TEXT 20

STIH 20

Tekst

kāmais tais tair hṛta-jñānāḥ
prapadyante ’nya-devatāḥ
taṁ taṁ niyamam āsthāya
prakṛtyā niyatāḥ svayā

Synonyms

kāmaiḥ — soovide poolt; taiḥ taiḥ — erinevate; hṛta — ära võetud; jñānāḥ — teadmised; prapadyante — alistuvad; anya — teistele; devatāḥ — pooljumalatele; tam tam — vastavaid; niyamam — regulatsioone; āsthāya — järgides; prakṛtyā — looduse poolt; niyatāḥ — kontrollile alluvad; svayā — nende endi poolt.

kāmaiḥ – zbog želja; taiḥ taiḥ – raznih; hṛta – lišeni; jñānāḥ – znanja; prapadyante – predaju se; anya – drugim; devatāḥ – polubogovima; tam tam – u skladu sa; niyamam – propise; āsthāya – slijedeći; prakṛtyā – prirodom; niyatāḥ – vođeni; svayā – vlastitom.

Translation

Need, kelle arukuse on röövinud materiaalsed ihad, alistuvad pooljumalatele ning järgivad nende teenimise reegleid vastavalt oma loodusele.

Oni koji su zbog materijalnih želja izgubili razum predaju se polubogovima i u skladu sa svojom prirodom slijede određena pravila i propise obožavanja.

Purport

Need, kes on vabanenud kogu materiaalsest saastast, alistuvad Kõigekõrgemale Jumalale ja asuvad Teda pühendunult teenima. Kuni inimene ei ole materiaalsest saastast täielikult puhastunud, on ta loomult mittepühendunu. Kuid isegi need, kes omavad materiaalseid soove ning kes otsivad kaitset Kõigekõrgema Jumala juures, ei ole enam täielikult välise looduse mõju all. Kuna nad püüdlevad õige eesmärgi poole, vabanevad nad aja jooksul peagi materiaalse iha mõju alt. „Śrīmad-Bhāgavatamis" soovitatakse, et olenemata sellest, kas inimene on puhas pühendunu ja vaba kõikidest materiaalsetest ihadest või on ta täis materiaalseid ihasid või ihaldab vabanemist materiaalsest saastast, peaks ta alati alistuma Vāsudevale ja teenima Teda. „Bhāgavatamis" (2.3.10) öeldakse:

SMISAO: Osobe oslobođene svih materijalnih nečistoća predaju se Svevišnjem Gospodinu i služe Ga s predanošću. Sve dok se potpuno ne pročiste od materijalnih nečistoća imaju prirodu abhakta. Ali čak ni oni koji imaju materijalne želje, ako prihvate utočište Svevišnjega Gospodina, ne osjećaju veliku privlačnost prema materijalnoj prirodi. Budući da prilaze pravom cilju, ubrzo se oslobađaju sve materijalne požude. Śrīmad-Bhāgavatam nam preporučuje da se u svakom slučaju predamo Vāsudevi i obožavamo Ga, bez obzira na to jesmo li čisti bhakta oslobođen svih materijalnih želja ili smo puni materijalnih želja ili se želimo osloboditi materijalne okaljanosti. U Bhāgavatamu (2.3.10) rečeno je:

akāmaḥ sarva-kāmo vā
mokṣa-kāma udāra-dhīḥ
tīvreṇa bhakti-yogena
yajeta puruṣaṁ param

Vähem arukad inimesed, kes on kaotanud vaimse mõistmise ning kes ihaldavad oma materiaalsete soovide kohest täitumist, pöörduvad pooljumalate poole. Tavaliselt ei pöördu sellised inimesed Jumala Kõrgeima Isiksuse poole, sest nad viibivad looduse madalamate guṇade (teadmatuse ja kire) mõju all ning kummardavad seetõttu erinevaid pooljumalaid. Järgides selleks ette nähtud reegleid, on nad rahuldatud. Pooljumalate kummardamise ajendiks on inimeste väiklased soovid. Pooljumalate kummardajad ei tea, kuidas jõuda kõrgeima eesmärgini, kuid Kõigekõrgema Jumala pühendunut ei tõuka miski teelt kõrvale. Kuna vedakirjanduses on antud soovitused erinevate jumalate kummardamiseks erinevatel eesmärkidel (näiteks haigel inimesel soovitatakse kummardada Päikest), siis need, kes ei ole Jumala pühendunud, arvavad, et teatud eesmärkidel on pooljumalaid kummardada kasulikum kui Kõigekõrgemat Jumalat. Kuid puhas pühendunu teab, et Kõigekõrgem Jumal Kṛṣṇa on kõige valitseja. „Caitanya-caritāmṛtas" (Ādi 5.142) öeldakse: ekale īśvara kṛṣṇa, āra saba bhṛtya. See tähendab, et ainult Jumala Kõrgeim Isiksus Kṛṣṇa on isand ning kõik teised on Tema teenrid. Seepärast ei pöördu puhas pühendunu oma materiaalsete vajaduste rahuldamiseks kunagi pooljumalate poole, vaid annab end täielikult Kõigekõrgema Jumala kätesse, olles rahul kõigega, mis talle Jumala poolt osaks langeb.

Manje inteligentni ljudi koji su izgubili duhovni razbor prihvaćaju okrilje polubogova kako bi odmah ostvarili materijalne želje. Takvi ljudi obično ne prilaze Svevišnjoj Božanskoj Osobi, jer se nalaze pod utjecajem nižih guṇa prirode (neznanja i strasti). Obožavaju razne polubogove i slijedeći pravila i propise obožavanja postaju zadovoljni. Obožavatelji su polubogova motivirani beznačajnim željama i ne znaju kako mogu dostići vrhovni cilj, ali bhakta Svevišnjega Gospodina nije obmanut. Budući da se u vedskoj književnosti preporučuje obožavanje raznih bogova u različite svrhe (na primjer, bolesnom se čovjeku preporučuje da obožava Sunce), oni koji nisu Gospodinovi bhakte misle da su za stjecanje određenih dobrobiti polubogovi bolji od Svevišnjega Gospodina. Ali čisti bhakta zna da je Svevišnji Gospodin Kṛṣṇa gospodar svih živih bića. U Caitanya-caritāmṛti (Ādi 5.142) rečeno je – ekale īśvara kṛṣṇa, āra saba bhṛtya: samo je Svevišnja Božanska Osoba Kṛṣṇa gospodar, svi su ostali sluge. Stoga čisti bhakta nikada ne prilazi polubogovima kako bi zadovoljio svoje materijalne potrebe. On ovisi o Svevišnjem Gospodinu. Svi su čisti bhakte zadovoljni svime što im Gospodin dade.