TEXT 15

VERZ 15

Tekst

Besedilo

karma brahmodbhavaṁ viddhi
brahmākṣara-samudbhavam
tasmāt sarva-gataṁ brahma
nityaṁ yajñe pratiṣṭhitam

Synonyms

karma — töö; brahma — „Vedadest"; udbhavam — loodud; viddhi — sa pead teadma; brahma — „Vedad"; akṣara — Kõigekõrgemast Brahmanist (Jumala Isiksusest); samudbhavam — otseselt avaldunud; tasmāt — seepärast; sarva-gatam — kõikeläbiv; brahma — transtsendentsus; nityam — igavesti; yajñe — ohverduses; pratiṣṭhitam — paiknev.

karma – delovanje; brahma – iz Ved; udbhavam – nastalo; viddhi – vedi; brahma – Vede; akṣara – iz Vrhovnega Brahmana (Božanske Osebnosti); samudbhavam – neposredno nastale; tasmāt – torej; sarva-gatam – vsepričujoča; brahma – transcendenca; nityam – večno; yajñe – v žrtvovanju; pratiṣṭhitam – prisotna.

Translation

„Vedad", mis on avaldunud otseselt Jumala Kõrgeimast Isiksusest, näevad ette reguleeritud tegevusi. Järelikult viibib kõikeläbiv Transtsendentsus igavesti kõikides ohverdustes.

Pravilno delovanje je predpisano v Vedah, te pa se pojavijo neposredno iz Vsevišnje Božanske Osebnosti. Vsepričujoči transcendentalni Gospod je torej večno prisoten v žrtvovanjih.

Purport

Selles värsis väljendatakse veelgi selgemalt yajñārtha-karmat ehk vajadust töötada üksnes Kṛṣṇa rahuldamiseks. Ning kui me peame töötama yajña-puruṣa, Viṣṇu rahuldamiseks, peame me leidma selleks juhendusi Brahmanist ehk transtsendentaalsetest „Vedadest". „Vedad" on seega töö suunamise seadustik. Kõike, mida sooritatakse ilma „Vedade" juhenduseta, nimetatakse vikarmaks ehk ebaautoriteetseks või patuseks tegevuseks. Seepärast, pääsemaks oma tegude järelmõjudest, tuleb alati toimida „Vedade" juhenduste kohaselt. Täpselt samamoodi nagu inimesel tuleb oma igapäevaelus järgida riigi seadusi, tuleb järgida ka kõrgeima, Jumala riigi seadusi. Need seadused on kirjas „Vedades", mis avaldusid Jumala Kõrgeima Isiksuse hingusest. Pühakirjades öeldakse: asya mahato bhūtasya niśvasitam etad yad ṛg-vedo yajur-vedaḥ sāma-vedo 'tharvāṅgirasaḥ. „Neli „Vedat" – nimelt „Ṛg Veda", „Yajur Veda", „Sāma Veda" ja „Atharva Veda" – on kõik avaldunud Jumala Isiksuse hingusest." („Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣad" 4.5.11) Jumal, kes on kõikvõimas, võib rääkida õhku välja hingates, sest, nagu kinnitatakse „Brahma-saṁhitās", Jumal on kõikvõimas, täites ühe oma meele abil kõikide teiste meelte funktsioone. Teisisõnu öeldes võib Jumal rääkida Oma hingusega ning viljastada Oma silmadega. Seda kinnitab tõsiasi, et Ta sigitas kõik elusolendid, heites vaid korraks pilgu materiaalsele loodusele. Ja olles loonud ning eostanud tingimustest sõltuvad hinged materiaalse looduse üsas, andis Ta vedatarkuste näol ka juhendused, kuidas need tingimustest sõltuvad hinged saavad tulla tagasi koju, tagasi Jumala juurde. Me ei tohi unustada, et kõik materiaalses looduses viibivad tingimustest sõltuvad hinged ihaldavad materiaalseid naudinguid. Vedakirjanduses antakse juhendusi nii, et inimesel oleks võimalik rahuldada oma väärastunud ihasid ning olles lõpetanud sellise niinimetatud nautimise, pöörduda tagasi Jumala juurde. See on tingimustest sõltuvate hingede võimalus saavutada vabanemine ning seepärast peavad nad püüdma järgida yajña protsessi, tõustes Kṛṣṇa teadvuse tasandile. Isegi need, kes ei ole järginud vedakirjanduse ettekirjutusi, võivad võtta omaks Kṛṣṇa teadvuse põhimõtted, mis asendavad vedalikke yajñasid ehk karmasid.

Ta verz jasneje govori o yajñārtha-karmi ali delovanju, namenjenemu samo Kṛṣṇovemu zadovoljstvu. Da bi lahko delovali v zadovoljstvo yajña-puruṣe, Viṣṇuja, moramo navodila za delovanje poiskati v Brahmanu ali transcendentalnih Vedah. Vede so torej navodila za delovanje. Vse, kar naredimo brez upoštevanja vedskih predpisov, se imenuje vikarma, nedovoljeno ali grešno delovanje. Da bi se izognili posledicam delovanja, se moramo torej zmeraj ravnati po navodilih iz Ved. Kakor moramo v vsakdanjem življenju upoštevati predpise države, moramo pri svojem delovanju upoštevati tudi Gospodova vrhovna navodila. Ta navodila, Vede, se pojavijo neposredno z dihanjem Vsevišnje Božanske Osebnosti. V svetih spisih je rečeno: asya mahato bhūtasya niśvasitam etad yad ṛg-vedo yajur-vedaḥ sāma-vedo 'tharvāṅgirasaḥ. „Štiri Vede – Ṛg Veda, Yajur Veda, Sāma Veda in Atharva Veda – so nastale z dihanjem vsemogočne Božanske Osebnosti.“ (Bṛhad-āraṇyaka Upaniṣada 4.5.11) Gospod je vsemogočen, zato lahko govori z dihanjem. V Brahma-saṁhiti je rečeno, da lahko zaradi Svoje vsemogočnosti vsak čut uporablja namesto katerega koli drugega čuta. To pomeni, da lahko govori z dihanjem in oplodi z očmi. Rečeno je, da je Gospod le s pogledom preletel materialno naravo in s tem spočel vsa živa bitja. Ko jih je tako ustvaril oziroma položil pogojene duše v maternico materialne narave, jim je dal navodila v obliki vedske modrosti, da bi se lahko vrnila domov, k Bogu. Ker so vse pogojene duše v materialnem svetu željne materialnega uživanja, so vedska navodila taka, da jim omogočajo, da zadovoljijo svoje popačene želje in se zatem vrnejo k Bogu. Pogojene duše imajo torej priložnost za osvoboditev, zato morajo opravljati yajñe in tako razviti zavest Kṛṣṇe. Celo tisti, ki se niso držali vedskih navodil, lahko začnejo živeti po načelih zavesti Kṛṣṇe ter s tem nadomestijo opravljanje vedskih yajñij oziroma predpisanih dolžnosti.