Bg. 11.35
Devanagari
सञ्जय उवाच
एतच्छ्रुत्वा वचनं केशवस्य
कृताञ्जलिर्वेपमान: किरीटी ।
नमस्कृत्वा भूय एवाह कृष्णं
सगद्गदं भीतभीत: प्रणम्य ॥ ३५ ॥
एतच्छ्रुत्वा वचनं केशवस्य
कृताञ्जलिर्वेपमान: किरीटी ।
नमस्कृत्वा भूय एवाह कृष्णं
सगद्गदं भीतभीत: प्रणम्य ॥ ३५ ॥
Verse text
sañjaya uvāca
etac chrutvā vacanaṁ keśavasya
kṛtāñjalir vepamānaḥ kirīṭī
namaskṛtvā bhūya evāha kṛṣṇaṁ
sa-gadgadaṁ bhīta-bhītaḥ praṇamya
etac chrutvā vacanaṁ keśavasya
kṛtāñjalir vepamānaḥ kirīṭī
namaskṛtvā bhūya evāha kṛṣṇaṁ
sa-gadgadaṁ bhīta-bhītaḥ praṇamya
Synonyms
sañjayaḥ uvāca — Sañjaya ütles; etat — sel viisil; śrutvā — kuuldes; vacanam — kõnet; keśavasya — Kṛṣṇa; kṛta-añjaliḥ — kokkusurutud peopesadega; vepamānaḥ — värisedes; kirīṭī — Arjuna; namaskṛtvā — avaldades lugupidamist; bhūyaḥ — taas; eva — samuti; āha — ütles; kṛṣṇam — Kṛṣṇale; sa-gadgadam — väriseval häälel; bhīta-bhītaḥ — hirmunud; praṇamya — avaldades lugupidamist.
Translation
Sañjaya ütles Dhṛtarāṣṭrale: Oo, kuningas, olles kuulnud neid sõnu Jumala Kõrgeimalt Isiksuselt, avaldas Arjuna värisedes ja kokkusurutud peopesadega Jumal Kṛṣṇale taas ja taas oma lugupidamist. Kartlikul häälel kõneles ta Jumal Kṛṣṇale järgmised sõnad.
Purport
Nagu me oleme juba selgitanud, sattus Arjuna Jumala Kõrgeima Isiksuse kõiksuse kuju poolt tekitatud olukorra tõttu suurde hämmeldusse ning seetõttu avaldas ta taas ja taas Kṛṣṇale oma lugupidamist. Väriseval häälel hakkas ta Kṛṣṇa poole palvetama, tehes seda mitte kui Kṛṣṇa sõber, vaid kui Tema imestunud pühendunu.