TEXT 16

Tekst

Text

catur-vidhā bhajante māṁ
janāḥ su-kṛtino ’rjuna
ārto jijñāsur arthārthī
jñānī ca bharatarṣabha

Synonyms

catuḥ-vidhāḥ — nelja liiki; bhajante — teenivad; mām — Mind; janāḥ — isikud; su-kṛtinaḥ — need, kes on jumalakartlikud; arjuna — oo, Arjuna; ārtaḥ — ahastuses viibija; jijñāsuḥ — uudishimulik; artha-arthī — see, kes ihaldab materiaalset kasu; jñānī — asjade tegeliku olemuse tundja; ca — samuti; bharata-ṛṣabha — oo, võimsaim Bharata järglaste hulgas.

catuḥ-vidhāḥ — vier Arten von; bhajante — bringen Dienst dar; mām — Mir; janāḥ — Menschen; su-kṛtinaḥ — diejenigen, die fromm sind; arjuna — o Arjuna; ārtaḥ — der Notleidende; jijñāsuḥ — der Wißbegierige; artha-arthī — jemand, der materiellen Gewinn begehrt; jñānī — jemand, der die Dinge kennt, wie sie sind; ca — auch; bharata-ṛṣabha — o bester unter den Nachkommen Bharatas.

Translation

Oo, parim Bhāratate hulgas, nelja liiki jumalakartlikud inimesed pöörduvad Minu teenimise juurde – ahastuses viibijad, rikkuse ihaldajad, uudishimulikud inimesed ning need, kes otsivad teadmisi Absoluudist.

O bester unter den Bhāratas [Arjuna], vier Arten frommer Menschen beginnen Mir in Hingabe zu dienen – der Notleidende, derjenige, der Reichtum begehrt, der Neugierige und derjenige, der nach Wissen vom Absoluten sucht.

Purport

Erinevalt uskmatutest järgivad need inimesed pühakirjade reguleerivaid printsiipe ning nad kannavad nimetust sukṛtinaḥ. Sukṛtinaḥ on inimene, kes järgib pühakirjade reegleid, moraalseid ja sotsiaalseid seadusi, ning on enam või vähem pühendunud Kõigekõrgemale Jumalale. Sellised inimesed jagunevad nelja kategooriasse: nendeks, kes on vahel ahastuses, nendeks, kes vajavad raha, nendeks, kes on vahel uudishimulikud ning nendeks, kes otsivad mõnikord teadmisi Absoluutsest Tõest. Need inimesed pöörduvad erinevates olukordades Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimise juurde. Nad ei ole puhtad pühendunud, sest nad praktiseerivad pühendunud teenimist teatud isiklikku vastutasu ihaldades. Puhas pühendunud teenimine on vaba igasugustest taotlustest ja materiaalse kasu ihaldamisest. Śrīla Rūpa Gosvāmī määratleb „Bhakti-rasāmṛta-sindhus" (1.1.11) puhast pühendumust järgmiselt:

ERLÄUTERUNG: Diejenigen, die in diesem Vers beschrieben werden, folgen, im Gegensatz zu den gottlosen Menschen, den regulierenden Prinzipien der Schriften. Sie werden su-kṛtinaḥ genannt, weil sie den Geboten und Verboten der Schriften wie auch den Moral- und Sozialgesetzen folgen und mehr oder weniger dem Höchsten Herrn ergeben sind. Sie werden in vier Gruppen unterteilt: diejenigen, die sich manchmal in einer Notlage befinden; diejenigen, die Geld brauchen; diejenigen, die manchmal Fragen stellen, und diejenigen, die manchmal Wissen über die Absolute Wahrheit suchen. Diese Menschen kommen zum Höchsten Herrn, um Ihm unter verschiedenen Bedingungen hingebungsvollen Dienst darzubringen. Sie sind keine reinen Gottgeweihten, weil sie im Austausch für ihren hingebungsvollen Dienst bestimmte Wünsche erfüllt haben wollen. Reiner hingebungsvoller Dienst ist frei von Bestrebungen und frei vom Wunsch nach materiellem Profit. Der Bhakti-rasāmṛta-sindhu (1.1.11) definiert reine Hingabe auf folgende Weise:

anyābhilāṣitā-śūnyaṁ
jñāna-karmādy-anāvṛtam
ānukūlyena kṛṣṇānu-
śīlanaṁ bhaktir uttamā

„Kõigekõrgema Jumala, Kṛṣṇa teenimist transtsendentaalses armastuses tuleb praktiseerida heatahtlikult, ihaldamata materiaalset kasu või edu oma töö viljade või filosoofiliste spekulatsioonide kaudu. Sellist tegevust nimetatakse puhtaks pühendunud teenimiseks."

„Man sollte dem Höchsten Herrn, Śrī Kṛṣṇa, transzendentalen liebevollen Dienst in einer positiven, hingebungsvollen Haltung darbringen, frei von dem Wunsch, durch fruchtbringende Tätigkeiten oder philosophische Spekulation materiellen Profit oder Gewinn zu erlangen. Dies wird reiner hingebungsvoller Dienst genannt.“

Kui need neli kategooriat inimesi tulevad Kõigekõrgema Jumala juurde, et Teda pühendunult teenida ning puhastuvad täielikult puhta pühendunuga suhtlemise läbi, saavad nemadki puhasteks pühendunuteks. Mis puutub uskmatutesse, siis nende jaoks on pühendunud teenimine väga raske, sest nad elavad isekat elu ilma regulatsioonide ja vaimsete eesmärkideta. Kuid isegi nendest võivad mõned saada puhasteks pühendunuteks, kui nad peaksid juhuse läbi sattuma kokku puhta pühendunuga.

Wenn sich diese vier Arten von Menschen dem Höchsten Herrn zuwenden, um Ihm hingebungsvollen Dienst darzubringen, und wenn sie durch die Gemeinschaft mit einem reinen Gottgeweihten vollständig geläutert worden sind, werden auch sie zu reinen Gottgeweihten. Was die gottlosen Menschen betrifft, so ist es für sie sehr schwierig, sich dem hingebungsvollen Dienst zuzuwenden, weil ihr Leben selbstsüchtig, unreguliert und ohne spirituelle Ziele ist. Aber sogar einige von ihnen werden zu reinen Gottgeweihten, wenn sie zufällig mit einem reinen Gottgeweihten zusammenkommen.

Need, kes on pidevalt hõivatud karmaliste tegevustega, pöörduvad Jumala poole materiaalses hädas ning kui nad sellel ahastuse hetkel suhtlevad puhaste pühendunutega, saavad nad Jumala pühendunuteks. Kui elus pettunud inimesed satuvad suhtlema puhaste pühendunutega, tekib neis huvi Jumala vastu. Kui kuiva filosoofiat uurivad inimesed pettuvad igas teadusvaldkonnas, tekib neis mõnikord huvi Jumalast kõnelevate teadmiste vastu ning nad pöörduvad Kõigekõrgema Jumala pühendunud teenimise poole, tõustes sedasi kõrgemale teadmistest impersonaalsest Brahmanist ja iga elusolendi südames viibivast Paramātmāst ning jõudes Kõigekõrgema Jumala või Tema puhta pühendunu armust Jumala isiksusliku kontseptsiooni juurde. Kui hädas olijad, uudishimulikud inimesed, teadmiste otsijad ning raha vajajad vabanevad kõikidest materiaalsetest soovidest ja mõistavad täielikult, et materiaalsel edul pole midagi ühist vaimse arenguga, siis saavad nad puhasteks pühendunuteks. Seni, kuni pühendunu ei ole jõudnud sellisele puhtale tasandile, on tema poolt sooritatav Jumala transtsendentaalne teenimine määrdunud karmaliste tegevuste, ilmalike teadmiste otsimise ja muu sellisega. Seega tuleb puhta pühendunud teenimiseni jõudmiseks esmalt kõikidest taolistest tegevustest kõrgemale tõusta.

Wenn diejenigen, die sich fruchtbringenden Tätigkeiten verschrieben haben, in materielle Not geraten und sich in dieser Not dem Herrn zuwenden, bekommen sie die Möglichkeit, mit reinen Gottgeweihten Gemeinschaft zu haben, um in der Folge selbst Gottgeweihte zu werden. Diejenigen, die aus irgendwelchen Gründen frustriert sind, wenden sich manchmal ebenfalls an reine Gottgeweihte und beginnen in ihrer Gemeinschaft, über Gott Fragen zu stellen. Ebenso kommt es manchmal vor, daß die trockenen Philosophen, wenn sie von all ihren Spekulationen genug haben, etwas über Gott erfahren wollen; sie wenden sich dann dem Höchsten Herrn zu, um Ihm hingebungsvollen Dienst darzubringen, und so transzendieren sie das Wissen über das unpersönliche Brahman und den lokalisierten Paramātmā und kommen durch die Gnade des Höchsten Herrn bzw. Seines reinen Geweihten zur persönlichen Auffassung von Gott. Zusammenfassend kann man also sagen, daß die Notleidenden, die Neugierigen, diejenigen, die nach Wissen suchen, und diejenigen, die in Geldnot sind, reine Gottgeweihte werden können, wenn sie sich von allen materiellen Wünschen befreien und vollständig verstehen, daß materielle Entlohnung nichts mit spirituellem Fortschritt zu tun hat. Solange die Gottgeweihten im transzendentalen Dienst des Herrn diese Stufe der Reinheit nicht erreichen, sind sie immer noch mit fruchtbringenden Tätigkeiten, dem Streben nach weltlichem Wissen usw. behaftet. Man muß daher all diese materiellen Motive hinter sich lassen, bevor man zur Stufe reinen hingebungsvollen Dienstes kommen kann.