Skip to main content

TEXT 2

TEXT 2

Text

Tekst

yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana
yaṁ sannyāsam iti prāhur
yogaṁ taṁ viddhi pāṇḍava
na hy asannyasta-saṅkalpo
yogī bhavati kaścana

Synonyms

Synonyms

yam — was; sannyāsam — Entsagung; iti — so; prāhuḥ — sie nennen; yogam — sich mit dem Höchsten verbinden; tam — dieses; viddhi — du mußt wissen; pāṇḍava — o Sohn Pāṇḍus; na — niemals; hi — gewiß; asannyasta — ohne aufzugeben; saṅkalpaḥ — den Wunsch nach eigener Befriedigung; yogī — ein mystischer Transzendentalist; bhavati — wird; kaścana — jemand.

yam — mida; sannyāsam — loobumust; iti — sel viisil; prāhuḥ — öeldakse; yogam — Kõigekõrgemaga ühendusse astumist; tam — seda; viddhi — sa pead teadma; pāṇḍava — oo, Pāṇḍu poeg; na — mitte kunagi; hi — kindlasti; asannyasta — loobumata; saṅkalpaḥ — isikliku rahulduse ihaldamine; yogī — müstik ja transtsendentalist; bhavati — saab; kaścana — igaüks.

Translation

Translation

Du solltest wissen, daß das, was man als Entsagung bezeichnet, das gleiche ist wie yoga oder der Vorgang der Verbindung mit dem Höchsten, o Sohn Pāṇḍus, denn niemand kann ein yogī werden, solange er nicht dem Wunsch nach Sinnenbefriedigung entsagt.

Oo, Pāṇḍu poeg, tea, et see, mida nimetatakse loobumuseks, on seesama mis jooga ehk Kõigekõrgemaga ühendusse astumine, sest pole võimalik saada joogiks, loobumata meeleliste naudingute ihaldamisest.

Purport

Purport

ERLÄUTERUNG: Die wirkliche Bedeutung von sannyāsa-yoga oder bhakti besteht darin, daß man seine wesensgemäße Stellung als Lebewesen kennt und dementsprechend handelt. Das Lebewesen hat keine gesonderte, unabhängige Identität. Es ist die marginale Energie des Höchsten. Wenn es von der materiellen Energie gefangen ist, ist es bedingt, und wenn es Kṛṣṇa-bewußt ist, das heißt bewußt über die spirituelle Energie, befindet es sich in seinem wirklichen und natürlichen Lebenszustand. Wenn man daher über vollständiges Wissen verfügt, löst man sich von aller materiellen Sinnenbefriedigung, das heißt, man entsagt allen Arten sinnenbefriedigender Tätigkeiten. Dies wird von den yogīs praktiziert, die ihre Sinne von materieller Anhaftung zurückziehen. Ein Mensch im Kṛṣṇa-Bewußtsein aber hat gar keine Gelegenheit, seine Sinne mit irgend etwas zu beschäftigen, was nicht im Interesse Kṛṣṇas ist. Daher ist ein Kṛṣṇa-bewußter Mensch gleichzeitig ein sannyāsī und ein yogī. Im Kṛṣṇa-Bewußtsein erreicht man automatisch das Ziel der Vorgänge des jñāna und yoga, nämlich Wissen und Sinnesbeherrschung. Wenn man unfähig ist, seine selbstische Natur zu überwinden, dann haben jñāna und yoga keinen Nutzen. Das wirkliche Ziel für das Lebewesen besteht darin, jede selbstische Befriedigung aufzugeben und bereit zu sein, den Höchsten zufriedenzustellen. Ein Mensch im Kṛṣṇa-Bewußtsein trachtet nach keinerlei persönlichem Genuß, sondern strebt immer danach, den Höchsten zu erfreuen. Wer kein Wissen über den Höchsten hat, muß deshalb gezwungenermaßen selbstischen Tätigkeiten nachgehen, denn niemand kann sich in einem Zustand der Untätigkeit halten. Man erreicht in vollkommener Weise das Ziel aller anderen Vorgänge, wenn man einfach Kṛṣṇa-Bewußtsein praktiziert.

Tõeline sannyāsa-jooga ehk bhakti tähendab enda kui elusolendi algolemusliku positsiooni mõistmist ning sellele vastavat toimimist. Elusolend ei oma iseseisvat sõltumatut identiteeti. Ta on Kõigekõrgema marginaalne energia. Kui ta satub materiaalse energia köidikuisse, muutub ta tingimustest sõltuvaks, ning kui ta viibib Kṛṣṇa teadvuses ehk on teadlik vaimsest energiast, siis elab ta tegelikus ja loomulikus seisundis. Seepärast, kui inimene on omandanud täielikud teadmised, loobub ta materiaalsete meelte rahuldamisest, öeldes lahti igasugusest tegevusest sellise eesmärgi nimel. Sellist loobumust praktiseerivad joogid, kes ei lase oma meeltel kiinduda materiaalsesse. Kuid Kṛṣṇa teadvuses viibival inimesel pole võimalustki hõivata oma meeli mingi tegevusega, mis pole suunatud Kṛṣṇa rahuldamisele. Seetõttu on Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ühteaegu nii sannyāsī kui ka joogi. Teadmiste ja meelte ohjeldamise eesmärgid, mida kirjeldatakse kui jñāna ja jooga protsesse, saavutatakse Kṛṣṇa teadvuse arendamisega automaatselt. Kui inimene pole suuteline loobuma enesekesksetest tegevustest, siis pole jñānast ja joogast mingit kasu. Elusolendi tegelik eesmärk on loobuda igasugusest eneserahuldamisest, et olla valmis rahuldama Kõigekõrgemat. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene ei soovi mitte mingit isiklikku naudingut. Kõikide tema tegevuste eesmärgiks on pakkuda naudingut Kõigekõrgemale. See, kes ei oma Kõigekõrgemast mitte mingeid teadmisi, on paratamatult sunnitud tegutsema enese rahuldamise nimel, sest keegi ei saa olla tegevuseta. Kõik erinevad eesmärgid täidetatakse täiuslikul viisil Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimise läbi.