Skip to main content

STIH 48

TEXT 48

Tekst

Tekst

saha-jaṁ karma kaunteya
sa-doṣam api na tyajet
sarvārambhā hi doṣeṇa
dhūmenāgnir ivāvṛtāḥ
saha-jaṁ karma kaunteya
sa-doṣam api na tyajet
sarvārambhā hi doṣeṇa
dhūmenāgnir ivāvṛtāḥ

Synonyms

Synonyms

saha-jam – nastaje istodobno; karma – s djelovanjem; kaunteya – o Kuntīn sine; sa-doṣam – s nedostatkom; api – iako; na – nikad; tyajet – treba ostaviti; sarva-ārambhāḥ – sve pokušaje; hi – zacijelo; doṣeṇa – s nedostatkom; dhūmena – s dimom; agniḥ – vatra; iva – kao; āvṛtāḥ – prekrivena.

saha-jam — samaaegselt sündinud; karma — töö; kaunteya — oo, Kuntī poeg; sa-doṣam — vigane; api — ehkki; na — mitte kunagi; tyajet — peaks loobuma; sarva-ārambhāḥ — kõik ettevõtmised; hi — kindlasti; doṣeṇa — veaga; dhūmena — suitsuga; agniḥ — tuli; iva — nagu; āvṛtāḥ — kaetud.

Translation

Translation

Svaki je napor prekriven nekom vrstom nedostatka, kao što je vatra prekrivena dimom. Čovjek, stoga, ne bi trebao ostaviti djelatnost rođenu iz njegove prirode, o Kuntīn sine, čak i ako je puna nedostataka.

Igat üritust varjutavad teatavad puudujäägid, täpselt nagu suits varjutab tuld. Oo, Kuntī poeg, seepärast ei tohiks keegi endale loomupärasest tööst loobuda, isegi kui ta teeb oma töös rohkelt vigu.

Purport

Purport

SMISAO: U uvjetovanom životu sve su djelatnosti okaljane guṇama materijalne prirode. Čak i ako je netko brāhmaṇa, mora izvoditi žrtvovanja u kojima se ubijaju životinje. Kṣatriya se, bez obzira na svoju pobožnost, mora boriti protiv neprijatelja. Ne može to izbjeći. Trgovac, bez obzira na svoju pobožnost, mora ponekad prikriti zaradu kako bi održao trgovinu ili mora katkada poslovati na crnoj burzi. Te su stvari potrebne; ne mogu se izbjeći. Śūdra, čak i ako služi lošeg gospodara, mora izvršiti naredbu gospodara, čak i kad je riječ o nečemu što se ne bi smjelo činiti. Unatoč tim nedostacima, čovjek treba nastaviti obavljati propisane dužnosti, jer su rođene iz njegove vlastite prirode.

Tingimustest sõltuvas elus on kõik tööd saastatud materiaalse looduse guṇadest. Isegi kui inimene on brāhmaṇa, on ta sunnitud sooritama ohverdusi, millega kaasneb looma tapmine. Samamoodi peab kṣatriya võitlema vaenlaste vastu, olenemata sellest, kui jumalakartlikku elu ta ka elaks. Ta ei saa seda vältida. Samamoodi peab kaupmees, ükskõik kui jumalakartlik ta ka oleks, vahel konkurentsis püsimiseks oma tulusid varjama või kaubitsema vahel ka mustal turul. Sedalaadi teod on vajalikud ning neid pole võimalik vältida. Kui inimene on śūdra ning ta isand pole just kuigi hea, peab ta täitma oma isanda korraldusi ka siis, kui need tegelikult ei vajaks täitmist. Vaatamata sellistele puudustele peab inimene täitma oma ettekirjutatud kohustusi, sest need on sündinud tema enda loomusest.

Ovdje je naveden veoma lijep primjer. Iako je vatra čista, stvara dim, ali ne postaje zbog toga nečista. Čak i ako u vatri postoji dim, vatra se smatra najčistijim elementom. Ako netko želi ostaviti djelatnosti kṣatriye i prihvatiti zanimanje brāhmaṇe, nije siguran da u zanimanju brāhmaṇe ne postoje neugodne dužnosti. Stoga možemo zaključiti da u materijalnom svijetu nitko ne može biti potpuno oslobođen nečistoća materijalne prirode. S tim u vezi, primjer vatre i dima veoma je prikladan. Kad zimi sklonimo kamen s vatre, ponekad dim uznemirava oči i druge dijelove tijela, ali ipak moramo koristiti vatru, unatoč uznemiravajućim okolnostima. Stoga ne bismo trebali ostaviti naše prirodno zanimanje zbog uznemiravajućih elemenata, već trebamo odlučno služiti Svevišnjega Gospodina, obavljajući svoju dužnost u svjesnosti Kṛṣṇe. To je razina savršenstva. Kad se bavimo određenim zanimanjem za zadovoljstvo Svevišnjega Gospodina svi nedostaci toga zanimanja bivaju pročišćeni. Kad se rezultati rada pročiste i povežu s predanim služenjem, osoba može savršeno vidjeti u sebi jastvo i to je samospoznaja.

Antud värsis antakse selle kohta ka väga hea võrdlus. Ehkki tuli on puhas, tekib sellest ikka suitsu. See suits ei muuda aga ometigi tuld ebapuhtaks. Ehkki tulest tekib suitsu, peetakse tuld puhtaimaks elemendiks. Kui keegi eelistab loobuda kṣatriya kohustustest brāhmaṇa kohustuste kasuks, ei saa ta sugugi kindel olla, et tal brāhmaṇana ei tule täita ebameeldivaid kohustusi. Sellest võib järeldada, et materiaalses maailmas ei saa keegi olla täielikult vaba materiaalse looduse saastavast mõjust. Näide tulest ja suitsust on sellega seoses väga kohane. Kui keegi võtab talvisel ajal tulest kivi, häirib suits vahel silmi ja teisi kehaosi, kuid nendest häirivatest tingimustest hoolimata peab inimene tuld kasutama. Samamoodi ei tohiks keegi loobuda oma loomupärasest tööst lihtsalt seepärast, et see sisaldab mõningaid ebameeldivaid momente. Inimene peaks täie sihikindlusega teenima Kõigekõrgemat Jumalat, täites oma ettekirjutatud kohustusi Kṛṣṇa teadvuses. See on täiuslikkuseni viiv tee. Kui tööd tehakse Kõigekõrgema Jumala rahuldamiseks, puhastub see kõikidest vigadest. Ning kui töö tulemused on puhastunud, olles seotud pühendunud teenimisega, saavutab inimene täiuslikkuse, mille läbi ta näeb sisemuses oma tõelist „mina". Seda nimetataksegi eneseteadvustamiseks.