Sedma mantra

Seitsmes Mantra

Besedilo

Tekst

yasmin sarvāṇi bhūtāny
ātmaivābhūd vijānataḥ
tatra ko mohaḥ kaḥ śoka
ekatvam anupaśyataḥ

Synonyms

yasmin — v okoliščinah; sarvāṇi — vsa; bhūtāni — živa bitja; ātmā — cit-kaṇa ali duhovna iskra; eva — le; abhūt — obstaja kot; vijānataḥ — tistega, ki ve; tatra — tukaj; kaḥ — kaj; mohaḥ — slepilo; kaḥ — kaj; śokaḥ — tesnoba; ekatvam — enost po lastnostih; anupaśyataḥ — tistega, ki vidi po verodostojnem učitelju ali vedno tako vidi.

yasmin — olukorras; sarvāṇi — kõik; bhūtāni — elusolendid; ātmā — vaimsed osakesed; eva — ainult; abhūt — saab tõeks; vijānataḥ — üks, kes teab; tatra — sealhulgas; kaḥ — mis; mohaḥ — illusioon; kaḥ — mis; śokaḥ — rahutus; ekatvam — samade omadustega; anupaśyataḥ — see, kes näeb alati kõike läbi autoriteedi.

Translation

Kdor vsa živa bitja vedno vidi kot duhovne iskre, po lastnostih enake Gospodu, si pridobi resnično znanje. Kaj bi ga potem lahko zaslepilo ali mu povzročilo skrbi?

See, kes näeb kõiki elusolendeid, kui Jumalaga kvaliteetselt ühtseid vaimseid osakesi, on saavutanud tõeliselt asjade loomuse tundmise. Mis võib teda rahutuks teha või segadusse viia?

Purport

Razen madhyama-adhikārījev in uttama-adhikārījev, o katerih smo govorili pri razlagi prejšnje mantre, nihče ne more pravilno videti duhovnega položaja živih bitij. Ta so po lastnostih eno z Vsevišnjim Gospodom, kot so iskre eno z ognjem. Toda iskre in ogenj se količinsko razlikujejo, saj toplota in svetloba iskre količinsko nista enaki tistima, ki se širita od ognja. Mahā-bhāgavata, velik bhakta, vidi enost tako, da se zaveda, da je vse energija Vsevišnjega Gospoda. Ker ni razlike med energijo in njenim virom, lahko rečemo, da sta eno. Z analitičnega stališča se sicer toplota in svetloba razlikujeta od ognja, vendar ta ne obstaja brez njiju. V celostnem smislu so toplota, svetloba in ogenj eno.

Väljaarvatud ülalmainitud kahel kõrgeimal pühendumuse astmel usklikud, ei saa keegi mõista elava olendi vaimset kohta. Elusolendid sarnanevad oma omadustelt Jumalaga, nagu sädemed sarnanevad oma omadustelt tulega, kuid mis puudutab hulka, siis ei ole sädemed veel tuli. Tule soojuse ja valguse hulk ei ole võrreldav sädeme omaga. Mahā-bhāgavata, suur pühendunu, näeb kõige ühtsust selles, et kõik on Kõigevägevama Jumala energia. Ja kuna pole vahet energia ja energilisuse vahel, siis on kõik üks. Ilma soojuse ja valguseta ei oleks tulel mõtet, kuid sellest hoolimata on soojus ja valgus analüütilisest seisukohast lähtudes midagi muud kui tuli. Ehkki sünteesina on soojus, valgus ja tuli üks.

Besedi ekatvam anupaśyataḥ v tej mantri nakazujeta, da bi morali videti enotnost vseh živih bitij z očmi razodetih svetih spisov. Posamezne iskre vrhovne celote (Vsevišnjega Gospoda) imajo skoraj osemdeset odstotkov njenih znanih lastnosti, nimajo pa jih v enaki količini, temveč v neskončno majhnem deležu, saj so njeni neznatni delci. To lahko predstavimo tudi s količino soli v kapljici morske vode, ki je ne moremo primerjati s količino soli v celem oceanu, čeprav je kemična sestava soli v kapljici in oceanu enaka. Če bi bilo posamezno živo bitje tako po lastnostih kot količinsko enako Vsevišnjemu Gospodu, ne bi bilo pod vplivom materialne energije. V prejšnjih mantrah smo že govorili o tem, da nobeno živo bitje – niti mogočni polbogovi – ne more v ničemer prekositi Vrhovnega Bitja. Ekatvam zato ne pomeni, da je živo bitje povsem enako Vsevišnjemu Gospodu, temveč nakazuje, da v širšem smislu težita k skupnemu cilju, tako kot si za skupno dobro prizadevajo vsi družinski člani in kot država skrbi za javni blagor vseh vrst državljanov. Ker smo vsa živa bitja člani ene vrhovne družine, si z Vrhovnim Bitjem delimo skupni cilj, saj smo vsi Njegovi otroci. Bhagavad-gītā (7.5) pravi, da vsa živa bitja v vesolju – ptice, plazilci, mravlje, ribe, drevesa itd. – izviramo iz mejne energije Vsevišnjega Gospoda, zato vsa pripadamo Njegovi družini. Naše koristi se tako med seboj ne križajo.

Sanskritikeelsed sõnad ekvatam anupaśyataḥ tähendavad pühakirja järgi elusolendite ühtsuse mõistmist. Kõrgeima Terviku üksikutel sädemetel on kaheksakümmend protsenti samad omadused nagu Tervikul, kuid nad pole sama võimsad kui Kõrgeim Jumal. Need omadused on olemas väga väikeses koguses, kuna elav olevus on vaid väike osake Kõrgeimast Tervikust. Nad on nagu veepiisk ja ookean: soola hulka veepiisas ei ole võimalik võrrelda kogu ookeanis sisalduva soola hulgaga. Kuid piisas oleva soola omadused on oma keemiliselt omaduselt sarnased ookeani omaga.

Kui iga üksik elusolend oleks võrdne Tervikuga nii omaduste, kui ka hulga poolest, siis ei tuleks kõne alla tema üleujutamine materiaalse energia mõjuga. Eelmises mantras oli juba juttu sellest, et mitte ükski elusolend, isegi mitte võimsad pooljumalad, ei saa mitte mingis mõttes Kõrgeimat Olendit ületada. Seetõttu ei tähenda ekatvam, et elusolend on igas mõttes Jumalaga võrdne. Laiemas mõttes tähendab see, et nende huvi on sama, nagu sama perekonnaliikmete huvi perekonnas. Rahvuste puhul on vaatamata sellele kui erinevad kodanikud sinna kuuluvad, rahvuslik huvi üks. Kuna elusolendid on kõik Kõrgeima perekonna liikmed, siis ei saa Kõrgeima Olendi ja osakeste huvid olla erinevad. Iga elusolend on Kõrgeima Olendi poeg. "Bhagavad-gītās" (14.3-4) on öeldud, et kõik elusolendid, kaasa arvatud linnud, loomad, roomajad, sipelgad, veeloomad ja taimed, tulenevad Kõrgeima Olendi marginaalsest jõust. Ning seetõttu kuuluvad nad kõik Kõrgeima Olendi ühte perekonda. Vaimses elus ei ole huvide kokkupõrkumist.

Narava duhovnih bitij je uživanje. Vedānta-sūtra (1.1.12) pravi: ānanda-mayo 'bhyāsāt. Večni užitek je naravno bistvo vsakega živega bitja, tako Vsevišnjega Gospoda kot vseh Njegovih delcev. Živa bitja, ujeta v materialni tabernakelj, nenehno iščejo užitek, a v napačni smeri. Poleg materialne ravni obstaja namreč tudi duhovna, kjer z neštetimi družabniki uživa Vrhovno Bitje. Ker tam ni sledu materialnih lastnosti (nirguṇa), nikoli ne pride do spora zaradi predmeta uživanja. Ker v materialnem svetu živa bitja ne poznajo pravega središča uživanja, se zmeraj spopadajo. Pravo središče uživanja je namreč Vsevišnji Gospod, ki je tudi središče vzvišenega duhovnega plesa rāse. Smisel vseh živih bitij je, da se Mu pridružimo, uživamo v življenju in se brez prepirov posvetimo skupnemu transcendentalnemu cilju. To je najvišja raven duhovne dobrobiti. Takoj ko spoznamo to popolno enost, se zaslepljenost (moha) in žalost (śoka) razblinita.

Vaimsed olendid on loodud nautima. Oma loomult ja ehituselt on iga elusolend, nii Kõrgeim Jumal kui ka iga tema erinev osake määratud nautima igavesti. Elusolendid, kes on oma kehas vangis, otsivad samuti alati naudingut, kuid nad otsivad seda tasandil, mis pole mõeldud nende jaoks. Peale selle materiaalse maailma on olemas vaimne tasand, kus Kõrgeim Olend tunneb koos oma lugematute kaaslastega naudingut, millel pole midagi ühist materiaalsusega. Seda tasandit nimetatakse nirguṇaks. Nirguṇa tasandil ei teki naudingu tõttu konflikte. Materiaalses maailmas tekivad erinevate elusolendite vahel alati kokkupõrked, kuna naudingu keskpunkt puudub. Naudingu keskpunkt on Kõrgeim Jumal, kes on kesksel kohal hiilgavas ja vaimses tantsus (rāsa). Me oleme kõik määratud Temaga ühinema, et nautida elu, milles on üks transtsendentaalne huvi ja kus puuduvad kokkupõrked. See on vaimse huvi kõrge tasand ning siis, kui ühtsuse taolist täiuslikku vormi on tunnetatud, ei saa enam tekkida põhjust illusioonideks ja kaebusteks.

Brezbožna družba, ki jo podpirajo sodobni politiki, izvira iz zaslepljenosti, zato ljudje trpijo. V taki civilizaciji živimo v nenehni negotovosti, saj se lahko kadar koli sesuje. To je zakon narave. Bhagavad-gītā (7.14) pravi, da se nihče ne more dvigniti nad neizprosne zakone narave, razen tistega, ki se preda Gospodovim lotosovim stopalom. Če se hočemo torej osvoboditi vsakršne zaslepljenosti in skrbi ter ustvariti enotnost vseh raznolikih hotenj, moramo vsa svoja dejanja povezati z Bogom.

Māyā, ehk illusioon, tähendab Jumalata tsivilisatsiooni, mille tulemuseks on hädaldamine. Jumalata tsivilisatsioon, mille vaderiteks on kaasaegsed poliitikud, on alati tulvil rahutust. Selline on looduse seadus. "Bhagavad-gītās" (7.14) on öeldud, et keegi ei saa sellest seadusest mööda minna. Ainult need, kes alistuvad Kõrgeima Jumala lootosejalgade ees, võivad looduse karmidest seadustest üle olla. Niisiis, kui me tahame vabaneda kõigist illusioonidest ja rahutustest ning luua kõiki huvisid läbiva ühtsuse, siis peame me selleks tooma Jumala kõigisse oma tegudesse.

Sadove svojih dejanj bi morali nameniti samo služenju Gospodovi volji in ničemur drugemu. Le tako se lahko zavemo, kaj je dobro za ātma-bhūto, ki jo omenja ta mantra. Ātma-bhūta, omenjena v tej mantri, in brahma-bhūta, o kateri govori Bhagavad-gītā (18.54), imata skupen smisel. Vrhovna ātmā oziroma duša je sam Gospod, neznatna ātmā pa je živo bitje. Gospod kot vrhovna ātmā (Paramātmā) sam vzdržuje vsa posamezna neznatna bitja, saj Mu njihova privrženost prinaša zadovoljstvo. Tudi oče vzdržuje svoje otroke, ker ga navdajajo s srečo in želi nanje prenesti svoje poslanstvo. Če otroci ubogajo očetovo voljo, vsi družinski člani delujejo v skupno dobro in živijo v slogi. Enak duh vlada po božanski ureditvi v vseobsegajoči družini Parabrahmana oziroma Vrhovnega Duha.

Kõik meie teod peavad olema Jumala huvide teenimiseks ning neil ei tohi olla teist eesmärki, sest, nagu on öeldud "Śrī Īśopaniṣadis", saame me ainult Jumala huvide teenimise läbi tunda ātmā- bhūta huvi. See, ning "Bhagavad-gītās" (18.54) mainitud brahma- bhūta huvi on üks ja seesama: Kõrgem ātmā ehk Paramātmā on Jumal Ise ning väike ātmā on elusolend. Kõrgem ātmā ehk Paramātmā hoiab alal väikesi olendeid, sest Kõrgeim Jumal tahab tunda rõõmu nende kiindumusest. Isa arendab oma laste kaudu iseennast ning hoiab neid, et tunda rõõmu. Kui lapsed on sõnakuulelikud, siis sujub perekonnas kõik ning valitseb meeldiv õhkkond. Samal kombel on kõik korraldatud Brahmani ehk Parabrahmani, Kõrgeima Hinge Absoluutses perekonnas.

Parabrahman je prav tako oseba kot posamezno živo bitje. Nobeden od njiju ni brezoseben. Takšne transcendentalne osebnosti večno živijo v popolni duhovni blaženosti in vednosti. To je prava duhovna raven, in takoj ko se je v polnosti zavemo, se predamo lotosovim stopalom Vrhovnega Bitja, Śrī Kṛṣṇe. Tak mahātmā (velika duša) pa je zelo redek, saj tovrstno duhovno spoznanje dosežemo šele po številnih rojstvih. Takrat se odrešimo zaslepljenosti, žalosti, nesreče ter rojstev in smrti, ki jih zdaj doživljamo v materialnem svetu. To nam sporoča sedma mantra Śrī Īśopaniṣad.

Parabrahman on samavõrra isiksus nagu on seda üksikud olendid. Ükski neist ei ole ebaisikuline. Need transtsendentaalsed isiksused on tulvil õndsust, tarkust ja igavest elu. Selline on tegelik vaimne eksistents ning niipea, kui inimene saab tollest transtsendentaalsest seisundist tõeliselt teadlikuks, alistub ta Kõrgema Olendi, Śrī Kṛṣṇa lootosjalgade ees. Taolisi mahātmāsid, suuri hingi, kohtab aga väga harva, sest transtsendentaalset tunnetust on võimalik saavutada alles peale paljusid, paljusid sünde. Kuid, kui see kord on saavutatud, siis pole enam illusioone, kurbust, materiaalse eksistentsi viletsust ega sündi ja surma, mida me kogeme oma elu antud järgus. Nii on öeldud antud "Śrī Īśopaniṣadi" mantras.