Skip to main content

TEXT 35

TEXT 35

Tekst

Texto

śrī-bhagavān uvāca
asaṁśayaṁ mahā-bāho
mano durnigrahaṁ calam
abhyāsena tu kaunteya
vairāgyeṇa ca gṛhyate
śrī-bhagavān uvāca
asaṁśayaṁ mahā-bāho
mano durnigrahaṁ calam
abhyāsena tu kaunteya
vairāgyeṇa ca gṛhyate

Synonyms

Palabra por palabra

śrī-bhagavān uvāca — Jumala Isiksus ütles; asaṁśayam — kahtlematult; mahā-bāho — oo, tugevakäeline; manaḥ — mõistus; durnigraham — raske ohjeldada; calam — värelev; abhyāsena — praktiseerimise abil; tu — aga; kaunteya — oo, Kuntī poeg; vairāgyeṇa — loobumuse abil; ca — samuti; gṛhyate — on võimalik sedasi kontrollida.

śrī-bhagavān uvāca — la Personalidad de Dios dijo; asaṁśayam — indudablemente; mahā-bāho — ¡oh, tú, el de los poderosos brazos!; manaḥ — la mente; durnigraham — difícil de contener; calam — vacilante; abhyāsena — mediante la práctica; tu — pero; kaunteya — ¡oh, hijo de Kuntī!; vairāgyeṇa — mediante el desapego; ca — también; gṛhyate — se puede controlar de ese modo.

Translation

Traducción

Jumal Śrī Kṛṣṇa ütles: Oo, tugevakäeline Kuntī poeg, rahutu mõistuse ohjeldamine on kahtlemata väga raske, kuid sobiva praktika ja loobumuse abil on see võimalik.

El Señor Śrī Kṛṣṇa dijo: ¡Oh, tú, hijo de Kuntī, el de los poderosos brazos!, contener la inquieta mente es sin duda algo muy difícil de hacer, pero ello es posible mediante la práctica adecuada y el desapego.

Purport

Significado

Jumala Isiksus tunnistab, et Arjunal on õigus öeldes, et kangekaelse mõistuse kontrollimine on raske. Kuid samas lausub Ta, et praktiseerimise ning loobumuse läbi on see võimalik. Mida peetakse silmas praktiseerimise all? Käesoleval ajastul ei suuda keegi järgida pühapaigas mediteerimise rangeid reegleid, mille kohaselt tuleb mõistus keskendada Ülihingele, meeled ja mõistus allutada piirangutele, järgida tsölibaati, viibida üksinduses jne. Kṛṣṇa teadvuse praktiseerimine hõlmab aga üheksat liiki Jumala pühendunud teenimist. Esimene ja tähtsaim nendest pühendumuslikest tegevustest on Kṛṣṇast kuulamine. See on väga mõjuvõimas meetod mõistuse puhastamiseks kõikidest kahtlustest. Mida enam inimene kuuleb Kṛṣṇast, seda enam ta valgustub ning lahutab oma mõistuse kõigest, mis seda Kṛṣṇast eemale kisub. Vabastades mõistuse tegevustest, mis ei ole pühendatud Jumalale, on väga kerge saavutada vairāgyat. Vairāgya tähendab mõistuse lahutamist materiaalsest ning selle hõivamist vaimsega. Impersonaalne vaimne kiindumustest lahtiütlemine on raskem kui Kṛṣṇaga seotud tegevustesse kiindumine. Kṛṣṇast kuulamine on ka praktiline, sest sedasi kiindub inimene automaatselt Kõrgeimasse Vaimu. Sellist kiindumust nimetatakse pareśānubhavaks ehk vaimseks rahulduseks. See on nagu rahuldus, mida näljane inimene tunneb igat toidupala süües. Mida enam näljane inimene sööb, seda enam tunneb ta rahuldust ja jõudu. Samuti tunneb inimene transtsendentaalset rahuldust pühendunud teenimise läbi, kui mõistus muutub materiaalsete eesmärkide suhtes ükskõikseks. See sarnaneb haiguse ravimisega asjatundliku ravi ja täpse dieedi abil. Jumal Kṛṣṇa transtsendentaalsetest tegevustest kuulamine on hullunud mõistuse asjatundlik ravi ning esmalt Kṛṣṇale pakutud toidu söömine on kohane dieet kannatavale patsiendile. Selline ravi on Kṛṣṇa teadvuse protsess.

La Personalidad de Dios acepta que es difícil controlar la obstinada mente, tal como lo expresó Arjuna. Pero, al mismo tiempo, sugiere que mediante la práctica y el desapego ello puede lograrse. Y, ¿en qué consiste esa práctica? En la era actual, nadie puede observar las estrictas reglas de irse a un lugar sagrado, enfocar la mente en la Superalma, contener los sentidos y la mente, ser célibe, permanecer solo, etc. Sin embargo, mediante la práctica del proceso de conciencia de Kṛṣṇa, uno se ocupa en nueve tipos de servicios devocionales que se le prestan al Señor. La primera y principal de esas ocupaciones devocionales la constituye el oír hablar de Kṛṣṇa. Ese es un método trascendental muy poderoso para depurar la mente de todos los recelos. Cuanto más se oye hablar de Kṛṣṇa, más se ilumina uno y se desapega de todo lo que a la mente la aparte de Kṛṣṇa. Al desapegar la mente de actividades que no están consagradas al Señor, se vuelve muy fácil aprender vairāgya. Vairāgya significa desapegarse de la materia y hacer que la mente se dedique al espíritu. El desapego espiritual impersonal es más difícil que apegar la mente a las actividades de Kṛṣṇa. Esto es algo práctico, porque, al oír hablar de Kṛṣṇa, uno se apega automáticamente al Espíritu Supremo. Ese apego se denomina pareśānubhūti, satisfacción espiritual. Es exactamente igual que el sentimiento de satisfacción que al hombre hambriento le produce cada bocado de comida que ingiere. Cuanto más uno come mientras está hambriento, más siente satisfacción y fuerza. De igual modo, mediante el desempeño del servicio devocional se siente una satisfacción trascendental, a medida que la mente se va desapegando de los objetivos materiales. Es algo así como curar una enfermedad por medio de un tratamiento experto y una dieta adecuada. Así pues, el oír hablar de las actividades trascendentales del Señor Kṛṣṇa es el tratamiento experto para la mente enajenada, y el consumo de la comida que se le ha ofrecido a Kṛṣṇa es la dieta adecuada para el paciente que sufre. Ese tratamiento constituye el proceso de conciencia de Kṛṣṇa.