VERZ 19
TEXT 19
Besedilo
Tekst
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
jñeyaṁ coktaṁ samāsataḥ
mad-bhakta etad vijñāya
mad-bhāvāyopapadyate
Synonyms
Synonyms
iti – tako; kṣetram – polje delovanja (telo); tathā – tudi; jñānam – znanje; jñeyam – predmet spoznavanja; ca – tudi; uktam – opisano; samāsataḥ – na kratko; mat-bhaktaḥ – Moj bhakta; etat – vse to; vijñāya – ko razume; mat-bhāvāya – Mojo naravo; upapadyate – doseže.
iti — sel moel; kṣetram — tegevusvälja (keha); tathā — samuti; jñānam — teadmisi; jñeyam — teadmiste objekti; ca — samuti; uktam — kirjeldatud; samāsataḥ — kokkuvõtlikult; mat-bhaktaḥ — Minu pühendunu; etat — kõike seda; vijñāya — pärast mõistmist; mat-bhāvāya — Minu loodusele; upapadyate — saavutab.
Translation
Translation
Tako sem ti na kratko opisal polje delovanja [telo], znanje in predmet spoznavanja. Samo Moji bhakte lahko vse to pravilno razumejo in si tako pridobijo naravo, kakršna je Moja.
Sedasi olen Ma kirjeldanud lühidalt tegevusvälja [ehk keha], teadmisi ning teadmiste objekti. Ainult Minu pühendunud suudavad neid teadmisi lõpuni mõista ning omandada seeläbi Minuga samase looduse.
Purport
Purport
Gospod je na kratko opisal telo, znanje in predmet spoznavanja. Znanje obsega poznavanje trojega: poznavalca polja delovanja, predmeta spoznavanja in metode pridobivanja znanja. Skupaj jim pravimo vijñāna, znanost o znanju. Popolno znanje si lahko neposredno pridobijo le Gospodovi čisti bhakte in nihče drug. Monisti pravijo, da se te tri sestavine znanja nazadnje zlijejo v eno, bhakte pa se s tem ne strinjajo. Imeti oziroma pridobiti si znanje pomeni spoznati samega sebe v odnosu s Kṛṣṇo. Naša zdajšnja zavest je materialna, kakor hitro pa jo usmerimo na Kṛṣṇova dejanja in doumemo, da je Kṛṣṇa vse, si pridobimo pravo znanje. Znanje ni torej nič drugega kot začetek popolnega razumevanja vdanega služenja. To bo podrobno pojasnjeno v petnajstem poglavju.
Jumal on lühidalt kirjeldanud keha, teadmisi ja teadmiste objekti. Need teadmised koosnevad kolmest aspektist: teadjast, teadmiste objektist ning teadmise protsessist. Kokku nimetatakse neid kõiki vijñānaks ehk teadmiste teaduseks. Jumala vankumatud pühendunud võivad otseselt mõista neid täiuslikke teadmisi, teiste inimeste jaoks need teadmised aga ei avane. Monistid väidavad, et lõpptulemusena saab nimetatud kolmest aspektist üks, kuid pühendunud ei saa selle väitega nõustuda. Teadmised ning teadmiste arendamine tähendavad oma algse olemuse mõistmist Kṛṣṇa teadvuses. Hetkel oleme me juhitud materiaalsest teadvusest, kuid niipea kui me suuname kogu oma teadvuse Kṛṣṇa tegevustele ning teadvustame, et Kṛṣṇa on kõik, jõuame me tõeliste teadmisteni. Teisisõnu öeldes pole teadmised midagi muud kui pühendunud teenimise mõistmise algstaadium. Viieteistkümnendas peatükis tuuakse selle kohta üksikasjalikud selgitused.
Če povzamemo: v verzih 6 in 7, od besede mahā-bhūtāni pa do cetanā dhṛtiḥ, Kṛṣṇa razčlenjuje materialne elemente in nekatere življenjske simptome, ki vsi skupaj sestavljajo telo ali polje delovanja. Verzi 8 do 12, od besede amānitvam do tattva-jñānārtha-darśanam, opisujejo pot do znanja, ki nam omogoča razumeti oba poznavalca polja delovanja – dušo in Naddušo. Verzi 13 do 18, od anādi mat-param do hṛdi sarvasya viṣṭhitam, pa govorijo o duši in Vsevišnjem Gospodu ali Nadduši.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuuendas ja seitsmendas värsis, alates sõnadest mahā-bhūtāni kuni sõnadeni cetanā dhṛtiḥ, analüüsitakse materiaalseid elemente ning teatud elu tunnuste avaldumisi. Need koos moodustavad elusolendi keha ehk tegevusvälja. Ning kaheksandast kaheteistkümnenda värsini, alates sõnast amānitvam kuni sõnadeni tattva-jñānārtha-darśanam, kirjeldatakse teadmiste omandamise protsessi mõlema tegevusvälja tundja, nii hinge kui Ülihinge mõistmiseks. Seejärel tuuakse värssides kolmteist kuni kaheksateist, alates sõnadest anādi mat-param kuni sõnadeni hṛdi sarvasya viṣṭhitam, nii hinge kui ka Kõigekõrgema Jumala ehk Ülihinge kirjeldused.
Tako smo se seznanili s trojim: s poljem delovanja (telesom), z metodo pridobivanja znanja ter z dušo in Naddušo. Ta verz posebej poudarja, da lahko to troje jasno razumejo samo Gospodovi čisti bhakte. Taki bhakte imajo popolno korist od Bhagavad-gīte in edini dosežejo najvišji cilj, naravo Vsevišnjega Gospoda, Kṛṣṇe. Z drugimi besedami, nihče razen bhakt ne more razumeti Bhagavad-gīte in doseči njenega cilja.
Seega käsitleti kolme teemat: tegevusvälja (ehk keha); teadmiste omandamise protsessi ning hinge ja Ülihinge. Käesolevas värsis rõhutatakse eriti seda, et üksnes Jumala pühendunud suudavad kõiki neid kolme teemat lõpuni mõista. Seega on „Bhagavad-gītā" pühendunute jaoks ülimalt kasulik raamat ning just nimelt Kṛṣṇa pühendunud on need, kes saavutavad kõrgeima eesmärgi – vaimse maailma – ning omandavad Kõigekõrgema Jumalaga, Kṛṣṇaga samase looduse. Teisisõnu väljendudes võib öelda, et üksnes pühendunud suudavad „Bhagavad-gītāt" mõista ning saavutada ihaldatud lõpptulemuse. Teiste jaoks ei ole see võimalik.