TEXT 5

STIH 5

Tekst

uddhared ātmanātmānaṁ
nātmānam avasādayet
ātmaiva hy ātmano bandhur
ātmaiva ripur ātmanaḥ

Synonyms

uddharet — inimene peab vabastama; ātmanā — mõistuse abil; ātmānam — tingimustest sõltuvat hinge; na — mitte kunagi; ātmānam — tingimustest sõltuvat hinge; avasādayet — madalamale viima; ātmā — mõistus; eva — kindlasti; hi — tõepoolest; ātmanaḥ — tingimustest sõltuva hinge; bandhuḥ — sõber; ātmā — mõistus; eva — kindlasti; ripuḥ — vaenlane; ātmanaḥ — tingumustest sõltuva hinge.

uddharet – mora se izbaviti; ātmanā – umom; ātmānam – uvjetovana duša; na – nikada; ātmānam – uvjetovanu dušu; avasādayet – degradira; ātmā – um; eva – zacijelo; hi – doista; ātmanaḥ – uvjetovane duše; bandhuḥ – prijatelj; ātmā – um; eva – zacijelo; ripuḥ – neprijatelj; ātmanaḥ – uvjetovane duše.

Translation

Inimene peab kasutama oma mõistust enda vabastamiseks, mitte aga mandumiseks. Mõistus on tingimustest sõltuvale hingele nii sõber kui ka vaenlane.

Uvjetovana se duša uz pomoć svoga uma mora izbaviti, a ne degradirati. On je njezin prijatelj, ali i njezin neprijatelj.

Purport

Sõna ātmā tähistab erinevates olukordades kas keha, mõistust või hinge. Joogasüsteemis on eriti tähtsad mõistus ja tingimustest sõltuv hing. Kuna mõistus omab jooga praktiseerimises keskset kohta, tähistab ātmā siin mõistust. Jooga praktiseerimise eesmärk on saavutada kontroll mõistuse üle ning tõkestada mõistuse kiindumist meelte ihaldusobjektidesse. Selles värsis rõhutatakse, et mõistust tuleb treenida nii, et see saaks päästa tingimustest sõltuva hinge teadmatuse soomülkast. Materiaalses elus on elusolend mõistuse ja meelte mõjuvallas. Õigupoolest on puhas hing sattunud materiaalse maailma köidikuisse, kuna mõistus on omaks võtnud vale ego, mis soovib materiaalse looduse üle valitseda. Seepärast tuleb mõistust treenida nii, et seda ei ahvatleks materiaalse looduse sära, ning sel moel võib tingimustest sõltuv hing materiaalsest maailmast pääseda. Inimene ei tohiks lasta end manduda meelte ihaldusobjektidesse kiindumiseni. Mida enam on ta kiindunud meelte ihaldusobjektidesse, seda enam takerdub ta materiaalse eksistentsi köidikuisse. Parim viis neist vabanemiseks on hõivata oma mõistus alati Kṛṣṇa teadvusega. Sõna hi kasutatakse selle mõtte rõhutamiseks, s.t. et seda peab tegema. Samuti öeldakse:

SMISAO: Ovisno o različitim okolnostima, riječ ātmā odnosi se na tijelo, um ili dušu. U sustavu yoge, um i uvjetovana duša posebno su važni. Um je središnja točka procesa yoge i stoga se ātmā u ovom stihu odnosi na um. Svrha sustava yoge je ovladati umom i odvojiti ga od vezanosti za predmete osjetila. Ovdje se naglašava da um mora biti ovladan kako bi uvjetovanu dušu mogao izbaviti iz mulja neznanja. U materijalnom postojanju, živo je biće podložno utjecaju uma i osjetila. Ustvari, čista je duša zapletena u materijalnom svijetu jer se njezin um nalazi pod utjecajem lažna ega, koji želi vladati materijalnom prirodom. Stoga um treba biti ovladan kako ga ne bi privuklo blještavilo materijalne prirode. Na taj način uvjetovana duša može biti spašena. Ne bismo se trebali degradirati privlačnošću koju osjećamo prema predmetima osjetila. Što nas više privlače predmeti osjetila, to se više zaplećemo u materijalno postojanje. Um treba uvijek biti zaokupljen svjesnošću Kṛṣṇe. To je najbolji način na koji se možemo osloboditi zapletenosti. Riječ hi upotrijebljena je kako bi se to naglasilo, odnosno istaknulo da to moramo učiniti. Također je rečeno:

mana eva manuṣyāṇāṁ
kāraṇaṁ bandha-mokṣayoḥ
bandhāya viṣayāsaṅgo
muktyai nirviṣayaṁ manaḥ

„Mõistus on nii inimese vangistuse kui ka vabanemise põhjuseks. Mõistus, mis on süvenenud meelte ihaldusobjektidesse, põhjustab vangistust, mõistus, mis on eemaldunud meelte ihaldusobjektidest, põhjustab aga vabanemist." („Amṛta-bindu Upaniṣad" 2)

Seega toob mõistus, mis on alati süvenenud Kṛṣṇa teadvusse, elusolendile ülima vabanemise.

„Za čovjeka je um uzrok i ropstva i oslobođenja. Um koji počiva na predmetima osjetila uzrok je ropstva, a um odvojen od predmeta osjetila uzrok je oslobođenja." (Amṛta-bindu Upaniṣada 2) Tako je um koji je uvijek zaokupljen svjesnošću Kṛṣṇe uzrok najvišeg oslobođenja.