Bg. 3.11
Tekst
te devā bhāvayantu vaḥ
parasparaṁ bhāvayantaḥ
śreyaḥ param avāpsyatha
Synonyms
devān — pooljumalaid; bhāvayata — olles rahuldanud; anena — selle ohverduse läbi; te — need; devāḥ — pooljumalad; bhāvayantu — rahuldavad; vaḥ — teid; parasparam — vastastikku; bhāvayantaḥ — rahuldades teineteist; śreyaḥ — õnnistus; param — kõigekõrgem; avāpsyatha — sulle saab osaks.
Translation
„Ohverdustega rahuldatud pooljumalad rahuldavad ka teid ning sellise inimeste ja pooljumalate koostöö läbi hakkab kõikjal valitsema heaolu."
Purport
Pooljumalad on volitatud juhtima kõike materiaalses maailmas toimuvat. Neile on usaldatud materiaalse maailma varustamine õhu, valguse, vee ja kõigi teiste elusolendi keha ja hinge kooshoidmist võimaldavate armuandidega. Nad on Jumala Kõrgeima Isiksuse lugematud abilised Tema keha erinevates osades. Nende heameel ja rahulolematus sõltuvad inimeste poolt sooritatavatest yajñadest. Mõningad yajñad on suunatud mõne konkreetse pooljumala rahuldamiseks, kuid nii nendel kui ka kõikidel teistel juhtudel on yajñade lõplik nautija Jumal Viṣṇu. Ka „Bhagavad-gītās" kinnitatakse, et kõikide yajñade tegelik nautija on Kṛṣṇa: bhoktāraṁ yajña-tapasām. Seega on kõikide yajñade peamine eesmärk ikkagi yajña-pati rahuldamine. Kui neid yajñasid sooritatakse täiuslikult, siis on pooljumalad, kelle ülesandeks on materiaalse maailma varustamine kõige vajalikuga, loomulikult rahuldatud ning sel juhul ei tule karta loodusvarade lõppemist või puudujääki.
Yajñade sooritamine toob enesega kaasa mitmeid lisahüvesid, mis viivad lõpuks elusolendi vabanemiseni materiaalse maailma köidikuist. Yajñade sooritamise läbi muutuvad kõik tegevused puhtaks, nagu seda kinnitatakse „Vedades": āhāra-śuddhau sattva-śuddhiḥ sattva-śuddhau dhruvā smṛtiḥ smṛti-lambhe sarva-granthīnāṁ vipramokṣaḥ. Yajñade sooritamise läbi muutub toit pühitsetuks ning pühitsetud toidu söömise läbi puhastab elusolend oma eksistentsi. Eksistentsi puhastumise läbi muutuvad aju peened koed puhtaks, puhastades seeläbi ka mälu ning kui mälu on puhastunud, suudab elusolend mõtelda vabanemise teest. Kõik see viib ta lõppkokkuvõttes Kṛṣṇa teadvuse juurde, millest tänapäeva ühiskonnas kõvasti puudu jääb.