Skip to main content

VERSO 1

TEXT 1

Texto

Tekst

arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana
arjuna uvāca
sannyāsasya mahā-bāho
tattvam icchāmi veditum
tyāgasya ca hṛṣīkeśa
pṛthak keśi-niṣūdana

Sinônimos

Synonyms

arjunaḥ uvāca — Arjuna disse; sannyāsasya — da renúncia; mahā-bāho — ó pessoa de braços poderosos; tattvam — a verdade; icchāmi — eu desejo; veditum — compreender; tyāgasya — da renúncia; ca — também; hṛṣīkeśa — ó senhor dos sentidos; pṛthak — diferentemente; keśi-niṣūdana — ó matador do demônio Keśī.

arjunaḥ uvāca — Arjuna ütles; sannyāsasya — loobumuse; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; tattvam — tõde; icchāmi — ma soovin; veditum — mõista; tyāgasya — loobumuse; ca — samuti; hṛṣīkeśa — oo, meelte valitseja; pṛthak — erinevalt; keśi-niṣūdana — oo, deemon Keśī tapja.

Tradução

Translation

Arjuna disse: Ó pessoa de braços poderosos, desejo compreender o propósito da renúncia [tyāga] e da ordem de vida renunciada [sannyāsa], ó matador do demônio Keśī, senhor dos sentidos.

Arjuna ütles: Oo, tugevakäeline deemon Keśī tapja, oo, meelte valitseja, ma soovin mõista loobumuse [tyāga] ja loobumusliku elukorralduse [sannyāsa] eesmärki.

Comentário

Purport

Na verdade, o Bhagavad-gītā é formado de dezessete capítulos. O Décimo Oitavo Capítulo é um resumo suplementar dos tópicos anteriormente discutidos. Em todos os capítulos do Bhagavad-gītā, o Senhor Kṛṣṇa enfatiza que o serviço devocional à Suprema Personalidade de Deus é a meta última da vida. No Décimo Oitavo Capítulo, este mesmo ponto é resumido como o método mais confidencial de conhecimento. Nos seis primeiros capítulos, deu-se muita ênfase ao serviço devocional: yoginām api sarveṣām... “De todos os yogīs ou transcendentalistas, aquele que sempre Me vê dentro de si mesmo é o melhor”. Nos seis capítulos seguintes, foram discutidos o serviço devocional puro, sua natureza e atividades. E nestes seis últimos capítulos são descritos o conhecimento, a renúncia, as atividades da natureza material e da natureza transcendental, e o serviço devocional. Chegou-se à conclusão de que todos os atos devem ser executados em conexão com o Senhor Supremo, representado pelas palavras oṁ tat sat, que indicam Viṣṇu, a Pessoa Suprema. A terceira parte do Bhagavad-gītā mostrou que o serviço devocional, e apenas ele, é o propósito último da vida. Estabeleceu-se isto citando passagens de ācāryas anteriores e do Brahma-sūtra, ou Vedānta-sūtra. Alguns impersonalistas acham que possuem o monopólio do conhecimento contido no Vedānta-sūtra, mas na verdade o Vedānta-sūtra serve para que se compreenda o serviço devocional, pois foi o próprio Senhor quem compôs o Vedānta-sūtra, e é Ele quem o conhece na íntegra. Isto foi descrito no Décimo Quinto Capítulo. Em cada escritura, em cada Veda, o objetivo é o serviço devocional. Isto é explicado no Bhagavad-gītā.

Tegelikult lõpeb „Bhagavad-gītā" seitsmeteistkümnenda peatükiga. Käesolev, kaheksateistkümnes peatükk on vaid kokkuvõttev lisa eespool arutatud teemadele. Igas „Bhagavad-gītā" peatükis rõhutab Jumal Kṛṣṇa, et elu lõplik eesmärk on Jumala Kõrgeima Isiksuse pühendunud teenimine. Kaheksateistkümnendas peatükis kirjeldatakse sedasama lühidalt kui kõige salajasemat teadmiste teed. Esimeses kuues peatükis rõhutati pühendunud teenimist: yoginām api sarveṣām... „Kõikidest joogidest ja transtsendentalistidest on kõrgeim see, kes mõtleb alati Minust eneses." Järgnenud kuues peatükis arutleti puhta pühendunud teenimise, selle olemuse ja tegevuste üle. Viimases kuues peatükis räägitakse teadmistest, loobumusest, materiaalsetest ja transtsendentaalsetest tegevustest ning pühendunud teenimisest. Järeldusena on öeldud, et kõik tegevused tuleks siduda Kõigekõrgema Jumalaga, kes on esindatud sõnades oṁ tat sat, mis viitavad Kõrgeimale Isikule Viṣṇule. „Bhagavad-gītā" kolmandas osas on selgelt öeldud, et elu lõplikuks eesmärgiks on pühendunud teenimine ja ei midagi muud. Seda kinnitavad nii minevikus elanud ācāryad kui ka „Brahma- sūtra" ehk „Vedānta-sūtra". Mõningad impersonalistid peavad ennast „Vedānta-sūtra" ainuõigeteks selgitajateks, kuid tegelikult on „Vedānta- sūtra" mõeldud pühendunud teenimise mõistmiseks, sest Jumal Ise on „Vedānta-sūtra" kokkupanijaks ja tundjaks. Seda kirjeldatakse viieteistkümnendas peatükis. Iga pühakirja ja iga „Veda" eesmärgiks on õpetada inimestele Jumala pühendunud teenimist – nii öeldakse „Bhagavad-gītās".

Assim como no Segundo Capítulo fez-se uma sinopse de todo o assunto, no Décimo Oitavo Capítulo também se dá o resumo de toda a instrução. Define-se que o propósito da vida é a conquista da posição transcendental que está acima dos três modos da natureza material. Arjuna quer que fiquem esclarecidos os dois diferentes assuntos do Bhagavad-gītā, ou seja, a renúncia (tyāga) e a ordem de vida renunciada (sannyāsa). Assim, ele está perguntando o sentido dessas duas palavras.

Nii nagu teises peatükis anti ülevaade kõikidest „Bhagavad-gītā" teemadest, on käesolev, kaheksateistkümnes peatükk kokkuvõte kõikidest „Bhagavad-gītās" antud juhendustest. Siin öeldakse, et elu eesmärk on jõuda loobumuste läbi transtsendentaalsele tasandile, kõrgemale kõikidest materiaalse looduse guṇadest. Arjuna tahab, et Kṛṣṇa selgitaks talle kahte „Bhagavad-gītās" käsitletud teemat: loobumust (tyāga) ja loobumuslikku elukorraldust (sannyāsa). Seetõttu küsib ta nende kahe sõna tähendust.

Neste verso, são significativas duas palavras utilizadas para se dirigir ao Senhor Supremo — Hṛṣīkeśa e Keśi-niṣūdana. Hṛṣīkeśa é Kṛṣṇa, o mestre de todos os sentidos, que sempre pode nos ajudar a alcançar serenidade mental. Arjuna Lhe pede que resuma tudo de tal modo que ele sempre se mantenha equilibrado. Entretanto, ele tem algumas dúvidas, e dúvidas são sempre comparadas a demônios. Por isso, Ele se dirige a Kṛṣṇa como Keśi-niṣūdana. Keśī foi um demônio terrível, morto pelo Senhor; Arjuna agora espera que Kṛṣṇa mate o demônio da dúvida.

Tähelepanuväärsed on käesolevas värsis ka kasutatud nimed, millega Arjuna Kṛṣṇa poole pöördub: Hṛṣīkeśa ja Keśi-niṣūdana. Hṛṣīkeśa on Kṛṣṇa, kõikide meelte valitseja, kes võib alati aidata meil saavutada mõistuses selgust. Arjuna palub Kṛṣṇal kõik arutatu kokku võtta nii, et ta võiks saavutada meelerahu. Tal on ikkagi veel mõningad kahtlused, ent kahtlusi võrreldakse deemonitega. Seepärast nimetab Arjuna Kṛṣṇat Keśi- niṣūdanaks. Keśi oli üks hirmuäratavamaid deemoneid, kelle Jumal tappis, ning nüüd palub Arjuna, et Kṛṣṇa tapaks tema kahtluste deemoni.