Skip to main content

TEXT 25

TEXT 25

Devanagari

Devanagari

दैवमेवापरे यज्ञं योगिनः पर्युपासते ।
ब्रह्माग्न‍ावपरे यज्ञं यज्ञेनैवोपजुह्वति ॥ २५ ॥

Text

Tekst

daivam evāpare yajñaṁ
yoginaḥ paryupāsate
brahmāgnāv apare yajñaṁ
yajñenaivopajuhvati
daivam evāpare yajñaṁ
yoginaḥ paryupāsate
brahmāgnāv apare yajñaṁ
yajñenaivopajuhvati

Synonyms

Synonyms

daivam — in worshiping the demigods; eva — like this; apare — some others; yajñam — sacrifices; yoginaḥ — mystics; paryupāsate — worship perfectly; brahma — of the Absolute Truth; agnau — in the fire; apare — others; yajñam — sacrifice; yajñena — by sacrifice; eva — thus; upajuhvati — offer.

daivam — pooljumalate kummardamises; eva — niimoodi; apare — mõned teised; yajñam — ohverdust; yoginaḥ — müstikud; paryupāsate — teenivad täiuslikult; brahma — Absoluutse Tõe; agnau — tules; apare — teised; yajñam — ohverdust; yajñena — ohverduse läbi; eva — sel moel; upajuhvati — ohverdavad.

Translation

Translation

Some yogīs perfectly worship the demigods by offering different sacrifices to them, and some offer sacrifices in the fire of the Supreme Brahman.

Mõned joogid teenivad täiuslikult pooljumalaid, sooritades neile erinevaid ohverdusi, ning mõned toovad ohverdusi Kõigekõrgema Brahmani tulle.

Purport

Purport

As described above, a person engaged in discharging duties in Kṛṣṇa consciousness is also called a perfect yogī or a first-class mystic. But there are others also, who perform similar sacrifices in the worship of demigods, and still others who sacrifice to the Supreme Brahman, or the impersonal feature of the Supreme Lord. So there are different kinds of sacrifices in terms of different categories. Such different categories of sacrifice by different types of performers only superficially demark varieties of sacrifice. Factually sacrifice means to satisfy the Supreme Lord, Viṣṇu, who is also known as Yajña. All the different varieties of sacrifice can be placed within two primary divisions: namely, sacrifice of worldly possessions and sacrifice in pursuit of transcendental knowledge. Those who are in Kṛṣṇa consciousness sacrifice all material possessions for the satisfaction of the Supreme Lord, while others, who want some temporary material happiness, sacrifice their material possessions to satisfy demigods such as Indra, the sun-god, etc. And others, who are impersonalists, sacrifice their identity by merging into the existence of impersonal Brahman. The demigods are powerful living entities appointed by the Supreme Lord for the maintenance and supervision of all material functions like the heating, watering and lighting of the universe. Those who are interested in material benefits worship the demigods by various sacrifices according to the Vedic rituals. They are called bahv-īśvara-vādī, or believers in many gods. But others, who worship the impersonal feature of the Absolute Truth and regard the forms of the demigods as temporary, sacrifice their individual selves in the supreme fire and thus end their individual existences by merging into the existence of the Supreme. Such impersonalists sacrifice their time in philosophical speculation to understand the transcendental nature of the Supreme. In other words, the fruitive workers sacrifice their material possessions for material enjoyment, whereas the impersonalist sacrifices his material designations with a view to merging into the existence of the Supreme. For the impersonalist, the fire altar of sacrifice is the Supreme Brahman, and the offering is the self being consumed by the fire of Brahman. The Kṛṣṇa conscious person, like Arjuna, however, sacrifices everything for the satisfaction of Kṛṣṇa, and thus all his material possessions as well as his own self – everything – is sacrificed for Kṛṣṇa. Thus, he is the first-class yogī; but he does not lose his individual existence.

Nagu eespool kirjeldatud, nimetatakse Kṛṣṇa teadvuses oma kohustusi täitvat inimest samuti täiuslikuks joogiks või esmaklassiliseks müstikuks. Kuid on ka teisi, kes sooritavad sarnaseid ohverdusi pooljumalaid kummardades, ning veel teisi, kes sooritavad ohverdusi Kõigekõrgemale Brahmanile – Kõigekõrgema Jumala impersonaalsele avaldumisele. Seega eksisteerivad vastavalt neile erinevatele kategooriatele erinevad ohverdused. Sellised erinevate inimeste poolt sooritatud, erinevatesse kategooriatesse kuuluvad ohverdused erinevad üksteisest vaid nime poolest. Iseenesest tähendab ohverdus Kõigekõrgema Jumala, Viṣṇu, keda tuntakse ka Yajñana, rahuldamist. Kõik erinevad ohverdused võib jagada põhimõtteliselt kaheks: ohverdused, mille läbi ihaldatakse ilmalikke väärtusi ning ohverdused, mille abil püüeldakse transtsendentaalsete teadmiste poole. Need, kes viibivad Kṛṣṇa teadvuses, ohverdavad kogu oma materiaalse omandi Kõigekõrgema Jumala rahuldamiseks, samas kui teised inimesed, kes ihaldavad ajalikku materiaalset õnne, ohverdavad oma varanduse selliste pooljumalate nagu Indra, päikesejumala ja teiste rahuldamiseks. Impersonalistid ohverdavad oma isikliku identiteedi, liitudes impersonaalse Brahmani eksistentsi. Pooljumalad on väga suure mõjuvõimuga elusolendid, kelle kätte Kõigekõrgem Jumal on volitanud kõikide materiaalsete varade nagu soojuse, veevarude, ja universumi valguse järelevalve. Need, kes on huvitatud materiaalsest kasust, teenivad erinevate vedalike rituaalide kohaste ohverduste abil pooljumalaid. Neid nimetatakse bahv-īśvara-vādīdeks ehk polüteistideks. Need aga, kes kummardavad Absoluutse Tõe impersonaalset avaldumist ning kes peavad pooljumalaid ajalikeks, toovad kõrgeimasse tulle ohvriks oma individuaalse „mina" ning lõpetavad sedasi oma individuaalse eksisteerimise, liitudes Kõigekõrgema eksistentsiga. Sellised impersonalistid ohverdavad oma aja filosoofilistele spekulatsioonidele, püüdes mõista Kõigekõrgema transtsendentaalset loodust. Teisisõnu öeldes ohverdavad iseenda rahuldamise nimel töötavad inimesed oma materiaalse vara materiaalsete naudingute nimel, samas kui impersonalistid ohverdavad oma materiaalsed määratlused, eesmärgiga liituda Kõigekõrgema eksistentsi. Impersonalisti jaoks on ohverduse tulealtariks Kõigekõrgem Brahman ning ohvriks tema individuaalsus, mille võtab vastu Brahmani tuli. Kṛṣṇa teadvuses viibiv inimene, nagu Arjuna, ohverdab aga Kṛṣṇa rahuldamiseks kõik – nii oma materiaalse omandi kui ka omaenese isiklikud huvid. Seega on ta esmaklassiline joogi, kuid ta ei kaota oma indivuaalsust.