Skip to main content

TEXT 1

TEXT 1

Tekst

Tekst

śrī-bhagavān uvāca
mayy āsakta-manāḥ pārtha
yogaṁ yuñjan mad-āśrayaḥ
asaṁśayaṁ samagraṁ māṁ
yathā jñāsyasi tac chṛṇu
śrī-bhagavān uvāca
mayy āsakta-manāḥ pārtha
yogaṁ yuñjan mad-āśrayaḥ
asaṁśayaṁ samagraṁ māṁ
yathā jñāsyasi tac chṛṇu

Synonyms

Synonyms

śrī-bhagavān uvāca — den Højeste Herre sagde; mayi — på Mig; āsakta- manāḥ — sindet fæstnet; pārtha — O Pṛthās søn; yogam — selverkendelse; yuñjan — idet du praktiserer; mat-āśrayaḥ — i bevidsthed om Mig (Kṛṣṇa- bevidsthed); asaṁśayam — uden tvivl; sam-agram — fuldstændigt; mām — Mig; yathā — hvordan; jñāsyasi — du kan forstå; tat — det; śṛṇu — prøv at høre.

śrī-bhagavān uvāca — Kõigekõrgem Jumal ütles; mayi — Minusse; āsakta- manāḥ — kiindunud mõistusega; pārtha — oo, Pṛthā poeg; yogam — eneseteadvustamist; yuñjan — praktiseerides; mat-āśrayaḥ — Minu teadvuses (Kṛṣṇa teadvuses); asaṁśayam — kahtluseta; samagram — täielikult; mām — Mind; yathā — kuidas; jñāsyasi — sa võid teada; tat — seda; śṛṇu — püüa kuulata.

Translation

Translation

Guddommens Højeste Personlighed sagde: Hør nu, O Pṛthās søn, hvordan du ved at udføre yoga i fuld bevidsthed om Mig med sindet fæstnet på Mig kan forstå Mig til fulde uden nogen form for tvivl.

Jumala Kõrgeim Isiksus ütles: Nüüd, oo, Pṛthā poeg, kuula, kuidas täielikult Minu teadvuses viibides, Minusse kiindunud mõistusega joogat praktiseerides, võid sa vabana kahtlustest Minust täielikud teadmised omandada.

Purport

Purport

FORKLARING: Her i Bhagavad-gītās syvende kapitel forklares naturen af Kṛṣṇa-bevidsthed til fulde. Kṛṣṇa er uindskrænket i alle overdådigheder, og hvordan Han manifesterer disse overdådigheder, beskrives her. Fire slags heldige mennesker, der bliver knyttet til Kṛṣṇa, og fire slags uheldige mennesker, der aldrig vender sig mod Kṛṣṇa, bliver også beskrevet i dette kapitel.

„Bhagavad-gītā" seitsmendas peatükis kirjeldatakse üksikasjalikult Kṛṣṇa teadvuse olemust. Kṛṣṇa omab täielikult kõiki küllusi ning siin kirjeldatakse, kuidas Ta Oma küllusi avaldab. Samuti kirjeldatakse selles peatükis nelja kategooriat õnnelikke inimesi, kes kiinduvad Kṛṣṇasse, ning nelja kategooriat õnnetuid inimesi, kes ei pöördu kunagi Kṛṣṇa poole.

I Bhagavad-gītās første seks kapitler er det levende væsen blevet beskrevet som en ikke-materiel åndelig sjæl, der kan ophøje sig selv til selverkendelse ved hjælp af forskellige slags yogaer. I slutningen af kapitel 6 blev det klart fastslået, at den vedholdende koncentration af sindet på Kṛṣṇa (Kṛṣṇa-bevidsthed med andre ord) er den højeste form for al yoga. Ved at koncentrere sit sind på Kṛṣṇa kan man forstå den Absolutte Sandhed til fulde, hvilket ikke kan lade sig gøre på nogen anden måde. Erkendelse af den upersonlige brahmajyoti eller den lokaliserede Paramātmā er ikke fuldstændig viden om den Absolutte Sandhed, for de er kun delvise erkendelser. Fuldstændig og videnskabelig kundskab er Kṛṣṇa, og alt bliver afsløret for en person i Kṛṣṇa-bevidsthed. Når man er i fuldstændig Kṛṣṇa-bevidsthed, ved man hinsides enhver tvivl, at Kṛṣṇa er den højeste kundskab. De forskellige former for yoga er kun skridt på vejen til Kṛṣṇa-bevidsthed. Den, der engagerer sig direkte i Kṛṣṇa-bevidsthed, får automatisk fuld kendskab til både brahmajyoti og Paramātmā. Ved at praktisere Kṛṣṇa-bevidst yoga kan man forstå alt fuldt ud, nemlig den Absolutte Sandhed, de levende væsener, den materielle natur og deres manifestationer med alt, hvad sig dertil hører.

„Bhagavad-gītā" kuues esimeses peatükis kirjeldati elusolendit kui mittemateriaalset vaimset hinge, kes on võimeline tõusma eneseteadvustamise tasandini erinevate joogasüsteemide järgimise abil. Kuuenda peatüki lõpus öeldakse selgelt, et mõistuse pidev keskendamine Kṛṣṇale ehk, teisisõnu öeldes, Kṛṣṇa teadvus on kõrgeim joogasüsteem. Keskendades mõistuse Kṛṣṇale, võib inimene täielikult mõista Absoluutset Tõde. Mõnel muul viisil pole see võimalik. Impersonaalse brahmajyoti või iga elusolendi südames viibiva Paramātmā teadvustamine pole täiuslik, sest see on vaid osaline Absoluutse Tõe teadvustamine. Täielikud ja teaduslikud teadmised on need, mis võimaldavad meil mõista Kṛṣṇat ning seetõttu ei jää Kṛṣṇa teadvuses viibivale inimesele midagi mõistmatuks. Täielikus Kṛṣṇa teadvuses viibides teab inimene, et teadmised Kṛṣṇast on lõplikud teadmised, mis jäävad väljapoole igasuguseid kahtlusi. Erinevad joogasüsteemid on vaid erinevad astmed Kṛṣṇa teadvuseni viival teel. See, kes teeb algust otseselt Kṛṣṇa teadvuse arendamisega, omandab täielikud teadmised ka nii brahmajyotist kui Paramātmāst. Kṛṣṇa teadvuse jooga praktiseerimise läbi võib inimene omandada täielikud teadmised kõigest – Absoluutsest Tõest, elusolenditest, materiaalsest loodusest ja selle erinevatest avaldumisvormidest ning kõigest sellega liituvast.

Man bør derfor påbegynde praktiseringen af yoga, som det blev forklaret i sidste vers af kapitel 6. Koncentration af sindet på Kṛṣṇa, den Højeste, muliggøres gennem en foreskreven hengiven tjeneste i ni forskellige former, af hvilke śravaṇam er den første og vigtigste. Derfor siger Herren til Arjuna, tac chṛṇu: “Lyt til Mig.” Ingen kan være en større autoritet end Kṛṣṇa, og ved at høre fra Ham får man derfor den bedste mulighed for at blive en fuldstændig Kṛṣṇa-bevidst person. Man skal således lære direkte fra Kṛṣṇa eller fra en ren hengiven af Kṛṣṇa og ikke fra en eller anden ikke-hengiven opkomling, der er opblæst på grund af sin akademiske uddannelse.

Seepärast peaks inimene praktiseerima joogat nii nagu juhendatakse kuuenda peatüki viimases värsis. Mõistuse keskendamine Kṛṣṇale, Kõrgeimale, on võimalik, kui inimene sooritab pühakirjades ettekirjutatud üheksat pühendunud teenimise protsessi. Esimene ning olulisim neist üheksast on śravaṇam. Seepärast ütleb Jumal Arjunale: tac chṛṇu. „Kuula Mind." Pole suuremat autoriteeti kui Kṛṣṇa, ning seepärast on Teda kuulates inimesel suurim võimalus jõuda täieliku Kṛṣṇa teadvuseni. Teadmisi tuleb omandada otseselt Kṛṣṇalt või Kṛṣṇa puhtalt pühendunult, mitte aga üheltki mittepühendunust kelkijalt, kes uhkustab oma akadeemiliste teadmistega.

I Śrīmad-Bhāgavatams Første Bog (1.2.17–21) bliver denne metode til forståelse af Kṛṣṇa, Guddommens Højeste Personlighed, den Absolutte Sandhed, beskrevet:

„Śrīmad-Bhāgavatamis" kirjeldatakse seda Kṛṣṇa, Jumala Kõrgeima Isiksuse, Absoluutse Tõe mõistmise protsessi esimese laulu teises peatükis järgmiselt:

śṛṇvatāṁ sva-kathāḥ kṛṣṇaḥ
puṇya-śravaṇa-kīrtanaḥ
hṛdy antaḥ-stho hy abhadrāṇi
vidhunoti suhṛt satām
śṛṇvatāṁ sva-kathāḥ kṛṣṇaḥ
puṇya-śravaṇa-kīrtanaḥ
hṛdy antaḥ-stho hy abhadrāṇi
vidhunoti suhṛt satām
naṣṭa-prāyeṣv abhadreṣu
nityaṁ bhāgavata-sevayā
bhagavaty uttama-śloke
bhaktir bhavati naiṣṭhikī
naṣṭa-prāyeṣv abhadreṣu
nityaṁ bhāgavata-sevayā
bhagavaty uttama-śloke
bhaktir bhavati naiṣṭhikī
tadā rajas-tamo-bhāvāḥ
kāma-lobhādayaś ca ye
ceta etair anāviddhaṁ
sthitaṁ sattve prasīdati
tadā rajas-tamo-bhāvāḥ
kāma-lobhādayaś ca ye
ceta etair anāviddhaṁ
sthitaṁ sattve prasīdati
evaṁ prasanna-manaso
bhagavad-bhakti-yogataḥ
bhagavat-tattva-vijñānaṁ
mukta-saṅgasya jāyate
evaṁ prasanna-manaso
bhagavad-bhakti-yogataḥ
bhagavat-tattva-vijñānaṁ
mukta-saṅgasya jāyate
bhidyate hṛdaya-granthiś
chidyante sarva-saṁśayāḥ
kṣīyante cāsya karmāṇi
dṛṣṭa evātmanīśvare
bhidyate hṛdaya-granthiś
chidyante sarva-saṁśayāḥ
kṣīyante cāsya karmāṇi
dṛṣṭa evātmanīśvare

“At høre om Kṛṣṇa fra de vediske skrifter eller at høre direkte fra Ham igennem Bhagavad-gītā er i sig selv en retskaffen handling. Og for den, der hører om Kṛṣṇa, handler Herren Kṛṣṇa, der bor i alles hjerter, som en velønskende ven og renser den hengivne, der hele tiden er optaget af at høre om Ham. På denne måde udvikler en hengiven naturligt sin slumrende transcendentale viden. Efterhånden som man hører mere om Kṛṣṇa fra Śrīmad-Bhāgavatam og de hengivne, bliver man forankret i Herrens hengivne tjeneste. Ved at udvikle hengiven tjeneste bliver man fri for lidenskaben og uvidenhedens kvaliteter, hvilket formindsker materiel lyst og griskhed. Når disse urenheder er renset bort, bliver aspiranten stabil i sin position af ren godhed, bliver oplivet gennem hengiven tjeneste og forstår til fulde videnskaben om Gud. Således skærer bhakti-yoga den materielle tilknytnings hårknude over og gør én i stand til øjeblikkeligt at komme til asaṁśayaṁ samagram-stadiet, hvor man forstår Den Højeste Absolutte Sandhed, Guddommens Personlighed.”

Derfor kan man kun forstå videnskaben om Kṛṣṇa ved at høre om den fra Kṛṣṇa eller Hans hengivne i Kṛṣṇa-bevidsthed.

„Kuulata Śrī Kṛṣṇast vedakirjanduse teostest või kuulata Teda otseselt „Bhagavad-gītāst" on õige tegevus. Jumal Kṛṣṇa, kes elab igaühe südames, käitub selle suhtes, kes kuulab Temast, kui parimat sooviv sõber. Jumal aitab sellisel pühendunul pideva Jumalast kuulamise läbi puhastuda. Sel viisil arendab pühendunu endas loomulikul teel välja uinunud transtsendentaalsed teadmised. Mida enam ta kuulab Kṛṣṇa kohta „Bhāgavatamist" ja pühendunutelt, seda enam kinnistub ta Jumala pühendunud teenimises. Pühendunud teenimist arendades vabaneb inimene kire ja teadmatuse guṇa mõju alt ning sedasi kaovad ka materiaalsed ihad ja kadedus. Kui need ebapuhtused on minema pühitud, püsib jooga praktiseerija puhta vooruse mõju all ning innustub pühendunud teenimise läbi, mõistes Jumala teadust täielikult. Sedasi sõlmib bhakti-jooga lahti materiaalsete kiindumuste tugeva sõlme ning võimaldab inimesel jõuda koheselt asaṁśayaṁ samagram tasandile ehk Kõrgeima Absoluutse Tõe ja Jumala Isiksuse mõistmiseni." (Bhāg.1.2.17 – 21)

Seega on teadust Kṛṣṇast võimalik mõista üksnes siis, kui kuulata seda Kṛṣṇalt või Tema Kṛṣṇa teadvuses viibivalt pühendunult.