TEXT 15

STIH 15

Tekst

karma brahmodbhavaṁ viddhi
brahmākṣara-samudbhavam
tasmāt sarva-gataṁ brahma
nityaṁ yajñe pratiṣṭhitam

Synonyms

karma — töö; brahma — „Vedadest"; udbhavam — loodud; viddhi — sa pead teadma; brahma — „Vedad"; akṣara — Kõigekõrgemast Brahmanist (Jumala Isiksusest); samudbhavam — otseselt avaldunud; tasmāt — seepärast; sarva-gatam — kõikeläbiv; brahma — transtsendentsus; nityam — igavesti; yajñe — ohverduses; pratiṣṭhitam — paiknev.

karma – rad; brahma – u Vedama; udbhavam – stvoren; viddhi – trebaš znati; brahma – Vede; akṣara – od Vrhovnog Brahmana (Božanske Osobe); samudbhavam – neposredno se očituju; tasmāt – prema tome; sarva-gatam – sveprožimajuća; brahma – transcendencija; nityam – vječno; yajñe – u žrtvovanju; pratiṣṭhitam – nalazi se.

Translation

„Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.

Dužnosti su propisane u Vedama, koje potječu od same Svevišnje Božanske Osobe. Stoga je sveprožimajuća Transcendencija vječno nazočna u žrtvovanjima.

Purport

Selles värsis väljendatakse veelgi selgemalt yajñārtha-karmat ehk vajadust töötada üksnes Kṛṣṇa rahuldamiseks. Ning kui me peame töötama yajña-puruṣa, Viṣṇu rahuldamiseks, peame me leidma selleks juhendusi Brahmanist ehk transtsendentaalsetest „Vedadest". „Vedad" on seega töö suunamise seadustik. Kõike, mida sooritatakse ilma „Vedade" juhenduseta, nimetatakse vikarmaks ehk ebaautoriteetseks või patuseks tegevuseks. Seepärast, pääsemaks oma tegude järelmõjudest, tuleb alati toimida „Vedade" juhenduste kohaselt. Täpselt samamoodi nagu inimesel tuleb oma igapäevaelus järgida riigi seadusi, tuleb järgida ka kõrgeima, Jumala riigi seadusi. Need seadused on kirjas „Vedades", mis avaldusid Jumala Kõrgeima Isiksuse hingusest. Pühakirjades öeldakse: asya mahato bhūtasya niśvasitam etad yad ṛg-vedo yajur-vedaḥ sāma-vedo 'tharvāṅgirasaḥ. „Neli „Vedat" – nimelt „Ṛg Veda", „Yajur Veda", „Sāma Veda" ja „Atharva Veda" – on kõik avaldunud Jumala Isiksuse hingusest." („Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad" 4.5.11) Jumal, kes on kõikvõimas, võib rääkida õhku välja hingates, sest, nagu kinnitatakse „Brahma-saṁhitās", Jumal on kõikvõimas, täites ühe oma meele abil kõikide teiste meelte funktsioone. Teisisõnu öeldes võib Jumal rääkida Oma hingusega ning viljastada Oma silmadega. Seda kinnitab tõsiasi, et Ta sigitas kõik elusolendid, heites vaid korraks pilgu materiaalsele loodusele. Ja olles loonud ning eostanud tingimustest sõltuvad hinged materiaalse looduse üsas, andis Ta vedatarkuste näol ka juhendused, kuidas need tingimustest sõltuvad hinged saavad tulla tagasi koju, tagasi Jumala juurde. Me ei tohi unustada, et kõik materiaalses looduses viibivad tingimustest sõltuvad hinged ihaldavad materiaalseid naudinguid. Vedakirjanduses antakse juhendusi nii, et inimesel oleks võimalik rahuldada oma väärastunud ihasid ning olles lõpetanud sellise niinimetatud nautimise, pöörduda tagasi Jumala juurde. See on tingimustest sõltuvate hingede võimalus saavutada vabanemine ning seepärast peavad nad püüdma järgida yajña protsessi, tõustes Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Isegi need, kes ei ole järginud vedakirjanduse ettekirjutusi, võivad võtta omaks Kṛṣṇa teadvuse põhimõtted, mis asendavad vedalikke yajñasid ehk karmasid.

SMISAO: U ovom se stihu još snažnije naglašava yajñārtha-karma, nužnost djelovanja samo za Kṛṣṇino zadovoljstvo. Ako želimo djelovati za zadovoljstvo yajña-puruṣe (Viṣṇua), moramo potražiti upute za djelovanje na razini Brahmana, odnosno transcendentalnih Veda. Vede su zbornici uputa za djelovanje. Svaka djelatnost koja se ne temelji na uputama Veda je vikarma, neovlašteno, grešno djelo. Stoga, da bismo bili spašeni posljedica naših djela, moramo uvijek slijediti upute Veda. Kao što u svakidašnjem životu djelujemo po propisima države, tako moramo slijediti upute Gospodinove vrhovne države. Upute Veda nastaju disanjem same Svevišnje Božanske Osobe. Rečeno je: asya mahato bhūtasya niśvasitam etad yad ṛg-vedo yajur-vedaḥ sāma-vedo 'tharvāṅgirasaḥ. „Četiri Vede – Ṛg Veda, Yajur Veda, Sāma Veda i Atharva Veda – izviru iz daha velike Božanske Osobe." (Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣada 4.5.11) Gospodin je svemoćan i stoga može govoriti disanjem. Kao što je potvrđeno u Brahma-saṁhiti, Gospodin može svakim Svojim osjetilom vršiti djelatnosti svih drugih osjetila. Drugim riječima, Gospodin može govoriti disanjem i oplođavati Svojim očima. Ustvari, rečeno je da je On začeo sva živa bića prelazeći pogledom po materijalnoj prirodi. Nakon što je stvorio ili položio sve uvjetovane duše u maternicu materijalne prirode, dao je uvjetovanim dušama vedsku mudrost poučavajući ih kako se mogu vratiti kući, Bogu. Uvijek trebamo imati na umu da sve uvjetovane duše u materijalnom svijetu žarko žele materijalno uživanje. No zahvaljujući vedskim uputama mogu zadovoljiti svoje izopačene želje i potom se vratiti Bogu, nakon što okončaju svoje takozvano uživanje. To je prilika za uvjetovane duše da dostignu oslobođenje. Uvjetovane duše stoga moraju pokušati slijediti proces yajñe razvijanjem svjesnosti Kṛṣṇe. Čak i oni koji nisu slijedili vedske naredbe mogu prihvatiti načela svjesnosti Kṛṣṇe i to će nadomjestiti izvođenje vedskih yajñi, odnosno karmi.