõrgemaks ja kõrgemaks, kuni lõpuks tungib see läbi materiaalse universumi kattest ning siseneb brahmajyoti särasse vaimses taevas. Ka vaimses taevas jätkab see taim kasvamist, kuni see jõuab Kṛṣṇa kõrgeima planeedini, mida nimetatakse Goloka Vṛndāvanaks. Lõpuks leiab see taim varjupaiga Kṛṣṇa lootosjalgade juures ning jääb sinna puhkama. Samamoodi nagu taim hakkab kasvades aja jooksul õisi ja vilju kandma, hakkab vilju kandma ka pühendunud teenimise taim, kui seda jätkuvalt kasta Kṛṣṇa pühade nimede kordamise ja kuulamisega. Üksikasjalikult kirjeldatakse seda taime „Caitanya-caritāmṛtas", Madhya-līlā üheksateistkümnendas peatükis. Seal selgitatakse, et kui see taim leiab lõpuks varju Kõigekõrgema Jumala lootosjalgade juures, süveneb pühendunu täielikult Jumala armastamisse ega suuda enam hetkegi elada Kõigekõrgema Jumalaga suhtlemata, täpselt samamoodi nagu kala ei saa elada ilma veeta. Sellisel tasandil omandab pühendunu Kõigekõrgema Jumalaga suheldes tõepoolest transtsendentaalsed omadused.

Le Śrīmad-Bhāgavatam regorge de passages décrivant la relation qui unit le Seigneur Suprême à Ses dévots. C’est pourquoi cet ouvrage leur est très cher. Le Bhāgavatam (12.13.18) lui-même le confirme: śrīmad-bhāgavataṁ purāṇam amalaṁ yad vaiṣṇavānāṁ priyam. Il n’y a rien dans ce récit qui concerne les actes matériels, la prospérité économique, les plaisirs sensoriels ou même la libération. C’est le seul ouvrage qui décrive de manière exhaustive la nature absolue du Seigneur Suprême et de Ses dévots. C’est pourquoi, tout comme au niveau matériel un jeune homme et une jeune fille ressentent une grande joie lorsqu’ils sont ensemble, au niveau spirituel, les êtres réalisés conscients de Kṛṣṇa éprouvent une joie constante à entendre les narrations de ces écrits transcendantaux.

Ka „Śrīmad-Bhāgavatam" on täis Kõigekõrgema Jumala ja Tema pühendunute vaheliste suhete kirjeldusi. Seetõttu on „Śrīmad-Bhāgavatam" pühendunutele väga kallis, nagu „Śrīmad-Bhāgavatamis" (12.13.18) endas ka öeldud. Śrīmad-bhāgavataṁ purāṇam amalaṁ yad vaiṣṇavānāṁ priyam. Nende suhete kirjeldustes ei räägita midagi materiaalsetest tegevustest, majanduslikust arengust, meelte rahuldamisest või vabanemisest. „Śrīmad- Bhāgavatam" on ainus pühakiri, kus kirjeldatakse üksikasjalikult Kõigekõrgema Jumala ja Tema pühendunute transtsendentaalset loomust. Seepärast kogevad Kṛṣṇa teadvuses viibivad, eneseteadvustamiseni jõudnud isiksused selliste transtsendentaalsete kirjandusteoste kuulamisest lakkamatut naudingut, täpselt samamoodi nagu noor poiss ja tüdruk naudivad teineteise seltskonda.