STIH 35
TEXT 35
Tekst
Tekst
antaraṁ jñāna-cakṣuṣā
bhūta-prakṛti-mokṣaṁ ca
ye vidur yānti te param
antaraṁ jñāna-cakṣuṣā
bhūta-prakṛti-mokṣaṁ ca
ye vidur yānti te param
Synonyms
Synonyms
kṣetra – između tijela; kṣetra-jñayoḥ – vlasnika tijela; evam – tako; antaram – razliku; jñāna-cakṣuṣā – vizijom znanja; bhūta – živoga bića; prakṛti – materijalne prirode; mokṣam – oslobođenje; ca – također; ye – oni koji; viduḥ – znaju; yānti – prilaze; te – oni; param – Svevišnjem.
kṣetra — keha; kṣetra-jñayoḥ — keha omaniku; evam — sel moel; antaram — erinevus; jñāna-cakṣuṣā — teadmistele tugineva nägemusega; bhūta — elusolendi; prakṛti — materiaalsest loodusest; mokṣam — vabanemine; ca — samuti; ye — need, kes; viduḥ — teavad; yānti — jõuavad; te — nemad; param — Kõigekõrgemani.
Translation
Translation
Oni koji očima znanja vide razliku između tijela i poznavatelja tijela i shvaćaju proces oslobađanja od robovanja materijalnoj prirodi, dostižu vrhovni cilj.
Need, kes näevad teadmistest valgustatud silmadega erinevust keha ja keha tundja vahel ning kes mõistavad samuti materiaalse looduse köidikuist vabanemise protsessi, saavutavad kõrgeima eesmärgi.
Purport
Purport
SMISAO: Trebamo shvatiti razliku između tijela, vlasnika tijela i Nad-duše i proces dostizanja oslobođenja, koji je opisan od osmoga do dvanaestoga stiha. To je poruka ovoga poglavlja. Onda možemo otići u vrhovno odredište.
Käesoleva, kolmeteistkümnenda peatüki eesmärgiks on näidata, et inimene peab õppima tundma keha, keha omaniku ning Ülihinge vahelist erinevust. Samuti tuleb tunnistada kaheksandast kaheteistkümnenda värsini kirjeldatud vabanemise protsessi. Siis võib inimene jõuda kõrgeimasse sihtpunkti.
Vjerna osoba treba prvo u dobrom društvu slušati o Bogu i tako postupno postati prosvijetljena. Ako prihvati duhovnog učitelja, može shvatiti razliku između materije i duha i na temelju tog razumijevanja dalje napredovati u duhovnoj spoznaji. Duhovni učitelj na razne načine poučava svoje učenike da se oslobode materijalnog shvaćanja života. Na primjer, u Bhagavad-gīti možemo vidjeti da Kṛṣṇa poučava Arjunu kako bi ga oslobodio materijalističkih obzira.
Usklik inimene peaks esmalt kuulama teadust Jumalast heas seltskonnas, et seeläbi järk-järgult valgustuda. Kui inimene võtab vastu vaimse õpetaja, õpib ta eristama materiaalset ja vaimset ning see saab edasise eneseteadvustamise nurgakiviks. Vaimne õpetaja õpetab oma erinevate juhendustega õpilast materialistlikust elukäsitlusest vabanema, nii nagu „Bhagavad-gītās" juhendab Kṛṣṇa Arjunat materialistlikest kaalutlustest loobuma.
Možemo shvatiti da je ovo tijelo materija; možemo ga, na temelju dvadeset četiri elementa od kojih se sastoji, raščlaniti. Tijelo je grubo očitovanje. Suptilna su očitovanja um i psihološke funkcije. Životni su simptomi međudjelovanja tih očitovanja, ali iznad njih su duša i Nad-duša. Duša i Nad-duša su dvije osobe. Materijalni se svijet pokreće zahvaljujući spoju duše i dvadeset četiri materijalna elementa. Onaj tko može vidjeti da čitavo materijalno očitovanje predstavlja spoj duše i materijalnih elemenata i shvaća položaj Nad-duše postaje dostojan odlaska u duhovni svijet. To su stvari o kojima trebamo razmišljati i koje trebamo spoznati. Ovo poglavlje trebamo potpuno shvatiti uz pomoć duhovnog učitelja.
Igaüks võib mõista, et tema praegune keha on materiaalne; selle võib jagada kahekümne neljaks elemendiks. See keha on jämedakoeline avaldumine. Peenekoelised avaldumised on mõistus ning psühholoogilised fenomenid. Elu tunnused tulenevad nende vastastikustest mõjudest. Kuid kõigest sellest kõrgemale jääb hing ning lisaks hingele eksisteerib veel Ülihing. Hing ja Ülihing ei ole üks ja seesama. See materiaalne maailm toimib tänu hinge ja kahekümne nelja materiaalse elemendi ühendusele. See, kes suudab mõista, et kogu materiaalne avaldumine on hinge ning materiaalsete elementide vaheline ühendus, ning kes mõistab ka Kõrgeima Hinge positsiooni, on valmis vaimsesse maailma tagasi pöörduma. Neid teadmisi tuleb uurida ja teadvustada ning vaimse õpetaja abiga peab inimene täielikult seda peatükki mõistma.
Tako se završavaju Bhaktivedantina tumačenja trinaestoga poglavlja Śrīmad Bhagavad-gīte pod naslovom „Priroda, uživatelj i svjesnost".
Selliselt lõpevad Bhaktivedanta selgitused „Śrīmad Bhagavad-gītā" kolmeteistkümnendale peatükile, mis käsitlesid loodust, nautijat ja teadvust.